Toimetulek tööstressiga (1)

Q: Kuidas saavad juhid vähendada tööstressi ja parandada organisatsiooni efektiivsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Toimetulek tööstressiga

Estonian Business School - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas saavad juhid vähendada tööstressi ja parandada organisatsiooni efektiivsust?

SISSEJUHATUS

Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema.
Tööstressiga toime tulemiseks ( tegelemiseks ) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstressi olemus ja toimetulek tööstressiga. Tööstressi olemus on jagatud kolmeks alapunktiks: tööstressi mõiste, põhjused ja avaldumine. Kuna tööstressi avaldumine sõltub nii inimesest endast kui ka organisatsioonist, siis tööstressiga toimetuleku osa on jagatud vastavalt ehk siis: toimetulek tööstressiga, lähtudes indiviidi tasandist ning toimetulek tööstressiga, lähtudes organisatsiooni tasandist.
Tööstress on väga aktuaalne teema, sellepärast on tööstressist ka palju kirjutisi, kus erinevad autorid on tööstressi olemuse ja toimetuleku kohta oma arvamusi avaldanud.

TÖÖSTRESSI OLEMUS

Tööstressi mõiste
Üha rohkem räägitakse psühholoogiliste ohutegurite mõjust töötajate tervisele. Seaduse järgi loetakse psühholoogilisteks ohuteguriteks monotoonset või töötaja võimetele mittevastavat tööd, halba töökorraldust ja pikaajalist töötamist üksinda. Nende tegurite mõjud võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Psüühilisi muutusi võib nimetada ka tööstressiks. (Tööinspektsioon 13.03.2011)
Stressi võib defineerida kui häiret inimese vaimses, emotsionaalses või füüsilises heaolus. Stressiseisund tekib reaktsioonina ohumärkidele, mis häirib inimese organismi tasakaaluseisundit ja tekitab organismil vajaduse oma bioloogilisi ja psüühilisi jõuvarusid kasutada. (Seilenthal 2002: 7) Tööstress ilmneb, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võimeid. Kui nõudmisi ja pingeid saab liiga palju ning puudub võimalus situatsiooni kontrollida, võib avalduda see stressina. Tööstressi tagajärjel võib tekkida depressioon , rahutus , närvilisus ja väsimus. Samuti põhjustab tööstress häireid tootlikkuses, loome - ja konkurentsivõimes. (Töötervishoiu Keskus 15.04.2011: 1)
William J. Lynotti arvates (2006: 98) on tööstress kahjulik psüühiline ja emotsionaalne vaste juhi ja alluva vahelisele konfliktile. Tihti tuleb tööülesanded täita kiirustades. James D. Sewell väidab (2006: 2), et tööstress tekib, kui juhatajad sunnivad alluvaid töötama põhjendamatu kiirusega stressirohketes tingimustes. Ebareaalsed tähtajad tekitavad töötajates koormust ja frustratsiooni. Juhid, kes üritavad rakendada ja säilitada kontrolli alluvate ja töö üle, põhjustavad stressirohke töökeskkonna, mõjutades sellega töötajate heaolu ja edukat töötamist.
Tänapäeval arvavad inimesed, et iga väikseim meeleolu muutus on stress . Kuid stress on midagi tõsisemat, pikaajalisemat ning sügavamat, kui lihtsalt hetkeline meeleolu muutus. Tööstress vaevab paljusid töötajaid. Kindlasti võib öelda, et stress on närvipinge ning see põhjustab häireid meie tasakaaluseisundis. Üldiselt mõjub stress meile väga muserdavalt ja koormavalt. Tööstress on seotud ületundide, kähku täitmist vajavate eesmärkide, kõrge tööpingega jne. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit .

1.2. Tööstressi põhjused

Stressi ei tekita olukord, vaid inimese hinnang olukorrale. Inimeste stressitaluvus on erinev. Tööstressi põhjustavad organisatsioonilised stressorid :

ülekoormus ehk ajapuudus ;
vähene asjatundlikus;
autonoomia puudumine;
töövahendite puudus;
halvasti organiseeritud töökoht;
juhtkond ja juhtimisstiil;
suhted kolleegidega, organisatsioonikliima;
ületunnid;
ebaselged tööülesanded (Nurmoja 2003: 14).

Ajapuudus on üks põhiline organisatsiooniline stressor . Autor aga arvab , et tegelik tööstressor on hoopis inimese oskamatus aega planeerida .
Mare Teichmann oma artiklis „Tööstress – kiviaja reaktsioonid kaasaegses organisatsioonis“ (2002: 6) toob välja veel olulisi stressoreid, mille põhjuseks on töökeskkond:

liiga palju või liiga vähe tööd;
tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine;
palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada;
töö tulemuse mittetunnustamine;
ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes;
vägivalla esinemine.

Stressoriks võib olla mis tahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tööstressi tegurid võivad olla seotud töö keskkonnaga ja kindlasti ka inimestevahelised suhted mängivad siin olulist rolli. Stressi tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese tervenemise võime.

1.3.Tööstressi avaldumine

William J. Lynott oma artiklis „Is workplace stress hurting your practice ?“ (2006: 98) jagab tööstressi ilmingud järgmiselt:

füüsilised ilmingud: valud rinnas, väsimus, unetus , sagedased viirushaigused ;
psühhosotsiaalsed ilmingud: ärevus, ärrituvus, kurbus , viha, meeleolu kõikumised, ülitundlikkus, ükskõiksus, lootusetuse ja abituse tunne;
käitumuslikud ilmingud: söögiisu kadumine, kannatamatus, kalduvus vaidlemisele, viivitamine, vastutustunde puudumine, kaaslastest eemaldumine, madal töötase, usulised muutused, peresuhete halvenemine, motivatsiooni puudumine.

Tööstressil võib inimese jaoks olla tõsised tagajärjed, sest stress nõrgendab organismi vastupanuvõimet. Merle Nurmoja (2003: 15) toob välja ilmingud, kuidas tööstress avaldub psühholoogilisel ja füsioloogilisel tasandil.
Tööstressi psühholoogilised ilmingud:

äng, ärevus;
viha, agressiivsus ;
apaatia, depressioon ;
mõtlemisprotsesside pärsitus.

Tööstressi füsioloogilised ilmingud:

psühhosomaatilised haigused – maohaavad , astma, nahalööbed, kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus , migreen, seedehäired jne;
alkoholism ;
vaimsed, psüühilised häired;
suitsiid ;
läbipõlemissüdroom – vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis.

Tööstressi tüüpilised märgid kehalises enesetundes (Seilenthal 2002: 13-20):

süda peksleb;
hingamine on kiire ja pinnaline, ka ilma füüsilise pingutuseta võib tekkida õhupuuduse tunne;
käed ja jalad muutuvad külmaks;
suu kuivab;
higistamine ka normaalse ruumitemperatuuri korral ja ilma füüsilise pingutuseta;
iiveldus , kõhuvalu kroonilised vaevused ja valud: lihaste ja luustike probleemid;
kõrge vererõhk;
kilpnäärme üle- või alatalitlus ;
reumaatiline liigesepõletik.

Tööstressi märgid mõttetegevuses (Seilenthal 2002: 14):

halvenenud keskendumisvõime;
otsustamisvõime langus ja sellest tulenev organiseerimatus;
vigade sagenemine;
vähenenud võime vastu võtta ja läbi töötada uut informatsiooni;
raskused ka juba tuttavate seadmetega töötamisel või lihtsate tööülesannete täitmisel;
füüsilise koordinatsiooni halvenemine ja selle mõju käelise tegevuse tulemusele.

Igat tekkivat muutust ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just siis, kui inimest tabavad mitmesugused ebameeldivused ja inimene ise on stressialdis.

TOIMETULEK TÖÖSTRESSIGA

Mare Teichmann arvab (2002: 5), et ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole „hea“ ega „halb“, vaid sõltub adekvaatsuse tasemest ja sobivusest konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Väära stressiga toimetuleku strateegia valimine võib muuta tööstressi ohtlikuks.

2.1. Toimetulek tööstressiga, lähtudes indiviidi tasandist

Sagedamini, kui juhid sooviksid, kogevad alluvad negatiivseid tundeid, mis purustavad nende lootused, eesmärgid kaovad ja enesekindlus langeb. Inimese isiksuseomadused ja kohanemisvõimelisus määrab, kas töötingimused on temale stressitekitavad. Teiste sõnadega, tingimused, mis võivad ühele töötajale olla stressoriteks, ei pruugi seda olla teiste jaoks. (Lynott 2006: 96-98) Näiteks töötaja, kellel on madal enesehinnang , võib leida olukorra, kus on vaja teostada kontrolli, stressitekitavana. ( Shields 2006: 22)
Tuleb arvestada, et iga inimene reageerib stressile erinevalt. Kuidas saada aru, et inimene on stressis ? Järgnevalt mõned alustalad määramaks kolleegi stressiseisundit (Seilenthal 2002: 42):

varem suhtlejana tundunud kolleeg suhtleb vähem, eelistab olla üksi;
tal on raske rahulikult ja loogiliselt mõelda;
ärritub kergesti;
ta välimus ei ole enam sama hoolitsetud kui varem.

Inimesel on käsutada teatud hulk individuaalseid ressursse oma tööga toimetulekuks – näiteks korrektne enesehinnang, tööoskused, kirg oma töö vastu, haridus , kompetentsus, aeg, energia, vastupidavus ja tervislik eluviis. Need tegurid mõjutavad otseselt inimese toimetulekut tööga ning seda, kui palju inimene laseb end tööasjadest mõjutada ja häirida. Stressikäitumise abinõude omandamine on tähtsaks sammuks inimese arengus ja tema küpsemises. Stressiga toimetulek tähendab kontrolli säilitamist olukorra üle ning stressi hoidmist talutavates piirides. Samuti tähendab see enesetunde, eneseusalduse ning sotsiaalse toetusvõrgu säilitamist. (Jürisoo 2004: 173-174)
Põhimõtteliselt on olemas kolm stressikäitumise viisi (Teichmann 2002: 5)

probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine , keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine. Probleemile suunatud stressikäitumise meetod seisneb probleemi mõjutamises. Probleemile orienteeritud stressikäitumise näiteks võib tuua oskuse probleemid ära lahendada, määratleda piirid, öelda „ei“; sotsiaalsed oskused, planeerimisoskus ning oskus ajaga ümber käia. (Jürisoo 2004: 174)

emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine;

põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega.
Justin Cunningham (2006: 33) soovitab tööstressi vähendamiseks füüsilist liikumist, sest liikumine aitab tugevdada immuunsussüsteemi ja vastupidavust töökeskkonna survele. Kasulik on viibida peale tööd kohtades, mis tekitavad rahustavaid tundeid ning kus inimene tunneks ennast mugavalt . Soovitav on valida tööväliseks ajaks tegevusi, mis tasakaalustavad tööst tulenevat stressi (Seilenthal 2002: 47) (Tabel 1).
Kui töö nõuab...
...siis tuleks valida tasakaalustavaks vaba aja tegevuseks...
palju istumist ja vaimset keskendumist
tantsimine , aeroobika , seinatennis
rutiinset kordamist
mõni intellektuaalne hobi
igavate ülesannete täitmist, mille eest ei saa tunnustust
võistuslik ja saavutusele orienteeritud tegevus
enda kokkuvõtmist ja pingutamist pikema aja jooksul
ajasurveta liikumine looduses, seiklusturism
inimeste nõuetele reageerimist
üksi sooritatav tegevus
üksi töötamist
seltskondlik tegevus
Tabel 1. Soovitatavad vaba aja tegevused, kui töö nõuab...
Tööstressi läbi elades tuleks näha olukorra põhjuslikku seost iseendaga ning hinnata olukorda ka välistest teguritest lähtuvalt. Lefcourti mudeli järgi peab inimene tunnetama kontrolli konkreetse stressori üle. See tähendab, et stressorid on vaja piiritleda ning kõik seonduv selgeks teha. Näiteks, kui inimene arvab, et ei suuda töö mahuga toime tulla, siis peaks ta nõudmised ja oma võimed kooskõlastama ning tegema muudatusi töö korraldusliku külje osas. (Lefcourt 1982, cit Rüütel 2002: 10)
Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomeid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Kindlasti võiks stressis inimene õppida mõnd sobivat lõdvestumistehnikat, kuna just lõdvestumine on stressis olevale inimesele väga tähtis ning see aitab edukalt inimesel stressiga toime tulla.

2.2. Toimetulek tööstressiga, lähtudes organisatsiooni tasandist

Tööstress mõjutab nii organisatsiooni kui ka selles töötavaid inimesi. Tihti arvatakse, et alluva isiksuseomadused on põhilisteks tööstressi tekitavateks asjaoludeks, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannetega. Pigem põhjustavad tööstressi tingimused, milles töötajad on sunnitud viibima. Kui organisatsioon tunnistab oma osalust tööstressi põhjustamisel, siis individuaalne vastutus väheneb. Alluvaid kaasates leiab tööalastele probleemidele kõige kiiremini lahendused. ( Arthur 2004: 160-161)
Tööstressil on kolm iseloomulikku tahku ( Rice 1999, cit Rüütel 2002: 8):

Tööstress hõlmab nii organisatsiooni kui selle töötajaid.
Tööstressiga kaasnevad negatiivsed tagajärjed nii organisatsioonile (alanenud tootlikkus ja kvaliteet, tööjõu voolavus ) kui töötajatele (tervisehäired, negatiivsed emotsioonid , töövõime vähenemine).
Tööstress eeldab organisatsioonilisi lahendusi.

Kuidas saavad juhid vähendada tööstressi ja parandada organisatsiooni efektiivsust ? Üks moodus selleks on suhtlemine . Nimelt, kommunikatsiooni puudumine põhjustab alluvate ja juhtide vahel konflikte. Efektiivne suhtlemine/juhtimine peab toimuma kõigi organisatsiooni tasemetega. Et tagada edukas koostöö, peab juhtide ja alluvate vahel olema usaldus. James D. Sewell (2006: 3-5) toob välja mõned pidepunktid, millest juhid peaksid kinni hoidma, et vähendada tööstressi oma ettevõtetes:

Kindlusta efektiivne kahesuunaline suhtlemine oma alluvatega.

Ole õiglane ja aus ning ole kindel, et alluvad saavad aru sinu ootustest.
Enneta stressi, mis võib tuleneda sinu kõrgemast positsioonist.
Ole alati valmis alluvat juhendama, ole kindel, et sa ise saad tööülesande sisust aru.
Soodusta positiivsust.
Ole rõõmus.
Võta vastutust.
Õhuta tervislikku töökeskkonda.
Õpi kuidas suurendada alluva eneseusku.

Kompetentse ja inimese psühholoogiat arvestava juhtimise abil oleks lihtne tööstressorite mõju minimaliseerida. Euroopa Komisjon määratleb tüüpilised juhtimisvead (European Commission 1997, cit Teichmann 2002: 6): töötajatele ebaselged firma (allüksuse) eesmärgid ja väärtused, ebaselged tööalased rollid, ebaselged prioriteedid , pidevad muutused, tasakaalustamata vastutus ja otsustamine, halvad suhted juhtidega, halvasti määratletud tööülesanded, ebastabiilne ja mittepiisavalt turvaline töökeskkond. Tööinspektsiooni hinnangul (Tööinspektsioon 22.04.2011) on tööandjal kaks varianti olukorra lahendamiseks, kui tööstress kipub liiga tegema: vähendada töötajate töökoormust (tööülesandeid) või võtta töötajaid juurde. Parema töökorraldusega saavad tööandjad mõjutada alluvate tervist ning säilitada nende töövõimet.
Apteri reversiooniteooria (Svebak, Apter 1997, cit Rüütel 2002: 10) seletab tööstressi teket ettevõtte kliima ja isiku metamotivatsiooniliste seisundite vastandlikkuse kaudu. Reversiooniteooria jagab stressi kaheks: pingestress ja pingutusestress. Pingestress tekib, kui ootused ja tegelikkus ei lange kokku ning alluv teadvustab endale seda olukorda. Pingutusestress kaasneb üritustega olukorraga toime tulla ning tööstressist tulenevat pinget alandada. Seega, kui alluv, kes on osavõtlikkusele suunatud, on vastuolus organisatsiooniga , siis kogeb ta rohkem stressi kui alluv, kes on organisatsiooni kliimaga kooskõlas. Reversiooniteooria pakub juhtidele võimaluse praktiliste strateegiate väljatöötamiseks, et vähendada alluvate tööstressi taset ning parandada organisatsiooni kliimat.
Isegi kui töö on mõistlikult korraldatud, on ikka osa inimesi stressis. Siinjuures langeb vastutus juhile. Tööandja on vastutav, et töö ei kahjustaks töötajaid; ta peab seadma oma eesmärgiks tööstressi ärahoidmise. Organisatsioonist tulenevad stressorid on enamasti tingitud juhtimisvigadest. Juht peab tegelema oma vigadega, kuid samas arvestama, et iga inimene reageerib stressile erinevalt.

KOKKUVÕTE

Tööstress on reaktsioon , mis tekib, kui töötaja ja organisatsiooni vaheline töösuhe ei toimi efektiivselt, põhjustades mõlemale poolele stressirohke töökeskkonna. Ka alluv ise peab ennast hoolikalt jälgima, et võimalikult vara tööstressi ennetada. Tööstressi läbi elades aga tuleb otsida põhjuslikke seoseid , ka välistest teguritest tulenevaid tegureid jälgides.
Kuni elame, tasub rõõmu tunda igast pisiasjast, mida elu meile pakub. Kui kõik tundub nii troostitu ja üksluine, mõelgem sellel, et homme on uus päev ning saabub ka päevi, mil saame end vabalt tunda meile armsate inimeste seltsis.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Arthur, A. R. (2004). Work - related stress, the blind men and the elephant . British Journal of Guidance & Counselling , 2(5), 160-161.

Cunningham, J. (2006). Just relax. Professional Engineering , 11, 33.

Jürisoo, M. (2004). Burnout – läbipõlemine. Tallinn: Ühiselu

Lynott, W. J. (2006). Is workplace stress hurting your practice? Ophthalmology Times , 1(10), 96-98.

Mills , P. J. (2004). Work Stress and Hypertension: A Call From Research Into Intervention. The Society of Behavioral Medicine , 1(28), 1.

Nurmoja, M. (2003). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Sisekaitseakadeemia

Rüütel, E. (2002). Tööstressi mudelid. Eesti Töötervishoid, 3, 8-10.

Seilenthal, A. (2002). Toimetulek tööstressiga. Tallinn: K&O Offset

Sewell, J. D. (2006). Dealing with Employee Stress. How Managers Can Help – or Hinder- Their Personnel. FBI Law Enforcement Bulletin, 7, 2-5.

Shields, M. (2006). Stress and depression in the employed population. Health Reports, 4(10), 22.

Teichmann, M. (2002). Tööstress – kiviaja reaktsioonid kaasaegses organisatsioonis. Eesti Töötervishoid, 3, 5-6.

Tööinspektsioon. (13.03.2011, 22.04.2011). Tööstress murrab maha. [ http://www.ti.ee/index.php?article_id=368&page=56&action=article ].

Töötervishoiu Keskus. (15.04.2011). Tööstress. [ http://osh.sm.ee/topics/stress.pdf ].

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 238 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-08-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

238 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katlinmarist91 Õppematerjali autor

Tööstressi mõiste, tööstressi põhjused, avaldumine, toimetulek tööstressiga nii indiviid tasanist kui ka organisatsiooni tasandist

tööstress toimetulek tööstressiga kursusetöö psühholoogias psühholoogia tööstressi põhjused

Kasutatud allikad

https://www.ti.ee/index.php?article_id=368&page=56&action=article

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööstress ja sellega toimetulek erialases töös

TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASES TÖÖS Mida me mõtleme sõna tööstress all? Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress ei ole üdini negatiivne, sest miks muidu on sellest räägitud kiviajast peale. Stress olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime (Teichmann, 2002). Tööstress on kasvav probleem kogu maailmas, mis mõjutab mitte ainult tervise ja heaolu töötajaid, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud tööstressi

Sissejuhatus erialaõppesse

docx

Tööstressi referaat

.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on

Psühholoogia

docx

Stress

TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda

Stress ja läbipõlemine

doc

Tööstress

Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood.

Klienditeenindus

docx

Tööstress

Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda väga selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget

Ergonoomika

odt

PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID

(c) erinevate vajalike emotsioonide arv; (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad). Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö emotsionaalsete nõuetega tõstab töörahulolu. Toimetulek töö emotsionaalsete nõudmistega toimub kahel tasandil: sisemine tasand olukorra, kliendi jms ümberhindamine töötaja poolt (näit. lennureisijad on lapsed, kelle halva käitumise peale stjuardessil pole mõtet pahane olla); väline tasand väline vastav käitumine (näit. heade käitumis- ja suhtelmisviiside, etiketipärase kasutamine).

Ainetöö

docx

Stressianalüüs

Analüüs Pärnu 2013 ESIMENE OSA 1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigustega, lihasluukonna häiretega (eriti seljaprobleemidega ja selja-, õla, käe-, küünarnuki probleemid).

Stress ja läbipõlemine

doc

Stress

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .............................................................................

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid