Saate analüüs, Foorum saade (0)

" Foorum " võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas.
Saatejuht Andres Kuusk , režissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak.
Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades , et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud.
Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu isegi Berliinini.
Tema sõnul just see surematu Polk , mis meenutabki, õigemini kosulideerub seda rahavst ning on Putini arvates väga tähtis. See on tähtis poliitiliselt, Venemaa sisepoliitiliselt.
 
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme aga ütles: “Venemaa ei olegi kunagi varjanud seda, et nad käsitlevad Venemaad üpiiratud kindlusena, mis peab oma rahvas kogu aeg mobiliseerima , ja mis peab tekitama valmisolekut järjekordse tormijooksu tagasilöömiskes ja see Putini ütlus paraadi puhul,et see on hoiatus kõigile, kes tahavd meid proovile panna.” Samuti rääkis ta , kuidas Jeltsini ajal paraadi alustati. Ja et sellle on kaks mõõdet: oma rahvale kindlustunde sisestamine , et nad on võimsad ning võtmatud ja punase joone tõmbamine,et neid ei ärritatakas.
Keskerakonna liige Oudekki Loone: “Ma arvan, et selline Venemaa nurka surumine kindlasti tekitab Venemaas rohkem soovi, et kui teisiti ei saa, siis kasutame kuidagi relvi ja jõudu. See ei ole olnud väga pikalt hea välispoliitika .” Tema sõnul Teise Maailmasõja võitsid ikkagi liitlased ning see võit oli ühe väga koleda rerežiimi üle ja 8.mail tähistab seda kogu Euroopa. “Et vibolla võiksime ka seda tähelepanu ka eestis liigutada. Me võiks ka sellises avalikus Eesti diskussioonil natuke lükata selle peale, mida tähendab rahu, sest kui me räägime kaitsepoliitikast, siis see tähendab seda, et me räägime rahust.”
Mart Nutt on veendunud,et 9.mai paraad täidab ka sisepoliitilist rolli ning et need paraadidi on suunatud tulevikku. Nende põhiline sisepoliitiline funktsioon on näidata, et võim on olemas ning et see võim on nende käes ja et neil on olemas jõud,et selle abil käasutada patriotismi. Rahvuvaheline mõõde on tema sõnul teise järguline, sest kui võimas tehnika poolest on Venemaa.
Kindrali sõnul on pontentsiaalne oht Venemaalt Balti riikidele, sest seda juhib ainuvalitseja Vladimir Putin ja keegi ei tea, mis tema peas toimub. Ta ise ka tunnitas, et teeb otsuseid kähku nt . Krõmi anekteerimine.
Ant Laaneots on nõus, et see kas Venemaal on soov meid või siis laiemalt NATOt rünnata, kahtlemata ei sõltu sellest, kuidas me reageerime, kuid seda ei saa samas ka olematuks teha, see on paratamatu vaba meedia riigis, kus kõige suurem oht ilmselt tuleb idast ning me ei saa meediat sellest vaikima panna.
Oudekki Loone aga ei nõustunud sellega, et Venemaa on ettearvamatu. Tema arvates käitub Venemaa kinldasti ratsionaalselt, kuid enda isiklike huvide eemärkideks. Putin ise on ka öelnud , et tema käigud lähenevadki tema huvist, et Venemaa oleks suur maailmas ning oleks ka aktsepteeritav suure jõuna maaailmas. Kuid samas ta nõustus LAhka Objakaga et me võiksime kord hakata käituma nagu vaba riik, kus kodanikel on õigused, kuna sõjaline hüsteeria ei ole kasulik, sest inimesed võivad hoopski ise hakata imelikult käituma. Oluline kaitsa oma riigi turvalisust, siis kui inimestel on nii majanduslik kui ka sotsiaalset kindlust .
Muidugi ei nõustunud saate külalised kogu aeg üksteisega, näiteks ei nõustunud kindral , et Putin on ratsionaalne. Selle peale aga vastas Loone, et kindral võiks esialgu sõnaraamtust vaadata, mida sõna ratsionaalsus tähendab. Selles kontekstis tähendas see seda, et Putin käitub läbimõeldud mingi eesmärgi nimel. See ei tähenda seda, et ei tehta rumalusi ning ei eksita. Muidugi seda kõike võib juhtuda.
Mart Nutt aga ütles, et teda mingid internetportaalid ei mõjuta kuna nende eesmärgiks tavaliselt ongi inimestes paanika tekitamine. Tema mureks on see, et praeguses Venemaal käib suur relvastus, kuid kelle vastu, seda ei ole kahjuks teada, sest Ukraina nö. vallutmiskes nagu räägitakse ei ole nii palju relvastust vajagi.
Küsiti arvamust nii arvamuslaul istujatelt kui saate vaatajatel. Saate vaatajad said kaasa saates lüüa Twitteri abiga kasutades #etvfoorum.
Saate juht sai oma tööga hästi hakkama ning mulle meeldis see, et ta nimetas selle inimes nime, keda ta küsis ning kui teised tahtsid mdagi kaasa rääkida siis nad ei katkestanud juttu vaid ootasid enda järjekorda viisakalt. Saatejuht hoidus enda arvamuse väljnedamisest ning lasi kõigil enda avramust välja öelda ja alles siis andis sna edasi. Isegi oma miimikaga ei andnud ta mingeid erilisi emotsioone välja, Ta ei naeratnud ega kortsutanud nägu. Kahjuks saate lõpus katkestas ta Loone juttu kuna aega oli sate lõpuni väha ning ta soovis teistele samuti võiamlust lõpusõnade ütlemiseks anda.
Saate lõpus jõuti aga selleni , et Eestil on liitlasi, ja me oleme kaitstud ning Venemaal ei ole lähitulevikus plaane meid rünnata.