Stress (4)

Jüri Gümnaasium

STRESS
Referaat
Eneli Ehrbach
10R klass
Juhendaja : Kaisa Valentin
Jüri
2008

Sisukord

Jüri Gümnaasium 1
Sisukord 2
Mis on stress ja kuidas ta mõjub? 3
Stressi tunnused ja sümptomid 4
  4
A ja B tüüpi käitumise ära tundmine 5
Hea ja halb stress 6
Millest tekib stress õpilastel? 7
7
 Kas sa kannatad stressi all? 8
8
Teadlaste leiutised ja uuringud 9
Tee leevendab stressi 9
Stressi saab nüüd mõõta masinaga 9
10
Kasutatud kirjandus 11
Sisukord 2
Mis on stress ja kuidas ta mõjub? 3
Stressi tunnused ja sümptomid 4
A ja B tüüpi käitumise ära tundmine 5
Hea ja halb stress 6
Millest tekib stress õpilastel? 7
Kas sa kannatad stressi all? 8
Teadlaste leiutised ja uuringud 9
Tee leevendab stressi 9
Stressi saab nüüd mõõta masinaga 9
Kasutatud kirjandus 10

Mis on stress ja kuidas ta mõjub?

Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon , mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma.
Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laienevad närvisüsteemi toimel peenise veresooned ja veri voolab käsnjasse koesse ning sulgurlihase kokkutõmbe tulemusel ei voola veri välja. Ükskõik millist liiki stressi tõttu sulgurlihas kokku ei tõmbu ning peenis kaotab erektsiooniks vajaliku vere.
Kohe peale sündimist hakkame me muutuma harjumuste tööriistadeks. Oma harjumuste abil üritame me teha enda elu kergemaks ning lihtsustada oma igapäevast eksistentsi. Kroonilist stressireaktsiooni tuleb võtta lihtsalt halva harjumusena, millest tuleb püüda vabaneda või vähemalt tema üle kontroll saavutada.
Immuunsus tähendab vastupanu välismõjudele või ainetele, mis satuvad meie organismi. Stress mõjutab meie immuunsüsteemi nõrkuse poole ja nii olema me stressi mõju all olles haigustele vastuvõtlikumad. See suurendab riski jääda vähi või mõne muu raskesti ravitava tõve haigeks . Paljudele haigustele aitab stress tugevasti kaasa. Sellisteks haigusteks on paljud südame ja veresoonkonna haigused (kõrgvererõhutõbi, neeruhaigused , arteriskleroos). Viimasel ajal on lisandunud veel krooniline nimmevalu, gastriidid, migreen, külmavillid, nõgestõbi ja haavandid . Paljudes maailmaosades, kus stress ei ole loomulikuks elu osaks on sellised haigused väga vähe levinud. Kõrge vererõhu teke on otseselt seotud stressiga, sest stressi tõttu kasvab kolesterooli sisaldus veres ja kõrge kolesterooli tase tekitab omakorda kõrge vererõhu. Suurest osast nendest haigustest võib hoiduda õppides oma stressi üle kontrolli.
Hoides stressi kontrolli all saame parandada oma elu kvaliteeti ja ka kvantiteeti.

Stressi tunnused ja sümptomid

Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks.
Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk , kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus , krooniline väsimus.
Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon , kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus.
Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine
Me ei tunne ära kergemaid stressisümptomeid, sest oleme harjunud otsima üldisi füüsilisi signaale, kuid väiksemate sümptomite leidmine võib aidata meil takistada tõsisemate sümptomite väljakujunemist.
Kõik stressisümptomid tekivad mingist stressiallikast. Üks paremaid viise teha kindlaks varjatud stressiallikaid on pidada paar või kolm nädalat stressipäevikut. Päevikut pidades ei tohi jätta märkamata varjatud sümptomeid ja tuleb püüda leida mingit süsteemi stressiallikate seast. Kohe pärast sümptomi märkamist tuleks see üles kirjutada. Väga oluline on ka märgata millised mõtted ja tegevused valitsesid stressisümptomi ilmnemise ajal või vahetult enne seda.

 

A ja B tüüpi käitumise ära tundmine

Vastavalt erinevates olukordades käitumisele jaotatakse inimesed käitumistüübilt kaheks.
A-tüüpi käituva inimese tunnused:

• pingeline võistleja
  
• kannatamatu
  
• orienteeritud saavutustele
  
• agressiivne ja liikuv
  
• moonutatud ajataju
  
• liikumine kiirustav
  

 
B-tüüpi käituva inimese tunnused:

• lõdvestunud ja rahulik
  
• kannatlik
  
• ei ole võistleva iseloomuga
  
• mitteagressiivne
  
• ei tunne ajapuudust
  

A-tüüpi inimene on stressitundlikum, neil on tavaliselt kõrgem vererõhk, adrenaliin eraldub intensiivsemalt, kolesteroolihulk on veres kõrgem ja areteriskleroos on palju ulatuslikum , kui B-tüüpi inimesel. Kõikidest nendest omadustest piisab , et suureneks märgatavalt haigestumise oht.
B-tüüpi käitumine on parem, sest saab olla motiveeritud ja produktiivne ning saavutada kõiki neid asju mida A-tüüpi inimene, kuid ilma vaenu , agressiivsuse, kannatamatuse või ebakindluseta. B-tüüpi inimesed saavutavad tavaliselt paremini püstitatud eesmärke, sest nad ei närveeri tühiste asjade pärast. B-tüüpi inimestel on haigestumisi vähem, nende elu on nauditavam ja stressivabam. A- või B-tüüpi käitumine on tavaliselt kasvatuse, keskkonna ning mõnikord meie geneetilise omapära tulemus. See kõik tingib seda, et A-tüüpi käitumine on meis sügavalt juurdunud ja me ei suuda sellisest käitumisest üleöö vabaneda. Selle saavutamiseks on vaja harjutada ja pingutada. Aegamööda läheb see harjutamine üha kergemaks, sest me hakkame stressiolukordadele hoopis teistmoodi reageerima. Pidevalt B-tüüpi käitumisharjutusi tehes kõrvaldame me pikkamisi halvad A-tüüpi käitumisharjumused. Tuleb saada üle A-tüübile iseloomulikust stressiga seotud vihast. Viha takistab meil efektiivselt tegutsemist , seetõttu tuleb meil sellest vabaneda. Varemad asjatundjad arvasid, et viha on parem välja valada, kui seda endas hoida, kuid kõige efektiivsem ja tervislikum on see juhtida kohasemasse kanalisse .

Hea ja halb stress

Paljud meist töötavad pinge all või stressis olles paremini, kui mitte pinges või stressis olevad inimesed. Selle kohta on tehtud ka uurimus, kus uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et kõige tihemini haiged olnud juristid olid oodatule vastupidiselt kõige vähem stressis. Nelja õpiaastaga oli neid pandud uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini.
Mõned meist ütlevad, et nad töötavad pinge all paremini või arenevad võisteldes. Nad tegutsevad pinge all olles automaatselt paremini, kui ilma pingeta. Sellised inimesed kuuluvad nende väheste hulka, kelle jaoks stress ei kujuta vähimatki ohtu. Stressitaluvus hoiab neid automaatselt negatiivse olukorra eest, muutes need positiivseteks sündmusteks. Oluline on, et stressi taludes ei tunneks me end tagantsunnituna. Osad inimesed hoiavad stressi üle kontrolli ja taluvad seda, teised jällegi tunnevad end stressi all olles jõuetuna. Paljud inimesed reageerivad stressile positiivselt vaid seetõttu, et näevad stressis uut väljakutset saada raske olukorraga hakkama.

Millest tekib stress õpilastel?

Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks… Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus.
Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama ? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise!

 Kas sa kannatad stressi all?

 
Briti Südame Sihtasutus koostas stressi sümptomite nimekirja. Märgi ära iga järgnev väide, mis käib sinu kohta:

• higistamine või külmavärinad;
  
• südame kloppimine;
  
• liiga sage tualetis käimine;
  
• iiveldus;
  
• kuivav suu;
  
• jõuetuse tunne;
  
• imelikud valud;
  
• sagedasem suitsetamine ja joomine;
  
• ümberkukkumiseni töötamine;
  
• peavalud;
  
• pidev ajapuudus;
  
• kergesti ärritumine;
  
• tunne, et sa ei suuda oma asjadega hakkama saada;
  
• söögiisu, seksiisu ja lõbustuste isu vähenemine;
  
• liiga palju või liiga vähe söömine;
  
• huumorimeele kadumine;
  
• järjest vähenev huvi teiste inimestega suhtlemise vastu;
  
• järjest väiksem huvi oma välimuse vastu;
  
• tunne, et kõik on mõttetu;
  
• kurbus ;
  
• mälu halvenemine;
  
• pidev väsimus ja energiapuudus ;
  
• raskused magamisega – häiritud uni või liiga varajane ärkamine.
  

 
Nüüd loe kokku, kui palju ülalmainitud sümptomitest käivad sinu kohta. Kui neid on vähem kui kuus, oled kombes, kui aga kuus või rohkem, tähendab, et sa võid kannatada stressi all.

Teadlaste leiutised ja uuringud

Tee leevendab stressi

Inglise uurijad on  väitnud, et tassikesel teel on soodne mõju stressihormoonidele meie organismis.
Kahte rühma jagatud 75 noort meessoost katsealust, regulaarset teejoojat, seirati kuus nädalat. Kõigil neil tuli katseajaks loobuda tee-, kohvi- ja muude kofeiini sisaldavate jookide tavakohasest tarvitamisest. Selle asemel anti neile jooki, mis oli küll tee värvi, kuid polnud muid harjumuspäraseid tee omadusi, näiteks lõhna ja maitset . Poolel rühmal sisaldas jook tavapärase musta tee toimeaineid, teisel poolel aga mitte. Asjaosalised ise ei teadnud , mis koostisega jooki nad jõid.
Mõlemal rühmal tuli läbi teha hulk stressi tekitavaid ülesandeid ja selle käigus jälgiti pidevalt vere kortisooli- ja vereliblede sisaldust, vererõhku ja muid stressi sedastavaid näitajaid. Selgus, et ehkki stressiolukorda peegeldasid mõlema rühma objektiivsed näitajad, taastus teejoojail katse-eelne olukord 50 minuti jooksul 47 protsendil, n.-ö. nullrühmas aga vaid 27 protsendil katsealuseist.
Sel moel saadi kinnitus traditsiooniliselt ammu teada arvamusele, et must tee on tõhus stressi leevendaja.

Stressi saab nüüd mõõta masinaga

Enam ei ole vaja käia kõigile närvidele selle jutuga , et teil on ilmselt stress. Isegi arsti juurde pole mõtet minna, eriti kui te ise ka päris kindel pole, kas teil ikka on stress.
Kõige lihtsam ja käepärasem on stressi mõõta ise sellise huvitava mõõteriistaga, mille masinavärk ütleb teile, kas teil on stress ja kuivõrd suur see üleüldse on.
Tuleb lihtsalt asetada sõrmed aparaadile, mille nimi on Stress-o-meter.
Sõrmeotstest saadavad võnked annavad teie tunded masinale edasi, õnneratta-taoline vurr hakkab keerlema ning peagi saate teada, kas teil on stress või põete ilma põhjuseta.

Kasutatud kirjandus

Stressist vabanemine Martin Pentson, www.miksike.ee
www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ koolistress .htm#_Toc40888768
Killuvabrik, www.miksike.ee
Lefo, www.miksike.ee