10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
“Ajust inimeseni” Pärast loengu kuulamist olid mu tunded segased ja ebastabiilsed. Kõik tundus väga tavaliselt, kuid samas ajas väga raske. Loeng räägib ajust ja selle tööst, inimese mõistmisest ja teadlikkusest. Maailm, milles me iga päev elame, on meie aju loodud ja kõik inimesed näevad seda maailma täiesti erinevalt. Kõik see on tingitud asjaolust, et samu ajusid pole olemas, ja seetõttu on inimesed kõik erinevad. Kõigil on erinev iseloom, maitse, eelistused ja huvid. Samuti reageerime ja käitume erinevates olukordades erinevalt. Inimese aju erineb üksteisest geneetika, kuid veelgi enam varasemate elukogemuste tõttu
"Ajust inimeseni" Ajust inimeseni loengu viis läbi Jaan Aru, kes on Tartu Ülikooli teadur. Tema loeng rääkis ajust ja selle kasutamisest. Ta rääkis, kui keeruline aju tegelikult on ja siiani ei tea keegi täielikult, mis ajus toimub ja kuidas see üldse töötab. Ta rääkis, kuidas väga ammu ühe õnnetuse tõttu hakati inimetele tegema ajuoperatsioone, et aju taastada ja parandada, kuid need ei ole toiminud. Kuna inimaju on nii keeruline, siis on peaaegu, et võimatu muuta inimeste sellega, et lõikad ajust mingi nii öelda juhtmed läbi. Veel ta rääkis, kuidas inimesed mõistavad maailma erinevalt
Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju (suuraju, vaikeaju, piklikaju, keskaju, vaheaju) ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel.
Harrisoni külalisprofessori õppetooli, ja mõned nädalad Tallinnas, kus ta huviga jälgib imepäraseid muutusi Eesti elus. Kõik kolleegid teavad tema Eesti päritolu, mis on tema karismaatilisuse lahutamatuks koostisosaks. See oli ka üheks põhjuseks, miks Tallinn muutus korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks. Tulvingu poolt Tallinnas korraldatud konverents tõi Eestisse koguka osa mälu uurimisega seotud eliidist. Kuna selle kokkusaamise ettekannete põhjal välja antud raamatu pealkiri kuulutab "Tallinna konverents", siis tekitas see mälu-uurimise ja Eesti vahele veel ühe püsiva seose (Tulving, 2000). Endel Tulvingule jagunud akadeemiliste tunnustuste nimekiri on aukartustäratavalt pikk. Siinkohal vaid valik kõige olulisematest. 1976/77 - Izaak Walton Killami stipendium; 1977/78 - Briti Rahvaste Ühenduse külalisprofessor Oxfordis; 1979 - Kanada Kuningliku Ühingu (Royal Society of Canada) liige;
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mi
inimesed tunnevad, et nende teadvus on nende füüsilisest kehast väljaspool. Alateadliku ümbruskonna meeldejätmise teel on inimesed võimelised enda kujutluses sellega realistlikult manipuleerima. Petlik kehaväline kogemus võib ilmneda ka aju kindla piirkonna elektristimulatsiooni abil. Kõik kirjeldatud nähtused aitavad enamasti kaasa sellele, et inimene ümbruskonnas paremini hakkama saaks, kuid nagu kehaväliste kogemuste põhjal võib väita, siis tihti eksitavad need inimeste taju. Madli Uutma Psühholoogia 19.12.2011 Allikad Raamatud: · Alvarado, C.A (2000). "Out-of-body experiences". Varieties of anomalous experiences, lk 183-218. American Psychological Association, Washington, D
Kui 7. Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki jäsemed puuduvad, on siiski olemas mingisugune keskkondi. Ühest oleme rääkinud meie ajalooline teadmine selle olemasolust. Intuitsioon- äratundmine. keskkond, see, millega suheldes meie Mina on Me paneme ümbritsevast enese teadmata kokku mingi kujunenud. Psüühika ei eksisteeri sünnimomendist. Kui pildi ja teeme selle põhjal järelduse, tuginedes oma me seome in kujunemise mingite suurte sündmustega, mälestustele. siis meil ei ole teoreetiliselt alust väita, mida see in Nii saimegi viimase keskkonna eristuse: Minu siin ja jaoks tähendas. Sellisel juhul see ei suuna psüühika praegu individuaalne keskkond. See võib määrata, kujunemist. me muudame keskkonda, milles me elame. kellena me ennast tunneme. Mina olen mina ja ajas Tavaliselt me seda teadlikult ei tee
Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks" peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid