Kommunikatsiooni mõiste + protsessikoolkonna mudelid

Q: Mida me tunneme on maailm mida me ise loome MIKS?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsiooni mõiste + protsessikoolkonna mudelid

Q: Kes ütleb mida?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsiooni mõiste + protsessikoolkonna mudelid

Q: Mis kanali kaudu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsiooni mõiste + protsessikoolkonna mudelid

Q: Kellele millise efektiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Kommunikatsiooni mõiste + protsessikoolkonna mudelid

kiiivikas, sass

Kommunikatsiooni mõiste + protsessikoolkonna mudelid (0)

Tallinna Ülikool - Informaatika - Kommunikatsiooniteooriad

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida me tunneme on maailm mida me ise loome MIKS?
Kes ütleb mida?
Mis kanali kaudu?
Kellele millise efektiga?

Kommunikatsiooni mõiste
AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika ). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell.

Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine . Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske „protsessikoolkond‟, James Carey „transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist).

Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama.

Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist – James Carey “rituaalne vaade” kommunikatsioonile)

Süsteemteooria: kommunikatsioon on operatsioon , mille abil sotsiaalsed süsteemid end autopoieetiliselt loovad, säilitavad ja taasloovad. Vaatleb vastastiktoimes või üksteisest sõltuvatest elementiest koosnevaid süsteeme, mis saavad oma keskkonnalt sisendi(energia, materjali, andmed) ning muudavad selle läbilaske kaudu väljundiks. 3kordne selektsioon :info, sõnum ja arusaamine.
BOONUS: J.Fiske eristas Semiootikakoolkonda(2) ning protsessikoolkonda, James Carey Transmissioonimudelit(=protsessikoolkond 1) ja „Rituaalset vaadet“(3). Niklas Luhmann Süsteemiteoreetilist kommunikatsioonikäsitlust(4).
Protsessikoolkonna ja semiootikakoolkonna erinevused: P’s uuritakse protsessi, kus üks isik mõjutab teise käitumist/meeleolu, S’s uuritakse teksti ja kultuuri(tähenduste loomist ja vahetamist)
3 lähenemisviisi kommunikatsioonile: mehhaaniline-sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale(realistlik)
Sotsiaalkonstuktsionistlik- komm on interaktsioonide tulemus, mille käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi( konstruktivistlik )
Süsteemne-komm on sõnumite loomine through- puti abil. Mis toimub sõnumitega kui need ringlevad inimeste seas ning neid interpreteeritakse ja reinterpreteeritakse(konstruktivistlik)
Realism - me võime nimetada midagi „tõeliseks” ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule „objektiivsele” reaalsusele.
Teadvuse ja reaalsuse suhet nähakse pildikujulisena Kartesianism – Descartes‟i ladinakeelsest nimest – Renatus Cartesius -

Maailm jaguneb kaheks: tajuks ja väliseks maailmaks (viimase hulka kuulub ka inimkeha ).
Realism on kooskõlas inimese intuitsiooniga: tegelikkus on olemas meist väljapool ja me tajume seda aistingute abil.

Konstruktivism (realismi vastand ) – seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme , on maailm, mida me ise loome . MIKS?
See, mida me näeme, kuuleme, haistame või tunneme, ei sõltu ainult meid ümbritsevatest asjadest ega nähtustest ega nende omadustest, vaid suuresti meie meeleelundite n-ö tehnilistest võimalustest, kultuurist ning meie sisemistest olekutest. Immanuel Kanti käsitus:* Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab.* Tajupildid ilma mõtestamata on pimedad , mõistuse poolt loodud mõisted aga ilma tajupiltideta tühjad.
Realist vs. Radikaalne konstruktivist - Kui realist peab teadmise ja reaalsuse suhet pildikujulise (ikoonse) vastavusena, siis radikaalne konstruktivism mõistab seda kohanemisena (adaptsioonina) funktsionaalses mõttes.
Traditsiooniline (realismi) arusaam
Konstruktivistlik arusaam
Mis on kommunikatsioon?
Sõnumite või informatsiooni transport punktist A punkti B
Interaktsiooni (vastastiktoime) ergutaja
Mis seoses on sõnum reaalsusega?
Sõnumid peegeldavad reaalsust, nende tähendus on antud ühemõtteliselt ja objektiivselt
Sõnumid on mitmetähenduslikud ja subjektiivselt konstrueeritud. Sõnu tajudes loob või muudab vastuvõtja oma kujutlusi ja see määrab sõnade tähenduse
Mis on keel?
Keel on informatsiooni transportimise vahend. Sõnad (märgid) tähistavad tegelikkuses juba olemasolevaid asju
Keel on koostöövahend ega kirjelda tegelikkust sellisena, nagu see tegelikult on
Protsessikoolkonna mudelid
Stiimuli-reaktsiooni mudel(SR)- Idee Ivan Pavlovilt. A. ja C. Staats : üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Saatja (kommunikaator) saadab välja stiimuli, mis jõuab vastuvõtjani (retsipiendini) ja kutsub selles esile reaktsiooni (mõju).
Shannoni ja Weaveri komm.mudel- Shannoni ja Weaveri käsituses tähendas kommunikatsioon sõnumi lihtsat ühesuunalist siirdamist. 5 elementi:
1)Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi
2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks
3) Kanal , mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas)
4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi.
5)Adressaat, kes sõnumi saab.
Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt hääl), määrab koodid, mida on võimalik kasutada. Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed), (3)mehhaanilisteks(telefon, TV), mis transpordivad 1 ja 2 rühma tooteid.
S&W põhiide: kommunikatsiooniprobleemide lahendus on kadude vähendamine.
Kanali kapatsiteet = info + müra
Müra tähendab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondumine telefonis, kahin raadiosignaalis, “ lumesadu ” telepildis jne.
Tagasiside –vastuvõtja reaktsioon sõnumi saatjale, eksisteerib vahendatud ja vahendamata.Tagasiside eesmärk: muuta kommunikatsioon efektiivsemaks.
Pos tagasiside-tagasisöötmine suurenda protsessi väljundit.
Neg tagasiside-tagasisöötmine vähendab protsessi väljundit.
Shannon ja Weaver’i 3 probleemide taset:
A-tehnilised probleemid(kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada?
B-tähendusega seotud probleemid(kui täpselt viivad siirdatud sümbolid tähenduse pärale?)
C-efektiivsuse probleemid(Kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas?)
Charles Morris publitseeris 1945. aastal töö, milles ta eristas semiootika kolme tasandit: süntaktika, semantika ja pragmaatika . Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B-semantika, A-süntaktika.
Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid.
Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon
Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga ?
Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset, lineaarset, kausaalset ja determinatiivset (määravat) protsessi, mille tagajärg on ette arvestatud.
Gerbneri mudel: kultivatsiooni perspektiiv (tegelikkuse konstrueerimine meedia abil). See hüpotees kirjeldab, kuidas meedia mõju (Gerbneril televisioonis näidatava vägivalla mõju) kujuneb pikema aja jooksul meelelahutuse kaudu ja sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed.
Gerbneri mudeli vundament on kolmiksuhe: sündmus (S), selle peegeldus (S1) ja seda puudutava sõnumi tajumus (VS1). Tähendust tuleb otsida sellest kolmnurgast. Ühes hilisemas variandis ühendas Gerbner S ja VS1 noolega, lisades sellele sõnad truth quality (tõelevastavus).
Newcomb’i mudel: kolmnurkne, käsitles esimesena kommi rolli ühiskonnas ja sotssuhetes. Kommunikatsioon peab üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. Newcomb‟i mudel lähtub tõsiasjast, et inimesed vajavad informatsiooni. Me vajame pädevat infot oma sotsiaalsest keskkonnast, et sündmustele reageerida ja ka selleks, et tunda: meie reageerime samamoodi nagu teised meie grupi, kultuuri või subkultuuri liikmed.
Westley ja McLeani mudel: Newcombe’i edasiarendus, pidades silmas massikommunikatsiooni eripära. Põhiidee: massikommunikatsioon laiendab B sotsiaalset keskkonda.
Maletzke mudel: eristab nelja elementi või positsiooni: saatja (kommunikaator – K), sõnum (S), meedium (M) ja vastuvõtja ( retsipient – R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused , rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide (positsioonide) vastastikused suhted.
Jakobsoni(20 saj,suurim keeleteadlane) mudel: kahetasandiline, lineaarne. Saatja (addreser – adressant) saadab vastuvõtjate (addressee – adresssaat) sõnumi. Sõnum peab viitama muulegi kui iseendale . Jakobson kutsub seda kontekstiks( asjaolud , milles sündmus kulgeb)
Konatiivne (tungiv) funktsioon (ingl. connative function ) ehk omandamise funktsioon. Keele need aspektid, mille siht on luua vastuvõtjas vastust, tema reaktsiooni. Väljendab vastuvõtja hoiakut sõnumi suhtes (suhtumine käsku on teistsugune kui palvesse).
Faatiline funktsioon – keele kasutamine selleks, et hoida sidet, et saatja ja vastuvõtja kontakt säiliks. See on suhtluse eeldus.
Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale. Tähendab:
(a) kommunikatsioonivahendi valikut; (b) sõnumi valikut (oluline on sõnumi vorm, ülesehitus, esteetiline kvaliteet. Eesmärk – et sõnum jõuaks paremini pärale. Võib nimetada ka disaini funktsiooniks.
Metakeele (ehk seletav ) funktsioon – tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi.
Viitamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. Võiks nimetada ka tunnetuslikuks ehk kognitiivseks funktsiooniks. Seotud kontekstiga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 47 allalaadimist

Kommunikatsiooni mõiste- protsessikoolkonna mudelid #1

Kommunikatsiooni mõiste- protsessikoolkonna mudelid #2

Kommunikatsiooni mõiste- protsessikoolkonna mudelid #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sass kiiivikas Õppematerjali autor

Tekstis seletatud kommunikatsiooni mõiste ja protsessikoolkonna mudelid,
väga tihe ja ülevaatlik.

kommunikatsiooni mõiste protsessikoolkond realism

Sarnased õppematerjalid

docx

Kommunikatsiooni mudelid

organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset: 1) tase A: tehnilised probleemid - kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada? 2) tase B: tähenduse probleemid - kuidas täpselt viivad siirdud sümbolid tähenduse pärale? 3) tase C: efektiivsuse probleemid kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas? Tehniliste probleemide (tase A) mõistmine pole kuigi keerukas just nende mõistmiseks mudel loodigi

Klienditeenindus

docx

Kommunikatsiooniteooria

eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1.Kommunikatisooni mõiste lähenemisviisi: Mõiste ,,kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi silmas peeti transport sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade saatjalt vastuvõtjale; taha. sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab

Kommunikatsioon

ppt

Reklaam kui kommunikatsioon

Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad.

Reklaam

docx

Semiootika ja märgid

Saussure'i kõne puhul tähistaja-tähist Näiteks Ehatähel ja Koidutähel on sama osutus aga mitte tähendus. potentsiaalsusest. Eristas kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotus Ch. Bally (S. õpilane) näitab, et ka kõne on semiootiline seos. Ba märgile vastab kindel tähendus ja sellele tähendusele kindel osutus keelega) ja aktuaalset(seotud kõnega), kus viimane tuleneb esimesest. teeoriast: mõiste 1) maht (kõik lauad) 2) sisu (horisontaalse tasap Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Keeles on märkidel alati kindel sisu ja ebamäärane maht, kõnes a asju vaid märke. Düsgraafik(õigekirjahäire). Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles

Psühholoogia

xlsx

Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel

Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyo infoühiskonna kirjeldus 1) Herbert Blumer- sümbolilise interaktsionismi mõiste looja (põhiline suhtlus inimeste vahel toimub keele kaudu aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on üh liikmetele tähtsad. Uuris, mida tähendab sotsiaalne maailm tavainimesele. Lõi argiteadvuse printsiibid. Schütz ana mõttelisi kriteeriume, mida kasutame ümbritseva maailma tõlgendamiseks ja muljete loomiseks. Seda võib nimeta tegelikkuse sotsiaalseks konstrueerimiseks

Meedia ja kommunikatsioon

doc

Semiootika eksamimaterjalid, Mihhail Lotman

mitte tooli. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest.

Semiootika

docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

.reklaami veenmismärkide Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid, mis sisaldavad seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste kvantitatiivsele uurimisele. Selle kirjeldamisele on omaks saanud raskused, mille on kaasa toonud .tehnoloogia areng, mis on hägustanud piiri avaliku ja privaatse kommunikatsiooni vahel Kom.võrgustiku olemasoluks on vajalikud ühest küljest vahendid sõnumite levitamiseks ja .vahetamiseks, teisalt peab toimima pidev teadete voog :Kommunikatsiooniteooria ja uurimise üldised küsimused Kes kellega suhtleb? Miks suheldakse? Kuidas kommunikatsioon toimib? Mida teatatakse? Millised ?on kommunikatsiooni tagajärjed Analüüsi alternatiivsed traditsioonid: strukturaalne- ühiskonnakeskne, käitumuslik- .(sotsiaal)psühholoogia, kultuuriline- antropoloogia ja keeleteadus

Massikommunikatsiooni ajalugu

doc

Sissejuhatus semiootikasse

maailmavaade oli orienteeritud juurtele. Mütologeemid tõde on juurtes, sügavamal. Tuleb otsida tõde ja see on juurtes ning rahvuses. Kogu keeleteadus oli võrdlev, ajalooline. Juurte otsimine Indiast hakkas 18. sajandil. Avastati, et maailmapilt tegi otsustava pöörde: Voltaire hakkas propageerima Hiina kultuuri. Avastati, et hiinlased on eurooplastest targemad. India oli eurooplaste jaoks siiski tähtsam. Leiti, etpalju kõrgemad kultuurid olid palju varem, kui antiikkultuur. Tekkis mõiste indo-euroopa keeled (germaani keeled). 19. saj. arenes loodusteaduste lipu all. Romantiline keeleteadus väitis, et keeleteadus on loodusteadus. Aga keeleteadused ei allunud rangetele reeglitele, seadustele, nagu alluvad loodusteadused. Hakati rakendama seadusi keeles: 1. Grimmi seadus: p f . Inglise keeles foot, hollandi k. voet, saksa k. Fu, rootsi k. Fat; sanskriti keeles pda, leedu keeles peda, ladina keeles ps. Miks mõnes keeles on P ja mõnes F

Semiootika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk