50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nipitiri100
Õppematerjali autor
Psühholoogia minu elus Igalühel on vaja mõista iseenast ja teisi inimesi, ette näha teiste tegusid ja suhtumist ning reguleerida oma käitumist. Nende jms. küsimustega tegelebki psühholoogia. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras. Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese
Kui suudame aktsepteerida, et kujutame endast kõigi oma elamuste, mõtete, tunnete ja tegude summat, kui suudame aktsepteerida, et meie praegune elu on võrsunud möödaniku mälestustepangast, siis suudame ka näha, kuidas muutumisprotsess kõik oma kohale paneb ning teisendab meie elu, meie perekondi ja meie ühiskonda. Meil on juba olemas kõik, mida me vajame, et luua heaolu ja edasiminekut. Iga idee, mis meile tuleb, tuleb koos temasse kodeeritud teega selle teostamiseks. Suudame saavutada elus seda, mida tahame. Meie kujundame oma elu kõigega, mis ütleme ja mõtleme. Saavutame selle, millesse alateadlikult usume. Meie hoiakud ja soodumus annavad meile kõik meie tulemused. Kui ootame tõeliselt kõige paremat, siis saamegi kõige parema. Mõte on loov jõud. Kui õpime teisendama oma alateadvust, on meil käes võti vormimaks elu selliseks, nagu me seda soovime. Oskus kasutada oma mõtteid ja teadvust õigesti kuulub kõige tähtsamate asjade hulka elus
saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel.
....................................................... 23 Iseloom................................................................................................................................. 24 Keel ja lapse kõne areng....................................................................................................... 25 Kujutlus ja fantaasia.............................................................................................................. 27 Psühholoogia * Psühhologos hingeteadus -) Psühho (psyche) hing -) Logos õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel. * Psühholoogia teadus organismide käitumisest ja vaimsest elust ning nende seletamine. -) Uurib inimest ja püüab seda mõista vastavalt ümbritsevale.
ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA.
Meelekindlus - seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. - Asjatundlikkus, Korralikkus, Kohusetunne, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Kaalutlemine Evolutsiooniline psühholoogia -keskne eesmärk on välja selgitada psühholoogilisi ja käitumuslikke strateegiaid, mis on liigi poolt aegade jooksul juurutatud lahendused kohanemisprobleemidele. - Evolutionary psychology is an approach to psychology, in which knowledge and principles from evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) Kõige tähtsamad suhted: - diaadilised suhted, - hierarhilised suhted,
Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas
See teema on mind huvitanud juba varem. Olen juhina kogenud, et ma ei ole hea konfliktide juhtija. Alati ei suuda ma konfliktsituatsioonis langetada häid otsuseid ning tunnen ennast eriarvamuste ja rünnakute all äärmiselt ebamugavalt. Püüd lepitada osapooli ei pruugi viia parima lahenduseni. Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Karjäärinõustajana on mul võimalik kohtuda paljude väga erinevate inimestega. Enamasti on nad jõudnud elus punkti, kus tunnevad vajadust midagi muuta. Nad on omadega ummikus, soovivad areneda ja eluga edasi minna. Kõigi nende minevikus on asju, mida nad peavad õppima aktsepteerima. Minu osaks on inimesi ära kuulata, neid isiksuse arengus toetada ja julgustada. Nõustajana pean oskama neile suunavaid küsimusi esitada, et nad jõuaksid ise oma tõeni. 3 Samas on tarvis omada teadmisi ja oskusi, mis aitaksid pingelistes ja vahelduvates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid