Fenomenoloogia (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Filosoofia kokkuvõte

mingi teooria tõesust. Induktsioon- üksikasjade põhjal teeme üldistusi, kuid need ei saa olla absoluutsed, teaduslik teadmine on pigem induktiivne. Induktsioon pole kogemuslikult õigustatud meetod. Falsifikatsioon(Karl Popper 1902-1994)- üksnes falsifitseeritav hüpotees, teeoria või väide saab olla informeeriv, mingit kasu ple näiteks sellistest väidetest, teadus areneb katse-ekistus meetodil, õpitakse vigadest 5. Kuidas aitab fenomenoloogia ja fenomenoloogiline uurimisviis mõista meditsiiniga seonduvaid probleeme (nt tervis, haigus, heaolu, lein jne)? Fenomenoloogia vaatleb nähtusi teadvuse ja teadvustatud kogemuse perspektiivist, loodusteadused aga objektide perspektiivist. Kui meditsiiniteadus keskendub füüsilistele sümptomitele, siis fenomenoloogia vaatleb haiguse subjektiivseid aspekte. 6. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud

Filosoofia

16

pdf

Õendusfilosoofia põhiprobleemid

Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mitte), siis tuleb neid sam

Õiguse filosoofia

27

docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis

Filosoofia

20

doc

KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA

suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 ­ viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 ­ hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab. Need on välja selgitatud mingite väidete abil. Fenomenoloogia kui filosoofiline suund väidab, et me peaks pöörduma tagasi asjade ja kogemuste algidude juurde ja kirj neid nii täpselt kui võimalik, fenomenoloogia on kirjeldav teadus. Paljude ie taha seda teaduseks pidada, see on midagi ähmast. Introspektiivne koolkond ­ 20. Saj II kümnendini

Keskkonnapsühholoogia

25

doc

Tervise psühholoogia

Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada - Personaalselt

Psühholoogia

11

doc

Mis on tervis ja mis on haigus? Erinevad kontseptsioonid

Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis ­ täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus ­ mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis ­ personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne ­ organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline ­ rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline ­ peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline ­ konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegur

Tervisepsühholoogia

16

doc

Loengud

Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul. · Sotsiaalne roll ­ harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" · Isiksus teatud kogus sotsiaalseid rolle? EKSAMI KÜSIMUS!?!?!?!!!

Sissejuhatus filosoofiasse

27

docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Ja kui palju käitub, kui keegi teine? Jne * rollid vs isiksus : vaade, kus on olemas minu sisemine mina, mis käitub nendes situatsioonides iseendana, olemas mingisugune privaatsfäär - essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht - niisugust privaatsfääri ei ole, see on moodustatud, mille olen omandanud ja mis moodustavad minu mingisuguse loomuse. See konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht domineerib. Pascal, Mõtted Hegel, Vaimu fenomenoloogia John Desvey, Inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused Harjume kuidagi käituma. Me ei mõtle kunagi läbi, kas need reeglid, kuidas me käitume, on tõestatavad. * habitus - omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. * sotsiaalne roll ongi teatud harjumuste kogum, mis kuulub üldistatud teisele. Üldistatud teine

Filosoofia

Meedia

Kommentaarid (0)