Referaat "Ökoloogiline jalajälg" (0)

Q: Kuidas toimida kui loodus meie ümber nutab?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat "Ökoloogiline jalajälg"

Q: Kuidas nad selle saavutavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat "Ökoloogiline jalajälg"

Q: Kuidas nad aga saavad suuremaid annetusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat "Ökoloogiline jalajälg"

Q: Mis ometi motiveerib inimesi selliseid asju välja mõtlema?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat "Ökoloogiline jalajälg"

Euroülikool - Ökoloogia - Uurimustööde alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas toimida kui loodus meie ümber nutab?
Kuidas nad selle saavutavad?
Kuidas nad aga saavad suuremaid annetusi?
Mis ometi motiveerib inimesi selliseid asju välja mõtlema?

EUROAKADEEMIA
Rahvusvaheliste suhete teaduskond
Kelly Koort
ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG
Referaat
Juhendaja :
Tiina Randlane, PhD
Tallinn 2016
Sisukord
Sissejuhatus 3
Ülevaade maailma rohelisest ajaloost 4
Eesti ökoloogiline jalajälg 5
Müüt või tegelikkus? 6
Roheline ideoloogia 7
Tuleviku Euroopa 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Veel aastaid tagasi kratsis ühiskond kukalt, mõtiskledes ökoloogilise jalajälje kui toimiva termini üle, kuid praeguseks on seda fraasi lausa keeruline vältida. Areneva meedia- ja reklaamiajastul võib tekkida arusaam, et ökoloogiline jalajälg pole muud kui peagi mööduv moeveidrus, kuid samuti võib see kujuneda kõige olulisemaks arusaamaks praegusest maailmakorraldusest.
Kuigi ökoloogilise jalajälje termin on suhteliselt uus, siis selle põhimõtted mitte – eluvormid , mis süsinikku eraldades keskkonda mõjutavad, on osa igipõlisest aineringest. Elu on on olnud alati sõltuv süsiniku ringlusest planeedil ning kõik orgaanilised ained, mis paisatakse õhku süsihappegaasi koosseisus ning seotakse taas fotsünteesivate ainete poolt, sisaldavad süsinikku.
Kasvuhoonegaasid , mis aitavad päikesekuumust püüda, ei ole atmosfääris probleemiks – küll aga tekib probleem, kui neid satub õhku kiiremini ja rohkem, kui looduslikud protsessid neid ringlusse uuesti siduda jõuavad. (Yarrow, 2008)
Kindlat süüdlast probleemile leida ei saa, sest enamik tegureid meie igapäevaelus kasvatavad ökoloogilist jalajälge. Alustades kodude kütmisest ning lõpetades kaupade ja teenuste tootmise, töötlemise ja transpordiga.
Inimkond proovib palju ära teha selleks, et ühiskond liiguks rohelise liikumise poole – rajatakse uusi metsasid, võideldakse karusnahatööstuste vastu, alustatakse taimetoitlusega, teostatakse ümbertöötlusi ning pakutakse säästlikumaid vahendeid äraelamiseks (nt säästuelektripirnid).
Rahvas igatseb usaldusväärset infot maailmas toimuva kohta, kuid meedia annab tihtipeale vaid omakasupüüdlikku, segadusttekitavat ning vastuolulist infot. Samuti kiputakse probleemidega tegelema alles nö ’’viimases staadiumis’’, kui tegelikult võinuks palju ära teha juba varem. Tehnoloogia areng ning kiire elutempo on viinud ühiskonna mugavustsooni, kus unustatakse jälgida enesegi vajadusi, rääkimata siis looduse vajaduste järgimisest.
Tsiteerides Oshot, on tänapäeva-inimestel raske viia tasakaalu tööalased, perekondlikud ning ühiskonna poolt pealesurutud nõudmised ning vajadus puhata ja lõõgastuda. Liiga sageli piirduvad meie oskused stressiga toimetulekul vaid õhtuse dringi või kergesti kättesaadavate unerohutablettidega. ( Osho , 2004)
Globaalne soojenemine on ülemaailmse ulatusega näide elutähtsate ökoloogiaseaduste eiramisest, mida paiksed ühiskonnad on teinud peaaegukogu oma ajaloo vältel. ( Ponting , 1991)
Kuidas toimida, kui loodus meie ümber nutab ? Kuidas vältida olukordi , kus võetakse maha maad ja metsad , rajatakse uusi ehitisi ning paari aasta pärast hakatakse taas metsa rajama?
Kas tõesti on tegu nõiaringiga, mis ei lõppe iial ning kas loodus on viimaks inimkonna jalge all alla andmas? Proovime seda järgnevas mõista.

Ülevaade maailma rohelisest ajaloost

Inimkonna käsutuses olevad energiallikad on mänginud olulist rolli selle määratlemisel, mida inimesed saavad ette võtta ja kuidas energiat kasutada. Kui viimased kaks sajandit välja arvata, on inimkond kasutanud suhteliselt väheseid energiaallikaid ning ka toodetava energia koguhulk on olnud väike. Teine suur muudatus inimkonna ajaloos, mille tähtsus on võrreldav põllumajandusliku tegevuse alustamisega ja püsiasutuse tekkega, puudutas maailma tohutute (kuid siiski piiratud) fossiilse kütuse varude kasutuselevõttu; see samm võimaldas osal maailma elanikkonnast astuda energiakülluse ajajärku. Kuni selle ajani olid kõik kasutusel olnud energiakandjad taastuvad , kuid puitu (taastub kännuvõsudest, asemele istutatud noortest puudest või looduslikul viisil), mis oli üheks kõige olulisemaks energiaallikaks, käsitati tavaliselt kui mitte-taastuvat. Ent viimast kahtesadat aastat on iseloomustanud mittetaastuvatest allikatest pärineva energia tarbimise suur ja pidev kasv. (Ponting, 1991)
Juba tuhandeid aastaid on kasutatud masinate jõuallikana loomi. Tööstusrevolutsiooni algusega kaotati aga vajadus loomi kasutada ning näiteks kuni sisepõlemismootorite laialdase kasutuselevõtuni oli väga oluliseks transpordivahendiks hobune. Samuti kasutati loomi sõjaretkedel. Kuni viimase kahe sajandini moodustasidki peamise jõuallika inimesed koos loomadega.
Tööstusajastu tõusul tõusis hüppeliselt vajadus puidu ja puusöe järele. Tarvis oli suurt hulka puitu ning palju tööjõudu moodustavat meeskonda. Uute puude istutamisele pöörati tollal väga vähe tähelepanu ning puidunappus oli üle võtmas väga mitmeid riike. Tehti algust puiduimpordiga. Inimeste tähelepanematus kohe tööstusrevolutsiooni algusajal tekitas suure üle-Euroopalise energiakriisi, kuna puit muutus defitsiidiks ning seda ei suudetud enam transportida ka jõgepidi – ka laevandus oli suures kriisis puidunappuse tõttu.
Üha suuremat kurssi võttev puidunappus tekitas ülemineku üldiselt kehvemaks peetud kütusele – kivisöele. Algul olid seda kasutanud vaid vaesem klass, kuid ka rikkamad inimesed olid sunnitud kivisöe kasutusele üle minema. Kuigi protsessi algusettapidel olid olulisel kohal ka teised energiaallikad, sõltus tööstusühiskonnale üleminek lõppkokkuvõttes siiski mittetaastuvate energiaallikate kasutamisest.
Saastamise ajalugu on pikk. Jäätmete teke on olnud iseloomulik juba sajandeid ning kõigile inimühiskondadele. Tuhandeid aastaid on tegeletud sanitaarküsimustega ning seejuures puhta vee hankimisega. Probleemid on inimeste arvu kasvuga vaid kasvanud ning tööstustootmine on sellele vaid hoogu juurde andnud. Kui reostus oli algselt vaid lokaalne probleem, piirdudes ühe linna metsade ja vetega, siis ajapikku sattusid toksiinid , jäätmed jm nii õhu, loomade kui põhjaveega globaalsüsteemi. Saastumine on inimtegevuse vältimatu tulemus ning kuigi valitsus on proovinud erinevate abinõude ja kontrollmeetmetega kõigesse sekkuda, siis säilib teatud soovimatus vaadata tulevikku ning tegeleda juba varakult tulevikuprobleemidega. Säilib lähiaja lahenduste eelistamine pikemale perspektiivile.
Jäätmete kogunemine, happevihmad , tööstusega seotud haigused, radioaktiivne saaste, osoonikihi hõrenemine, globaalne soojenemine – need probleemid on oma kasvavas järgus ning jääb vaid loota, et millalgi suudame jätta need vaid oma mineviku õppetunniks.
Miski, mitte miski ei ole leebem kui Loodus. Ja miski, mitte miski ei ole olnud looduse vastu julmem kui inimene. (Walsch, 1995)

Eesti ökoloogiline jalajälg

Huvitav, kas oleks turgu sellisel poel, mis võtaks endale nišiks ainult Eestis toodetud toidu? Või äkki lausa kaubamaja, kus lisaks toiduosakonnale oleksid ka riided, mänguasjad, mööbel, tööriistad ? Uuringud näitavad, et igasugused inimesed, olenemata rahvusest, hindavad kõige usaldusväärsemaks omamaist toodangut. Aga lisaks eestlastele sobiksid sinna poodi ostma ka turistid, kes ikka ju originaalset ja autentset tahaksid proovida. Samasuguse suure poe võiks teha ümbertöödeldud kaupade müümiseks. Olgu see siis kas neti - või päris kaubamaja, kust saaks osta vanapaberist tehtud printeripaberit, kilekottidest sulatatud uusi kotte, plastpudelitest ümbertöödeldud jopesid ja muud sellist.
Sõna „Tulevik” päästab eesti keelest valla musttuhat pääsukest. (Turovski, 2012) Eesti on teinud tublisid samme oma ökoloogilise jalajälje osas. On teadatuntud tõde, et kui reisid välismaale, siis on usaldusväärsem tarbida poest ostetud pudelivett. Pudelivesi maksab aga pea 10 000 korda rohkem kui kraanivesi . Seda eestlased teavad ja seda eestlased ka oma igapäevaelus rakendavad. Eestlased on kindlaks teinud, et pudelivesi maksab lausa rohkem kui bensiin või piim. Samuti pakutakse inimestele võimalust oma kraanivee puhtust kontrollida. Ühe väikese pudelivee hinna eest võib inimene juua 10 000 klaasi kraanivett. Kas pole mõistlik?
Öko on eestlaste seas samaagselt nii uus ja huvitav kui ka mõistusepärane ning moodne trend. Alustatud on kõiksugu kampaaniaid – liha-, kilekoti -, säilitusainete-, keemiavastaseid jpm. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et mahetoodetes on palju väiksem osakaal organismi ladestuvaid jääkaineid, näiteks vähkitekitavaid nitraate , ning nad sisaldavad keskmiselt 30% rohkem vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante. Nii pannakse suuresti rõhku sellele, et mahetoit jõuaks eestlasteni kätte kiirelt ning värskelt ; samuti, et mahetoodete kättesaadavus oleks laialdane.
Ülimalt populaarseks on eestlaste jaoks saanud ka säästupirnide kasutamine. Aga ka säästupirnidel on kaks poolt: jah, neid kasutades kulutame me 70-80% vähem energiat, aga teisalt , säästulambi koostisesse kuulub palju laialdasem hulk keemilisi elemente: volfram, inertgaasid , strontsiumoksiidid, baarium , kaltsiumoksiid ning lisaks eriti mürgine elavhõbe ; mistõttu kuulub säästulamp ohtlike jäätmete hulka ning selle kahjutuks tegemine võtab hulga raha ja aega.
Eesti omab oma territooriumidel kahte ülimalt olulist maavara : põlevkivi ja turvas . Tänu tubale on Eesti üks maailma suurimaid turbaeksportijaid. Kuna turvas põleb madalal temperatuuril ja järelejääv tuhk leiab kasutust põllumajanduses, on turba mõõdukas kasutamine kohaliku küttena ülimalt keskkonna- ja loodussäästlik. Teine, aga mitte vähem oluline maavara põlevkivi, mille kütteomadused jäävad küll alla näiteks naftale ja kivisöele, on eestlaste poolt kasutuses olnud juba sadu aastaid.
Kahe tegutseva kaevanduse aktiivsest varust jätkub elektrijaamade praeguse tarbimismahu korral umbes 2025. Aastani. Mis edasi, see oleneb sellest, kuhu Eesti riik oma toetusrahad suunab . Ühest küljest võiks Eesti hakata välja töötama säästlikumat tehnoloogiat: hakata kütteks kasutama mitte põlevkivi ennast, vaid sellest eralduvat gaasi, mida toodeti ka juba 1930ndatel. Eesti rohelised pakuvad välja, et Eestis toodetav põlevkivigaas võiks olla nii-öelda varu- ja tasakaaluvariandiks tuuleenergiale. ( Petrone , 2007)

Müüt või tegelikkus?

Kujutlege, et kõik mida te teate keskkonnast, on vale. Kujutlege, et me soovime globaalset soojenemist, mitte ei karda seda. Kujutlege, et orgaaniline toit, säästev areng, biokütused ja Maailma Looduse Fond (World Wildlife Fund WWF) on maakerale ja selle eanikele palju kahjulikumad, kui geneetiliselt muundatud (GM-)toit., tööstus, nafta ning USA nafta- ja gaasi- korporatsioon ExxonMobil. Kujutlege, et osakesega selle raha eest, mida kulutatakse võitlusele nn kliimamuutusega, saaksime tagada selle, et ükski laps ei jääks nälga ega oleks alatoidetud ja et iga maakera elanik saaks juua puhast vett.
Heategevus , nagu iga suuräri, vajab edukuseks kasvu. Kuidas nad selle saavutavad? Kogudes üha suuremaid annetusi. Kuidas nad aga saavad suuremaid annetusi? Täiendades oma profiili. Kuidas? Kõmu tekitavate tegevustega, nagu neid nimetas Tony Blair, avalike julgustükkidega, mis aitavad tekitada sihtauditooriumis tunde pidevast, soovitavalt üha suurenevast kriisist.
Mitte keegi ei annetaks raha Greenpeace ’i jääkarude päästmise projektile „Thin ice” , kui me arvaksime, et selle liigi väljasuremist pole järgmise 10 000 aasta jooksul ette näha. Me käime oma raha välja vaid siis, kui Greenpeace kasutab meie peal oma veenvaid strateegiaid. Osake selliste suurorganisatsioonide tööst on rääkida seda, mida publik kuulda soovib, olgu see siis tõde või mitte.
Säästlik areng kõlab nagu üks tore asi, kuid seda ainult seetõttu, et me oleme kultuuriliselt programmeeritud nii mõtlema. Me seostame seda meeldivate nähtustega nagu näiteks metsikud puutumata lilleaasad ja turskadest kubisevad Islandi veed, kuid tegelikult peitub selle aluseks olevas filosoofias pigem maksustamine, reguleerimine ja kontroll.
Kui rohelised armastavad loodust nii väga, siis miks peaksid nad tegelema tuuleparkide püstitamisega rikkumata maastikele?; ning kui inimtekkeline globaalne soojenemine ei olegi tõsi, siis mis ometi motiveerib inimesi selliseid asju välja mõtlema? (Delingpole, 2011)

Roheline ideoloogia

Suur osa kodus kasutatavast energiast, mis kasvatab meie arveid ja süsinikujalajälge, tuleb eluruumide kütmisest ja jahutamisest. Sellele kulub rohkem kui neli viiendikku kasutatavast gaasist ja elektrist. Oma planeedi säästmiseks saame me palju ära teha – eelkõige kasutada enda soojas hoidmiseks vähem energiat.
Kui Rootsis soojustatakse maju kõrgtasemel, siis näiteks Britid omavad viletsamaid ehitusnorme terves maailmas. Britid lasevad pea poole soojusest seinte ja katuse kaudu välja; ainuüksi laepealse soojustamine hoiaks kokku kolmandiku küttekulust. Tühimikseinte täitmine vähendaks soojakadu lausa 60%. ( Berry , 2007)
Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist. Mõistlik oleks kaaluda gaasipliidi soetamist – selle energakulu on küll veerandi võrra suurem, kui elektripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam. Võimaluse korral oleks kõige targem variant kaaluda hoopis puudega köetava pliidi soetamist. Mikrolaineahju terviseteemaliste küsimuste üle on juba kaua arutletud, kuid kindlasti on energia säästmise mõttes mikrolaineahi tõhusam kui tavaline ahi: toitude sulatamiseks ja ülessoojendamiseks kulub 20% vähem energiat.
Wc-paber on näiteks üks väheseid asju, millest ei suuda inimene ka hea tahtmise juures paraku iial loobuda ; see lihtsalt on asi, ilma milleta meie kultuuriruumis ei saa. Keskmiselt kulutab inimene aastas 14 kilo tualettpaberit. Mida aga inimesed ei tea, on lihtne tõsiasi, et praegu poodides müüdavad tualettpaberid, mis on pakendil öeldu järgi on „Mitmekihilised, superõrnad, meeldiva lõhnaga ning kauni väljanägemisega sinu tualettruumi interjööri” on tegelikkuses pleegitatud lumivalgeks (vastupidiselt naturaalsele puuvillale) ning on tehtud uuringuid mis tõestavad, et need on potensiaalsed pärakuvähi tekitajaks .
Samamoodi tegeletakse aktiivselt teflonpannide turustamisega – tehakse kampaaniaid stiilis „Too oma vana pann meile ja saad uue soodsamalt” . Mida aga paljud jällegi ei tea, on see, et teflon eraldab toksilisi klooriühendeid, mis kuhjuvad organismi ja tekitavad tõsiseid probleeme nagu raseduse katkemine ja erinevad sünnidefektid. Madalamatel temperatuuridel peaks materjal olema ohutu, aga kõrgetel temperatuuridel ei tohiks seda mitte mingil juhul kasutada. Sama lugu ka alumiiniumnõudega – millega pole soovitatav valmistada happelisi toite, kuna need soodustavad alumiiniumi lagunemist ja nõnda koos toiduga inimese organismi sattumist; alumiinium tekitab Alzheimeri tõbe, osteoporoosi, aneemiat jm.
Kolmas, aga mitte vähem oluline märkus on vaja teha plasti kohta nii väliskeskkonnas, kui kodusisustuses. Plast toidunõud sisalavad hormoonsüsteemi kahjustavaid kemikaale ning samuti on kindlaks tehtud, et polüvinüülkloriidi (näiteks plastaknad, plastpõrandakatted või lauapinnad) sisaldavates kodudes esineb sagedamini astmat, allergiaid ja vähkkasvajaid. Eriti ohtlik on see materjal põlemisel – inimesel puudub võimalus eluga pääseda, sest ta satub sisuliselt keemiapommi kätte. Plast ei biolagune ega ühildu loodusega. Aastate jooksul laguneb ta väikesteks tükkideks, mis meenutab kalade toitu planktonit. Uuringud näitavad, et ujuvate prügimägede ümbruses on plasthelveste osakaal kuus korda suurem kui planktoni oma. Plasti söövad kalad aga hukkuvad. (Petrone, 2007)

Tuleviku Euroopa

Uuendused tööstusrevolutsioonis ei ole pöördelised mitte võimu, vaid aate seisukohalt ja sellega kaasneb kogu tootmistegevust läbistav sügav murrang. Pööre tähendab muudatust, läbipääsu uude olukorda, eesmärgistatud protsessi. See ei ole mitte eesmärk, vaid teekond selleni ; kuid samas ei saa asuda teele teadmata sihti. Otsuste ja lahendite aluseks on elu mitmekesisuse austamine, elusolendite väärtustamine ja inimese käsitlemine ühe osisena elutervikus, kus tal ei ole kõrgemat asendit.
Euroopal tuleb luua looduskaitsealade võrk ja maa selle võrgu loomiseks tuleb suurel jaol välja osta eraisikutelt või äriettevõtetelt. Vööndid peavad saama kogu mandril katkematult seotud. Uurimistegevus peaks saama vabalt jälgida ökoloogilise tasakaalu säilimist kaitsealusel maa-alal. Sellega seotud kulutused oleksid umbes 126 miljardit eurot.
Euroopa peaks suutma ise toota oma toiduaineid, välja arvatud troopilised viljad ja mõned pisemad erandid. Kalavarusid tuleb hoolikalt kaitsta ning nende arvukust kindlustada. Kui võetaks õppust Madalmaade kasvuhooneviljelusest ja rakendataks seda sama efektiivselt ka mandri teistes paikades, saaks omakasvatatud juurviljade tarbe hõlpsasti rahuldada igal pool.
Metsade kohta käib sama põhimõte, mis viljeluse kohtagi. Pikemas perspektiivis on loodustervikule kasuks, kui metsadest tehtaks aeg-ajalt karjamaad ning seal kasvatataks aeg-ajalt energiaotstarbelist tarbepuud. Praegusest peenetundelisem pinnasetöötlus eeldab masinate kaalu vähendamist ning seeläbi ka maapinnale avaldatava surve vähendamist. Toitu ja metsa puudutavad uuendused läheksid maksma umbkaudu 804 miljardit eurot.
Energeetika seisukohalt saaks kõige mahukamaks ettevõtmiseks ühendatud tuule-päikese-maasoojusjõujaamade ehitamine.
Ümbertöötlemistööstus, mille olemuse määrab materjalide eripära, peaks suutma iga materjalirühma tarvis välja töötada oma ümbertöötlemistehnika. Süsteem loodaks tooteid ümber töötleva tööstuse kõrvale. Ümbertöötlemise viimane järk, ehk materjalist toote valmistamine võib esialgu jääda samaks, kuid muutused toimuksid eelkõige tooraine valmistusprotsessis. Üha väiksem osa toorainest oleks pärit loodusest ning üha suurem osa jäätmeist ja utiilist. Seeläbi muutuks jäätmete, vananenud toodete ja utiili kogumine üha populaarsemaks ja samas üha tööstuslikumaks.
Transpordi juures vajataks ka tulevikus kindlat arvu lennukeid ja laevu; ning nende energiaallikaks oleks siiski nafta. Kuid reisijate ja veoste transport toimuks täielikult elektri jõul. Sisepõlemismootor ei oleks enam liiklusvahendite jõuallikaks. Maapealne liiklus projekteeritaks neljatasandiliseks: Ülikiired kaugrongid; Mahamineku-lähtevagunid; automaatjuhtimisega horisontaalliftid; ning vanaaegne „kerge liiklus” selle kõikides vormides .
Alustuseks rajatakse kõikides Euroopa maades katselised ökolinnad, mille rajamiskulud oleksid väikesed. Suurlinnade liiklus korraldataks ümber eespool mainitud viisil. Lisaks uuendataks veesüsteemi isepuhastuvale süsteemile ning kõik jäätmed leiaksid täieliku taaskasutuse.
Vajaliku tööhulga- ja meeskonna osas leiaksid oma panuse kõik mitukümmend miljonit Euroopa töötut. Muu ei olegi algul oluline. ( Paloheimo , 1996)

Kokkuvõte

See, et meid uuega („New!” Hambapastatuubil) lausa üle ujutatakse, peab mingil moel sobima kokku millegi väga vana ja ürgsega meie loomuses . Kuid näitab ka selle loomuse keerulisust ja vastuolulisust: enamik maailmas elanud-olnud rahvaid on uuendusi kartnud ja vältinud. Euroopaski oli keskajal uudsus midagi paha. Seda, mida nimetati novitas rerum , peeti halvaks, mõisteti hukka. Õige oli ikkagi vana ja äraproovitu. Inimesed, keda me praegu peame religiooni uuendajateks, tahtsid tegelikult vaid puhastada religiooni uuenduslikust saastast, minna tagasi algse, ürgse ja puhta juurde. Reformaatorid Luther ja Calvin tahtsid viia kiriku tagasi algkiriku, Jeesuse jüngrite rajatud algkoguduste juurde, taastada olnu-kadumaläinu. Nii nagu praegu islami reformaatorid – salafistid (ka Al-Qaida) tahavad taastada islami sellisena, nagu ta oli Muhamedi ajal. Niisiis – vahel on uus tegelikult unustatud ja siis taastatud vana. Ajaloos on palju kordumist ja Koguja raamatu tõdemus “Mis on olnud, tuleb jälle ja seda, mis tehtud, tehakse jälle; pole midagi uut päikese all” on mõneski suhtes õige. (Kaplinski, 2015)
Ja poliitikud jätkavad oma riigi kaitsmist; ja keskkonnakaitsjad jätkavad keskkonna kaitsmist; ja loomakaitseselts jätkab loomade kaitsmist; nagu me kõik jätkame oma tegevust. Oluline on uskuda millessegi, sest kuniks on usku, seniks on ka elu. Ja olgugi, et meie seas on skeptikuid ja mitteusulisi, siis ka nemad elavad teatud suundumuste järgi. Ning kuigi nii palju kui on inimesi, on ka eriarusaamasid, siis on vähemalt üks arusaam kõigile üheti mõistetav – me elame ühel planeedil ja jagame ühte loodust. Ja seda on vaja kaitsta, kui me soovime, et ka järeltulevad põlvkonnad seda nautida saaksid.
Loodus on midagi, mida me endasse imeme, imetleme, millele reageerime, millega me suhtleme, kus me end hästi tunneme, otsime rahu ja tröösti ja mida läbinisti naudime. Mitte keegi meist ei vaata eemalseisvat, puhast randa sellel roomavate vastsündinud kilpkonnapoegadega ega mõtle: „See ilgus siin vajab üht korralikku õlireostust!” Me kõik usume loodushoidu. Me oleme kõik tänulikud looduse imede eest ning keegi meist ei soovi puukonnade väljasuremist.
Inimkond seisab ajaloo pöördepunktis. Me seisame silmitsi rahvuste vahel ja piires esineva ebavõrdsuse alalhoidmisega; vaesuse, nälja, kehva tervise ja kirjaoskamatuse süvenemisega; ning meie heaolu alustalade, ökosüsteemide, pideva halvenemisega. Kuid keskkonda ja arengut puudutavate probleemide integreerimine ja neile suurema tähelepanu osutamine aitab saavutada meie põhivajaduste täitumist, paremaid elustandardeid kõikidele inimestele, paremini kaitstud ja hallatud ökosüsteeme ning ohutumat ja edukamat tulevikku. Ükski rahvus ei suuda seda üksi saavutada; kuid me suudame seda koos – globaalses partnerluses säästliku arengu nimel. (Delingpole, 2011)

Kasutatud kirjandus

Berry, S. R. (2007). 50 Ways to Make Your House & Garden Greener. London: Kyle Cathie Ltd.

Delingpole, J. (2011). Watermelons. The Green Movement's True Colors. New York : Publius Books .

Kaplinski, J. (2015). Eesti tulevik muutuvas maailmas. Riigikogu toimetised. Ühiskondlik-poliitiline ajakiri., 32.

Osho. (2004). Pharmacy for the Soul . Pilgrim .

Paloheimo, E. (1996). Syntymättömien sukupolvien Eurooppa. Helsinki : Porvoon Kirjasto.

Petrone, E. (2007). Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print .

Ponting, C. (1991). A Green History of the World. The Environment and the Collapse of Great Civilizations. New York: St. Martin's press.

Turovski, A. (2012). Loomadest, Armastusega. Tallinn: Varrak .

Walsch, N. D. (1995). Conversations with God, Book 1: An Uncommon Dialogue . New York: New York Times.

Yarrow, Y. (2008). How to Reduce Your Carbon Footprint. Duncan Baird Publishers.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 4 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

koortk Õppematerjali autor

Referaat aines "Uurimustööde alused"

Eesti Ökoloogiline jalajälg Roheline ideoloogia Tuleviku Euroopa Maailma roheline ajalugu Epp Petrone Roheliseks kasvamine

Sarnased õppematerjalid

docx

MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG?

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad............................................................................................

Ökoloogia

doc

Jätkusuutlik areng

Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 3 Jätkusuutliku arengu tagamine...............................................................................................................4 Ökoloogiline jalajälg.................................................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus

Kodanikuõpetus

doc

Taaskasutusvõimalused ja materjalid. Loodusressursside säästlikkus.

TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil......................................................................................

Keskkond ja jäätmemajandus

odt

Ökoloogiline jalajälg

Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks.

Geograafia

odt

Inimese ökoloogine jalajälg

Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav

Ökoloogia

doc

ökoloogiline jalajälg

Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2

Keskkonnaõpetus

pdf

1 vahearvestuse materialid

Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste indikaatorite asemel võtma kasutusele uued;maailmamaj loomine sõltub ülemaailmsest koostööpüüdest. Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises

Keskkonna filosoofia

doc

TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Helin Lillian Talv TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: Ostuvaba päev KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: (teaduskraad) ..............................

Akadeemilise kirjutamise alused

Rohkem sarnaseid