Sinuhe (0)

Tallinna 21. Kool
„ Sinuhe “
Mika Waltari
Liza Jermakova
10C
2015
Esimene raamat – „Kõrkjalootsik“

• „On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt.“ – Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused „ Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub ka edaspidi. Need, kes tulevad pärast mind, on needsamad, kes elasid enne mind.“
  

• „Vanaduse saabudes põgeneb hing nagu lind tagasi lapsepõlve. Vanaduspäevil särab lapsepõlv mälestustes kirkana ja helgena, otsekui oleks siis kõik olnud parem ja kaunim kui nüüdses maailmas“ – Ma ei saa seda lauset hinnata ja kirjeldada enda suhtes, sest ma pole ise veel vana ning sinna on veel aega. Aga ma tean, et vanadel inimestel on lapsepõlv alati väga hästi meeles ning nad jutustavad sellest alati rõõmuga, naeratus suul (vähemalt minu vanaema puhul on nii). Sellepärast ongi vanadel inimestel oma lapsepõlv alati paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid.
  

• „Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas.“ – See on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda olukorda ette ning see läks mulle südamesse.
  

• „Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui krokodill jões.“ – See lause tähendab seda, et inimene on kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks. Nagu Sinuhe ütles „panetunum kui krokodill“. Minu jaoks on see negatiivne lause.
  

Teine raamat – „Elu hoone“

• „Ta vaatas mulle jälle otsa, nii et mu süda rinnus sulas ja sisemus õõnsaks tõmbus.“ – See on nii armas ja siiras lause. Ma ei tea, kas ma olen ainuke, aga kui loen seda tekib ka minul selline tunne, eriti siis, kui oled päriselt seda kunagi tundnud . Väga väga hea ning emotsionaalne lause.
  

• „Nõnda peitsin saladuse oma südamesse, sest vale on tõest meeldivam ja unistus kirkam kui maine puudutus.“ – Saladusi tuleb osata hoida ning minu arvates see on hea, kui inimesel on enda saladusi, millest ta ei räägi kellegile ning hoiab neid endale, unistab. „Vale on tõest meeldivam“, arvan, et sellega püüab ta öelda seda, et see vale, mida sa näiteks iseenda kohta ettekujutad on alati meeldivam, kui see, mis toimub reaalses elus.
  

• „Mu öö oli pikk, ja sel ajal kui teised magasid, valdas mind sügav hardus ja igatsus.“ – Tavaliselt, kui jääd magama, hilja õhtul või isegi öösel, mõtled elule, igatsed kedagi (kui on kedagi igatseda). See on alati keegi lähedane inimene, kas keegi vanematest, poiss/tüdruksõber, sõbranna või sõber või inimene, kes on surnud, aga kes oli sulle kallis. Ma arvan, et see „põhiline“ igatsemine toimub alati magamise jäämise ajal. Kui oled üksi, pimeduses ning vaikuses ja mõtled, et just see inimene võiks praegu sinuga olla.
  

• „Mu hing mässas ja ma muutusin kurvameelseks.“ - See on kurb lause ning lugemise ajal läks hinge.
  

Kolmas raamat – „ Teeba kirg“

• „Kuu valgustas tema peast eemale hoidvaid kõrvu ja tema nägu, mis oli valuline ja ärev, otsekui oleks ta järgnenud millelegi, mida teised ei näinud“ – Lihtsalt väga emotsionaalne lause.
  

• „Maailm meie ümber oli inimtühi.“ – See lause läks mulle tõesti väga hinge. Peale seda lugemist, hakkasin enda elus neid hetki tähele panema ning väärtustama. Näiteks draamaõpetuses teeme näidendit ning meil on armastus- stseen , kus poiss ja tüdruk üksteist tähele panevad ning vaatavad teineteist pikalt. Saalis oli vaikus ning ma kasutasin seda lauset: „ kujutage ette, et maailm ümber teid on inimtühi“, mainis ära ka et selle tsitaadi võtsin just sellest raamatust.
  Arvan, et seda võib tunda siis, kui sa oled koos inimesega, kellega sul on hea olla ning saab rääkida temaga kõigest ning suhtlemine on vaba. Näiteks minul on seda juhtunud suvel, kui sõitsime parima sõbrannaga öösel ratastega looduses ning väljas oli nii vaikne ja mõnus. Selle peale võin praegu öelda „maailm meie ümber oli inimtühi.“
  

• „Väga aeglaselt kahvatusid tähed ja õhk meie ümber muutus koolnuhalliks.“ - Sügav ning väga hästi olukorda kirjeldav lause.
  

• „Armastust ei ole olemas.“ - Väga negatiivne lause, sest see pole üldse tõene. Armastus on olemas ja alati on olnud.
  

Neljas raamat „Nefernefernefer“

• „…sest kui inimese häbi ja kahetsus on küllalt suured, siis mõjub see nagu tuimestav ravim .“ -
  

• „Mu süda on juba nagu kivi mu rinnas ja miski ei tee mulle haiget.“ – Väga hea võrdlus, samuti ka väga sügav lause.
  

• „Mu keha ja mu süda olid nagu üksainus haav, ja kui keegi oleks mind sel ajal kõnetanud, oleksin kõva häälega karjuma hakanud ja kisendanud, ja ma kartsin, et kaotan mõistuse.“ – Hea võrdlus ning väga hea kirjeldus.
  

• „Olin nagu tühjaks puhutud munakoor ja lahkusin vaarudes ta juurest ja läksin koju tagasi.“ – Samuti võrdlus, kuid väga omapärane ning eelmistest erinev.
  

Viies raamat „Habirud“

• „Kuid mu edu oli nii suur, sest et ma kedagi ei kadestanud ja ei võistelnud kellegagi, vaid jagasin heldelt kingitusi ka teisele ja võtsin vastu haigeid, keda teised ravitseda ei tahtnud, ja teadmine oli minule tähtsam kui kuld .“ – See lause käib vägagi minu enda kohta, sest ma ei kadesta kunagi kedagi ning ei võistle kellegagi. Arvan, et see arusaam, et ei pea kõigist kõige parem olema ja, et ei pea end koguaeg kõigile tõestama tuleb vanusega. Kõikidega tuleb olla sõbralik ning heatahtlik , siis ka sinuga käitutakse vastavalt.
  

• „Ent ma olin üha üksildane ja elu ei pakkunud mulle rõõmu.“ – Vahepeal me kõik tunneme seda tunnet ning see pole üldse meeldiv ning kurb.
  

• „Tüdinesin ka veinist , sest see ei rõõmustanud mu südant, vaid muutis mu näo mustaks nagu tahm , nii et tahtsin pärast veinijoomist surra.“ – Siin on jälle näide sellest, et ka vanal ajal joodi palju alkoholi ning eriti veini. See oli natuke mulle ootamatu , et raamatus on nii palju see välja toodud, autor nagu tahaks eraldi sellega midagi öelda.
  

• „Oled vaba mees ja otsustad oma tegude üle ise.“ – Igaüks vastutab oma tegude eest ise. See on väga õige.
  

Kuues raamat „Valekuninga päev“

• „Kuid kõige täpsemaid teateid, mis on ja mis hakkab juhtuma, võib öösiti välja lugeda taeva tulikirjadest.“ – Selles lauses toob Sinuhe jälle välja öö. Ka minu arvates on öösel kõik palju ilusam ja salapärasem, kui päeval. Öösel on vaikne ning mõtlemisruumi on rohkem. Need ööd , kui taevas on tähti täis, on kõige ilusamad. Eriti suviti , kui aega on palju rohkem, kui on soe, saab öösel rõdul või terrassil pikutada ja tähti vaadata, unistada.
  

• „Niikuinii toimub inimesega ühteaegu nii head kui ka halba…, kui inimene kord rõõmustab, kord muretseb sellepärast, mis on tulemas.“ – See lause on väga tõene. Mitte ühegi inimese elu ei ole perfektne või ilma vigadeta. Igaühega juhtuvad nii head kui ka halba. Lihtsalt mõndadel veab elus rohkem, teistel vähem. Aga see ei tähenda, et nende „teiste“ elus pole vigu…
  

• „Aga minul läks süda raskeks, kui ma seda kuulsin, agama katsusin naerda – See on pigem positiivne lause, sest isegi siis, kui oleme kurvad ning hinge peal midagi rasket, tuleb muuta igat olukorda võimalikult paremaks. Ükskõik, mis mul ka ei juhtuks ma üritan alati jääda positiivseks ning näha kõiges ning kõikides paremat. Loomulikult oleneb olukorrast, aga minu põhimõte on „ STAY +“ ehk olla alati positiivne.
  

• „Seetõttu rõhus tulevik mu hinge ja ma kartsin tulevikku ja…“ – Kahjuks või õnneks, aga mitte keegi ei saa enda tulevikku muuta. See ei olene sellest, kas tead, mis ootab sind ees või mitte. Sellepärast, kui küsida paljude käest, mida nad kardavad, nad vastavad – tulevikku. Tegelikult väga õige, sest me ei tea, mida meid ees ootab. Samuti ka minu puhul on see nii. Mul on kindlad eesmärgid ning enda tahtmised, mida proovin saavutada elus, aga ma tegelikult ei tea, mis juhtub tulevikus. Seepärast mulle ei meeldi teha plaane mitu aastat ette ning tulevikuplaanidest üldse rääkida. Ma elan tänases, homses võib olla ülehomses päevas, aga kindlasti mitte mitmes aastas edasi. Elame täna ning ärme mõtle, mida kaugel olev minevik võib tuua.
  

Seitsmes raamat – „Minea“

• „Ta ujutas kätt kuupaistes jõevees ja vesi lõhenes tema käe ees nagu sulahõbe“ – Jälle üks lihtsalt väga ilus võrdlus.
  

• „Homsest päevast ei või keegi midagi ette teada“ – Siin jälle Sinuhe toob välja, et tuleviku ei oska keegi ette arvata. Keegi ei tea, mida homne päev võib tuua. Pikemalt kirjutasin sellest varem. Aga põhimõte on väga tähtis ning õige-
  

• „Ta vaatas mulle otsa ja ta silmad olid nagu meri kuuvalguses.“ – Taaskord uskumatult hea võrdlus.
  

• „Siis lahvatasid tema silmad roheliseks nagu metskassil pimedas … - Kujutasin ette ilusaid rohelisi silmi. Rohelised silmad on kõige ilusamad. Nii inimestel kui ka kassidel . Ka minul on rohelised silmad ning ma õnnelik.
  

Kaheksaks raamat – „Pime maja“

• „…,sest igaüks otsustab, nagu tuju on , ühel hetkel üht ja teisel teist.“ – See lause käib vist rohkem tujukate inimeste kohta, kes tujutsevad palju. Tavaliselt mulle ei meeldi see, aga küll ka minul on selliseid hetki. Teises mõttes on see väga õige lause. Sest lõppude lõpuks teeb inimene seda, milleks tal tuju on.
  

• „…ja iga kunstnik maalib, nagu ise tahab, ega hooli reeglitest, ja armastades ainult seda, mis on tema silmis ilus.“ – Tõelisel kunstnikul on kujutlusvõime nii suur ja lai, et ta ei hooli reeglitest, mida joonistada ning ainult selletõttu tulevadki õigetel joonistajatel uskumatult ilusad tööd, alustades noortest õpilastest lõpetades kuulsatest kunstnikutega.
  

• „Nad armastavad õhku ja puhtust ja nende aknad on suured, nii et tubadesse puhub tuul…“ – Lihtsalt väga hea kirjeldus, suutsin seda endale väga hästi ette kujutada.
  

Üheksas raamat – „Krokodillisaba“

• „Rahvas, kes usub kõike, mida talle öeldakse, on nagu härjakari, keda piikide abil läbi värava aetakse, või lambad , kes lähevad jäära kannul, mõtlemata, kuhu jäär neid viib.“ – Jutt on lihtrahvast, kes võib väga rumal olla, kes usub kõike, mida valitsus lubab ning läheb kõigega kaasa, läbimõtlemata ning arusaamatult. Riigivalitsusel nii riikides, kui ka üle terve maailma on tegelikult väga suur võim rahva üle, näiteks Ameerikal või Venemaal ehk suurriikidel. Inimesed lihtsalt usuvad kõike, mida meedias kajastatakse ning jutustatakse, kuigi see kõik ei pruugi alati tõsi olla, sest on inimesi, kes kasutavad seda ainult enda kasuks ära. Tegelikult see on väga lai teema, millest kirjutada ja arutleda, aga oma mõte panin väga lühidalt kirja. Aga ma olen selle lausega väga nõus ning autoriga samal arvamusel.
  

• „See näitab taas kord, kui vähe inimene oma hinge tunneb, kuigi kujutlesin, et tunnen oma hinge läbi ja lõhki.“ – Ma arvan, et see lause ütleb otseselt kõik ära. Väga õige ning hea mõte.
  

• „Olin tänini mõelnud, et inimese mõte suudab avada kõik uksed ja et teadmisel on piir, mida inimene suudab saavutada, ja et teadmise kasvades kasvab ka inimese hing.“ – Inimese teadmised arenevad iga päevaga ning igal inimesel on see teadmiste „piir“ kuhu ta jõuda võib. Kuid samas inimene areneb iga päev ning iga minul saab õppida midagi uut.
  

• „Sest inimene joob veini rõõmu pärast, ja ta joob veini mure pärast, ja ta rõõmustab oma südant veiniga edu saavutades ja veini sisse uputab ta oma pettumuse.“ – See on väga tõsi, sest ka tänapäeval juuakse alkoholi ükskõik millal. Siis kui rõõmustatakse (pidudel, tähtpäevadel ) ning samuti ka, kui kurvastatakse ehk otsitakse veinist või muust joogist lohutust või abi. Seda ei saa läbi aegade muuta, see oli ning jääb nii.
  

Kümnes raamat – „Taevakõrguse linn“

• „Seda kõike nägin oma silmaga ja seda näinud, haarasin endal kahe käega peast kinni ja mul oli kõik ükspuha, sest mõtlesin, et inimesest ei suuda tema hulluses parandada ükski jumal.“ – Inimese kujutlusvõime on lõpmatu ning uskumatult lai – Sinuhe nimetab seda „hulluseks“, mis on õige. Sest mitte keegi ei tea, mida uut võib inimesele mõnel päeval pähe tulla.
  

• „Nii veider on inimese hing ja nii vähe tunneb igaüks oma südant, et sel hetkel oli mu hing jälle vaba ja kerge nagu lind ja ma ei mäletanud kurja, mis oli neil päevadel sündinud.“ – Ma arvan, et sellega püüab Sinuhe seda öelda, et me tegelikult ei tea, kuidas me käitume mingis antud olukorras, kui midagi peaks juhtuma, näiteks lähedase surm või vastupidi midagi väga head, siis me ei tea, kuidas me reageerime või käitume, sest pole seda olukorda ise läbi elanud. Võime ainult ette kujutada. Sellepärast igaüks tunnebki enda südant vähe.
  

• „Tõde ei tee inimest sugugi õnnelikuks“ – Mõnikord on tõde palju valusam ning teeb inimest õnnetuks, võib olla isegi terveks eluks.
  

Üheteistkümnes raamat – „Merit“

• „
  

Kaheteistkümnes raamat – „Veekell mõõdab aega“
Kolmeteistkümnes raamat – „ Atoni riik maa peal“
Neljateistkümnes raamat – „Püha sõda“
Viieteistkümnes raamat – „Horemheb“

• „Mu süda on väsinud kõigest jutustatust ja mu ihuliikmed on väsinud ja igatsevad juba igavese puhkuse järele“ – Negatiivne lause, sest see räägib surmast ning igavase puhkusest.
  

• „Ma ei ole võib olla õnnelik, aga ma ei ole ka väga õnnetu oma üksilduse pärast, ja mida üksildasem ja kaugemal inimestest olen olnud, seda selgemini olen näinud inimesi ja nende tegusid ja nende tegude tühisust.“ – Positiivne, kuid samas ka negatiivne lause. Sest väga paljud inimesed ei ole õnnetud, kuid samas nad ei ole ka õnnelikud.
  

• „Üsna tühised on nimelt kõik inimese teod tema elupäevil“- See lause on jälle väga sügavmõtteline ning sellest võib arusaada mitut moodi. Ühes mõttes on see nii, et inimene elab ainult ükskord ning ta võib saavutada selles elus väga palju. Kõike võib teha, mida teha annab ning kõik teod on väärt midagi, kasvõi meile endale. Kuid teises mõttes kõik inimesed surevad niikuinii ning selletõttu Sinuhe märgibki ära raamatu lõpus, et kõik inimese teod on tegelikult tühised, mis on tegelikult väga õige.
  

• „Seda kõike tahan mäletada, aga oma halbu tegusid ma mäletada ei taha ja ma ei taha mäletada oma kaotuste kurbust.“ – Tavaliselt, kui inimene suudab korraldada midagi väga halba, siis mitte kunagi ei taha ta seda mäletada.
  

Viie kangelase võrdlused

• Sinuhe ise tuletab mulle kõige rohkem meelde hiljuti loetud raamatust „Noore Wertheri kannatused“ Wertherit iseennast . Mõlemad tegelased on väga targad, julged, mõistlikud. Minu arvates neid saab võrrelda just sellepärast, et mõlemad olid armunud. Sest mõlema tegelase elu muutis just naine, kuid Wertheri elu lõppeski just sellepärast. Sinuhe oli aga vaimselt tugev inimene.
  Võib öelda, et nad olid nö „unistajad“ ning üritasid enda eesmärki täita ning jõuda kaugele. Arvan, et mingis mõttes võib mõlema kohta öelda „kunstilised“ inimesed. Kui rääkida Werthnerist, siis tema oligi kunstnik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Sinuhe oli aga arst, kuid ta vaimne olek tuletas mulle just kunstilist inimest meelde. Raamatu alguses usus Sinuhe väga paljudesse, inimestesse, jumalatesse jne, kuid hiljem enam mitte, sest ta sai aru, kui naiivsed, kurjad ning enda kasupüüdlikud inimesed on. Ta oli pettunud . Samamoodi ka noor Werther, kes olid pettunud elus ning lõpetas elu enesetapuga.
  

• Minea tuletas mulle kuidagi meelde samast raamatust „Noore Wertheri kannatused“ Lottet ehk Wertheri armastust, kuid see, kes kadus ta elust ning kelle tõttu pidi Werther elust loobuma . Samuti ka Minea lahkus Sinuhe elust, kuid mitte teise mehe pärast, vaid surma tõttu. Aga see tegi Sinuhe südamele haiget, ta igatses teda tihti, kuid armus veelgi...
  

Minu arvamus
Loomulikult ehmusin ma natuke, kui nii mahuka raamatu kätte võtsin. Kui aus olla lükkasin ma raamatu lugemist päris kaua ka edasi ning see töö jäi lõppude-lõpuks päris hilja peale, aga loetud ning tehtud see sai. Ausalt öeldes olen enda üle isegi päris uhke.
Raamatu juures mulle meeldis kõige rohkem see, et see on täis erinevad väga sügavaid ning mõtlemapanevaid tsitaate. Nüüd saan ka aru, et miks õpetaja lasi meil esimeseks ülesandeks kirja panna lauseid , mis meile hinge läksid. Neid oli tõesti palju, igas raamatus lausa mitu. Selle ülesandega ei tekkinud üldse raskust. Samuti mulle meeldis väga see, et raamatus on väga palju võrdlusi, mis on Mika Waltari poolt väga huvitavalt kirja pandud. Iga olukorra ning inimese kirjeldused on väga omapärased ning teistsugused võrreldes teiste raamatutega. Tõin näiteid välja ka esimeses ülesandes, tsitaatides. Väga üllatav oli minu jaoks, et raamatus toob autor väga palju veini ja muud alkoholi välja. Sain teada, et see joomise teema pole läbi aegade muutunud ning arvan, et ei muutu ka tulevikus. Kõik need nö „praegused“ inimese kombed olid vanasti, on praegu ning on ka tulevikus.
Kuna olen ise Egiptuses väiksena käinud oli mul võib olla veel huvitavam lugeda, sest sain egiptuse ajaloo kohta väga palju uut teada. Tahan kindlasti enda elu jooksul sinna veel paar korda sattuda, sest Egiptus on üks tähtsaim ajaloolinn maailmas. Suurt muljet mulle Egiptus väiksena muljet ei avaldanud, sest sain sealt nakkushaiguse ning sattusin isegi haiglasse…Kuid puhkusreis üldiselt oli meeldejääv.
Kui küsida, et mida ma sellest raamatust õppisin? Kindlasti esimene vastus see, et ma tutvusin paljude vanade riikide kommetega ning traditsioonidega, näiteks Kreeta , Süüria, Egiptus. Veendusin veelgi rohkem selles, et inimesed pole muutnud. Kuigi inimesed olid tollal ajal rohkem naiivsemad oma ebausus ning vastupidi usus. Kuid kõik see petmine , valetamine, silmakirjalikkus , varastamine, joomine jne on ka tänapäeval ning oli ka minevikus. Samuti panin tähele, et ka kauges minevikus lahendasid inimesed oma probleeme alkoholiga.
Lõpuks kaotas Sinuhe igasuguse usu inimestesse, jumalatesse, võimu…Ta sai aru kui kuri ja omakasupüüdlik ja manipuleeriv võib inimene olla.
Raamatus oli väga palju kurbust – armastus, surm, praeguse eluga võrldemist ning ausust. Ma leidsin selles raamatus nii palju tänapäeva probleeme ning mind tegi kurvaks, et ka reaalsus võib nii karm ja tegelikult nii raske olla.
Ma jäin selle raamatuga väga rahule juba ainult selle pärast, et see oli täis sügavmõttelisi teemasid ning ideid, mille üle saab veel pikalt mõelda ning arutleda.