Kuulamine ja kuulmine (0)

Kuulamine ja kuulmine
Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja , märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame ühiskonnas paremini toime tulla.
Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad meid jutuvestjast eemale. On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Sageli me oleme juba ette kindlad, et vestluse teine osapool annab meile teada meile mingis mõttes vastuvõetamatut infot. Me keskendume kuulates kehvasti seetõttu, et ei loodagi midagi uut ja vajalikku kuulda. Säärase hoiaku on meis kujundanud varasem negatiivne kogemus tühja juttu ajavate inimestega. Tihti ei püüa me kuulates mitte niivõrd tabada teise isiku mõtteid, kuivõrd reageerime üksikuile võtmeärritajaks saanud sõnadele, mis kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni.
Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus , eriala, temperament ja iseloom. Mõned inimesed teesklevad noogutuste ja naeratustega osavalt pühendunud kuulajat , samal ajal kui tema mõte uitleb oma radu . Agarad püüavad tabada ja meelde jätta kõneleja iga sõna. Paraku ei seisne jutu sisu kuulamine selle üksikute fraaside talletamises, vaid palju olulisem on tabada öeldu juhtmõtete ja need oma kogemuste ning arusaamadega vastavusse viia. Esineb ka vahelesegajaid kes katkestavad alatasa rääkija juttu, teda ajendab iha kohe siinsamas oma arvamus äsja kuuldu kohta välja öelda. Ent ta võib toimida ka soovist ise jutujärg üle võtta ja teine kuulaja positsioonile lükata. Paljud on väga karmi, isikliku, ülemusliku või ülikriitilise hoiakuga, kes tahavad kiiremini jutu ivani jõuda ja edasi liikuda .
Esineb kahte liiki kuulajaid, head ja halvad. Head kuulajad on rohkem kannatlikumad ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku . Kontsentreerub kuulamisele, mitte sellele, kuidas esitada küsimusi. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud , mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks. Halb kuulaja aga on kindel, et teab piisavalt kõike, mis seondub antud teemaga . Arvab, et räägiks ise sellel teemal paremini. Pole tähelepanelik, kui leiab, et hetkel teistele asjadele mõtlemine on tähtsam. Mõtleb kuulamise ajal hoopis sellele, kuidas esitada küsimusi või vastata rääkijale. Kipub segama vahele, vaidlema.
Kuulmine on üldtunnustatud seisukohtade järgi inimese jaoks tähtsuselt teine meel ülekaalukalt tähtsuse poolest esimeseks peetava nägemise järel. Kuid arvestades kõne tähtsust inimkonna arengus, tuleb kuulmist teiste meelte seas siiski eriti rõhutada, kuigi ellujäämise seisukohalt ei ole kuulmine olnud inimesele nii kriitiline kui seda on olnud nägemine. Tänu kuulmisele suudavad inimesed igapäevaelus rohkem infot talletada kui seda kurdid, me peaksime seda hindama ja väärtustama, sest kunagi ei tea millisena sa järgmisel hommikul ärkad. Tänu kõrvadele mu kuuleme igasuguseid helisid : linnulaulu; vihmasadu; inimesi meiega kõnelemas, tänu millele me saame aru mida teine pool püüab meile edasi öelda jne. Kuulmishäired on inimkonda vaevanud ilmselt juba iidsetest aegadest alates. Nii on inimestel tulnud juba aegade algusest tegeleda kuulmist parandavate abi- vahendite leiutamisega. Nii erineva keerukusastmega kui neid siiani maailmas on võinud kohata, võiks neid kõiki siinkohal nimetada kuuldeaparaatideks.
Inimesi on raske ja vaevaline kuulata, sageli me tahaks ise jutujärje üle võtta sest arvame, et teame teemast rohkem rääkida. Kuid inimestele tuleb anda võimalus väljendada oma mõtteid ja tundeid, äkki me saame sealt midagi uut mida panna oma teadmistepagasi. Kuulamisoskust mõjutavad ka kuulaja haridus , eriala, temperament ja iseloom. Mõned suudavad olla väga äkilised ja ettearvamatud, teised aga kannatlikud ja juttu süvenevad, kes püüavad mõista rääkija jutu iva. Meie, inimesed, kellel on kuulmine korras ja ei ole teisi tervise probleeme, peaksid tänulikud olema. Sest, mõned inimesed on siia ilma sündinud kurdina , pimedana või teiste tervislike probleemidega. Suurem osa meist ei kujuta ettegi kui raske on kurdil praeguses ühiskonnas toime tulla. Me peaksime hindama seda mis meil on ja olema elurõõmsad, sest alati on keegi, kelle elu ei ole nii lilleline nagu meil.
Volodymyr Kostiak
11.klass