Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

REAALKOORMATIS (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
REAALKOORMATIS #1 REAALKOORMATIS #2 REAALKOORMATIS #3 REAALKOORMATIS #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

HOONESTUSÕIGUS

HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa. Miks seatakse hoonestusõigust? hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest, kuid ei soovi kinnisasja omandist lõplikult loobuda. Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus on odavam kui kinni

Asjaõigus
thumbnail
30
docx

PANDIÕIGUS

SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud reg

Õigus
thumbnail
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2. Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant) ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID TsÜS § 48. Eseme mõiste: Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse

Asjaõigus
thumbnail
12
docx

HÜPOTEEK

kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (siiski kaotab käsutusõiguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumärke kandmisel kinnistusraamatusse), Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. Hüpoteegipidaja õigused(1) Käsutusõigus – võõrandamine ja pantimine Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.

Õigus
thumbnail
24
docx

KINNISOMAND

KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus  Seotud maatüki piiridega.  Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1)  Ki

Õigus
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Tüübipõhimõttes tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud. Seega kuuluvad kinnistusraamatusse kandmisele õigused, mis on sätestatud asjaõigustena ja mille sisu mahub seadusega etteantud raamidesse. Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi: - omand ehk omandiõigus - hoonestusõigus - servituudid * reaalservituudid * isiklikud servituudid * kasutusvaldus * isiklik kasutusõigus - reaalkoormatis - hüpoteek - ostueesõigus Kõik need asjaõigused on põhimõtteliselt kinnistusraamatusse kantavad. Kinnistusraamatusse ei kanta neid siis, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse. Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega,

Õigus
thumbnail
34
doc

Asjaõiguse konspekt

28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik

Asjaõigus
thumbnail
16
docx

Kinnistusraamat

kohtutäituri või pankrotihalduri avalduse või kohtulahendi alusel kande tegemine) Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi (kantakse kinnistusraamatusse):  omand ehk omandiõigus  hoonestusõigus  servituudid o reaalservituudid o isiklikud servituudid o kasutusvaldus o isiklik kasutusõigus  reaalkoormatis  hüpoteek  ostueesõigus Märked (AÕS § 63) eelmärked – tulevikus kinnistusraamatusse kantava õiguse, olemasoleva õiguse kustutamise või muutmise kohta. Eelmärkeid kantakse kinnistusraamatusse näiteks tulevikus kinnistut koormava asjaõigusele (hüpoteegile) soodsa järjekoha tagamiseks; vastuväited – ebaõige kande parandamise tagamiseks. Vastuväide ei takista kinnistu edasist

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun