· Nõuatakse 3. Maksuhalduril on õigus maksumaksja taotlusel anda talle maksuvõla tasumiseks ajapikendust ja vähendada sellest maksuvülasummalt arvestava intressimäära kuni · 15% · 20% · 50% 4. Tähtpäevaks tasumata või ülekandmata jäetud maksusummalt arvestatakse intressi ...... % päevas 5. Mille poolest erineb koormis maksust? 6. Maksumaksjale on võimalik maksukelmuse eest määrata vabadusekaotust maksimaalselt ............ aastat 7. Maksustamisõigust omavad · Vallad · Alevikud · Linnad 8. Maa hindamise objektiks on · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kuid koos kasvava metsaga 9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ......... krooni täpsuseni 10. Kinnisvaramaks on · Hooneid ja muid rajatisi koormav püsiv maks, maa hinda ravestamata · Maad ja hooneid koos koormav püsiv maks 11
maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe. CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod
o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib
Volikogu pädevuses: Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid: valla või linna eelarve kohalikud maksud ja maksusoodustused volikogu esimehe ja aseesimehe valimine linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. osavalla või linnaosa moodustamine 20 o Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 16. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Kohus
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib