Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus.
toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakseehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus
Kas Eestis valitseb sallimatus? Võib-olla igalpool maailmas valitseb sallimatus, mitte just igal ruutsentimeetril, aga ikkagi valitseb. Sallimatust silmas pidades, tuleb mängu Inimõigused - need on need õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Kõik inimesed sünnivad oma väärikuse ja õiguste poolest vabade ja võrdsetena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, soo, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usu, veendumuste, vaadete või muu sarnase olemusliku tunnuse alusel. Maailmas on üks sagedastest isiku diskrimineerimise põhjustest tema rass. Rassism tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil
Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE
Seadused pidid aga olema kuningast ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada.
vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid. mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused. Euroopa Inimõiguste kohus valvab konventsiooniga tagatud õiguste järele. 3.RELIGIOON: mõisted religioon, ateist, agnostik ning juutlus ja hinduism Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Ateist on jumala ja usu eitaja, usuvastane. Agnostik on inimene , kes arvab , et lõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu pole võimalik väita, kas jumal on olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja
õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustavast huvist ilmselt olulisem. Tegu, mis pannakse toime hädaseisundis ei ole õigusvastane. Objektiivne süüteokoosseisu tunnus on tegu. Subjektiivne süüteokoosseisu tunnusteks on inimese suhtumine on teosse, kas ta tegi seda tahtlikult või ettevaatamatusest. 15. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. Õiguse allikad: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) Põhivabadused: tööjõu vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, kaupade vaba liikumine ja asutamisvabadus.
· Osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel (suurim sõjaline operatsioon Lõuna-Afganistaanis) · Tallinnas asub NATO küberkeskus 14. Nimeta Eesti esindajad Euroopa Parlamendis! I. Tarand, I. Padar, S. Oviir, V. Savisaar, K. Ojuland, T. Kelam 15. Kus toimub Euroopa Liidu osade istungid? Euroopa Parlament Strasbourgis ja Brüsselis Euroopa Komisjoni valitsus Brüsselis Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis. 16. Nimeta Euroopa Liidu põhivabadused! · Kaupade vaba liikumine · Teenuste vaba liikumine · Kapitali vaba liikumine · Isikute vaba liikumine 17. Nimeta Euroopa Komisjoni president ja ÜRO peasekretär! ÜRO peasekretär on BAN Ki-Moon Korea Vabariigist Euroopa komisjoni president on José Barroso 18. Mis on Rahvusvaheline Kohus? Rahvusvaheline Kohus asub Hollandis Haagis, koosneb 15 kohtunikust ja käsitleb riikidevahelisi tüliküsimusi. 19
5 sätted, mille kohaselt on võimalik taotleda menetluse kiirendamist, kui Eesti kohtuveskid jahvatavad liiga aeglaselt. Lisaks on paranenud kinnipidamistingimused vanglates ja arestimajades ning ebainimlikes tingimustes kinnipidamise korral makstakse hüvitist. 6 KOKKUVÕTE Euroopa Inimõiguste Konventsiooni põhivabadused ja õigused kehtivad kõigile Euroopa Nõukoguga liitunud 47 liikmesriigile sh ka Eestile. See tähendab, et kui Eesti kohus rikub kodaniku õigusi, siis pärast viimase astme ehk Riigikohtu otsuse jõustumist võib ta kaevata Eesti riigi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kui piisavalt hästi eeltööd teha ja uurida EIK-i sarnaseid kohtupraktika lahendeid ning tutvuda konventsiooniga, siis võib suure tõenäosusega saada kahjutasu ja samuti makstakse kinni ka kohtukulud.
ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks vabadused) ning võrdsuse seaduste valitsejaks. Tema iseloomus toimus ees. Lõplikult kadusid seisused ning oluline muudatus, kuna järgnevalt feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 otsustas ta revolutsiooni ideele kuulutas Asutav Kogu enese ohverdada kõik, sealhulgas aususe
kaitsta, Peaassamblee (PA) ja Kohus, Suurte riikide pettemanööver ÜRO loomine Ametlik algus: 24.oktoober 1945 Ametlikud töökeeled: 6 (JN), Pakutakse juurde Esimene istungjärk: 10.jaanuar 1946 Londonis Rockefelleri kingitus ÜRO-le (dets. 1945), uus peakorter New Yorkis. Esimene peasekretär: Trygve Lie Organisatsiooni eesmärgid: 1. Rahu ja julgeolek 2. Sõbralikud suhted 3. Majanduskoostöö 4. Kultuuriprobleemid 5. Inimeste põhivabadused ja inimõigused Põhimõtted: 1. Suveräänne võrdsus 2. Kohustuste täitmine 3. Vaidluste lahendamine 4. Jõudu ei kasutata 5. Riikide abistamine 6. Riigid väljaspool ÜRO-d 7. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse Liikmeks astumine- Avaldus, JN soovitus. PA – hääletamine Riikide soov - saada ÜRO liikmeks Põhiorganid- Peaassamblee (PA): PA – ÜRO tähtsaim organ? Täiskogu istungid ja ÜRO diplomaatia PA-s juhatused, komiteed, komisjonid, nõukogud
Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961 Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused on: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ja diskrimineerimatus. Pagulane on inimene, kes kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi
(maksuneutraalne). Valikuline kohaldatavus: osalus kapitalis vähemalt 25%, siis ei ole tegemist võõrandamisega. Ühinemine ja jagumine ei tohi kaasa tuua kapitalitulude maksustamist. Exit tax – vara välja viimisel riigist maksustatakse, v.a kui Soome ei jää püsiv tegevuskoht. Nagu oleks see müük. HOIUSTE DIREKTIIV – eesmärk informatsiooni vahetamine liikmesriikide vahel, kui ei anna informatsiooni, siis rakendatakse maksu. Põhivabadused rakenduvad Euroopa majanduspiirkonnas = EL (28) + EFTA (norra, island, lichtens.) ja Šveits. Põhivabadused: inimeste vaba liikumine, asutamisvabadus, teenuste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine. Maksuõigus saab piirata nende vabaduste realiseerimist. Rikkumine: Isiklik ja territoriaalne kohaldatavus, diskrimineerimine (piirangud), õigustus ja proportsionaalsus. Kohtulahendid: C-307/97 Maksunduslik konsolideerimine – maksubaasina ühtselt kõik tütarettevõtted.
tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis on kogu õiguskorra aluseks. Juba 21. 02. 1918 a. manifestis nägi p 1 ette, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, vaatamata usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale, leiavad, ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees, sätestades sellega võrdsuse põhimõtte. P 3 sätestas põhivabadused: “Kõik kodaniku vabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute, ühisuste, liitude ja streikide vabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduse alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.” 15.08.1920 a. Eesti esimene PS sisaldab samuti tervet põhiõiguste peatükki. II ptk pealkiri oli “Eesti kodanikkude põhiõigustest” (§-d 6-26). §6 sätestas võrdsuse seaduse ees, kodu puutumatus §10
Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse ning uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu 745 saadikuga. Seadusandliku Kogu ehk Legislatiivi valimistel osalenud mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Monarhia kukutamine 3 Ühiskonnas ja Seadusandlikus Korpuses tugevnesid aina enam monarhiavastased meeleolud. 1792 puhkes Pariisis väljaastumine, mille käigus u 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi
· millised on surmanuhtluse kohaldamise õiguslikud probleemid. Riigi õigust kurjategijat surmaga karistada võib vaadelda omakorda religioossest ja õigusfilosoofilisest aspektist, et inimene nagu maapealne riikki on jumala looming, siis ei ole kellelgi õigust tõsta kätt teise inimese vastu (Sootak 1996: 10). Tõepoolest on inimõigused ja isikud Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu, põhivabadused, sh õigus elule, Euroopa tsivilisatsiooni üks põhiväärtusi, mida surmanuhtlus vaieldamatult kahjustab. Muidugi ei ole inimelu väärtuse tähendus absoluutne ja mõned inimelu hävitamise vormid on lubatud (abort) või diskuteeritakse nende võimaliku lubamise üle (eutanaasia). Kui aga mõelda näiteks terrorismivastase eriüksuse tegevusele, kus inimese tapmine teatavatel tingimustel on lubatud või isegi kohustuslik, tundub see ebajärjekindlusena inimelu pühaduse kaitsmisel
ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja -organisatsioonidele maailmas. Vastavalt lepingule on EL juriidiline isik. See võimaldab ELil sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ning astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Selliselt saab EL esitada seisukohti ning tegutseda tervikliku üksusena. Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus. Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. 13 EL kaart 14 Lisad Euroopa Liidu rahad Euroopa Liidu sümbol Euroopa Liidu nõukogu 15 Kokkuvõte
Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu, mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Rahulolematu lihtrahvas, kes oli veendunud monarhi
täideksid põhilepinguid. Kõige tähtsam organ funktsionalsuse poolest. EL komisjooni vaivad EL Parlament. Euroopa kohus: Saavad pöörduda kõik, kes tegutsevad EL. Määrakse 6 aastaks mida hiljem aab pikkendada. Euroopa Keskpanga põhieesmärk on hoida hinnad (inflatsioon) ja finnantssüsteemi stabiilsene. Audiitori nõukogu kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. EL põhivabadused on kaupade, kapitali, isikute vabaliikumine ja asutamisvabadus. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. EL-ga ühinemisel muutusid Eesti seaduste kõrval otsekohaldatavaks ka EL määrused. EL määrust kohaldatakse üldiselt, see on
õige või vale. Positiivse vabaduse puhul puudub vabaduse kandjal otsustamisvõimalus midagi teha või tegemata jätta. Alati on olemas ainult üks võimalus - tegutseda õigesti. Vabadus positiivses tähenduses on seotud väärtushinnanguga ning võrdub sisuliselt kohustusega käituda teatud viisil - õigesti. Positiivse vabaduse mõiste kasutamine on omane hegeliaanlikule ja marksistlikule õigusfilosoofiale. Põhiseaduse põhivabadused on negatiivsed vabadused. Nad kaitsevad üksikisikut ka siis, kui ta teostab valesid või koguni kahjulikke valikuid, näiteks suitsetab või joob alkoholi. 1.2.2. Õiguslik ja faktiline vabadus Negatiivsed vabadused võib jaotada õiguslikeks ja faktilisteks. Selle jaotuse aluseks on vabaduse takistuse olemus. Isikul on näiteks ettevõtlusvabadus (§ 31), kui puuduvad õiguslikud takistused, st. õiguslikud keelud ja käsud, mis tema otsustamisvõimalust ettevõtluse valdkonnas piiravad
morjenda mind (omakohus, kerges joobes rooli istuminei kavatsemine - millegi halva plaanimine (kavatsen reaalselt ka selle halva plaani ellu viia) igasugune isiku ähvardamine on otseses seoses tahtlusega (teisele inimesele halba soovimine on juba vale). Kuriteo planeerimine on karistatav. Kui lihtsalt mõtlen halba mõtet siis ei saa keegi seda karistada. Mõelda tohib aga mõtete väljendamine ühes või teises vormis võib muutuda seaduse silmis kuritegelikuks 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL baseerub majanduslike õiguste kaitsel! Inim- ja põhiõigustega tegeleb Euroopa inimõiguste kohus. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD: Hierarhiline järjestus 1. RV kokkulepped EL ja kolmandate riikide vahel 2. EL õigused: Esmane e primaarne õigus EL aluslepingud Teisene e sekundaarne õigus Lepingutes sätestatud õigusaktid 3. Liikmesriikide õiguskord ELi sekundaarne õigus: 1
Eristada on võimalik personaalset (ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) võimude lahusust. Samas ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Opositsioon Opositsioonis olevad parteid teostavad kontrolli valitsuse tegevuse üle ning püüavad vastavalt võimalustele mõjutada koalitsiooni poliitikat. Opositsiooni ülesanne on toetada valitsust küsimustes, mis puudutavad üldriiklikke huve. Opositsiooni puudumisel ei ole tegu demokraatliku riigiga. Opositsioonis on erakonnad, kes said küll parlamenti, kuid ei kuulu valitsuse koosseisu. Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Kohaliku omavalitsuse alused
* vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse) b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus ollakse rikas või vaene) 6. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 7. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil!
kavatsemine - millegi halva plaanimine (kavatsen reaalselt ka selle halva plaani ellu viia) igasugune isiku ähvardamine on otseses seoses tahtlusega (teisele inimesele halba soovimine on juba vale). Kuriteo planeerimine on karistatav. Kui lihtsalt mõtlen halba mõtet siis ei saa keegi seda karistada. Mõelda tohib aga mõtete väljendamine ühes või teises vormis võib muutuda seaduse silmis kuritegelikuks 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid o Määrused, direktiivid, otsused Muud kui seadusandlikud õigusaktid o Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid Muud õigusaktid
Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. 16. EL ÕIGUSE ALLIKAD, PÕHIVABADUSED, ÜLIMUSLIKKUS JA OTSEKOHALDUVUS, EL SISENE KOMPETENTSIDE JAGUNEMINE. Õiguse allikad: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) Põhivabadused: tööjõu vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, kaupade vaba liikumine ja asutamisvabadus. Ülimuslikkus - Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes.
võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise 7.Selgitage esteetilise kunstiteooriat ja selle põhimõisteid. paiknetakse) x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus.
jõustus 1953. aastal Konventsiooni jõustumisest alates on Euroopa Nõukogu välja töötanud 11 protokolli, mis on püüdnud suurendada konventsiooniga ette nähtud inimõiguste kaitse taset; Euroopa Inimõiguste konventsioon See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused Euroopa Inimõiguste konventsioon Leping kirjutati alla Roomas 4. novembril 1950 ja see jõustus 1953. aastal. Asutati kaks sõltumatut institutsiooni: Euroopa Inimõiguste Komisjon (1954) ja Euroopa Inimõiguste Kohus (1959), mis valvasid konventsiooniga tagatud õiguste rakendamise järele. Euroopa Inimõiguste konventsioon Et vastata laieneva Euroopa vajadustele, otsustati Viini tippkohtumisel 1993. aastal, et endise
21 Paraku on deklaratsioon vaid soovitusliku iseloomuga ja osad riigid ei täida seal kehtestatud norme. Inimõigused need on õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Inimõigused on õiguste kogum, mis väärtustab inimest ja ühiskonda kui tervikut ning kehtib ülemaailmselt. Kõik inimesed sünnivad oma õiguste poolest võrdsete ja vabadena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, soo, usu, veendumuste, vaadete või muu sarnase olemusliku tunnuse alusel sõltumata sellest, kes on ta vanemad või missugune on tema ühiskondlik positsioon. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. Inimõigused põhinevad 18
1. vaba konkurentsi piirav tegevus sh. turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 2. kõlvatu konkurents 4. Euroopa Liidu tarbijaõiguste raamistik kord Tarbijakaitse areng Rooma lepingust Maastrichti lepinguni Kuni 1960-ndate aastate alguseni oli Ühenduses valitsev arusaam, et avatud turg ja efektiivne konkurents suudab ise eneseregulatsiooni kaudu kaitsta tarbijate huvisid. Tarbijapoliitika teostamise hoobadeks olid Ühenduse alusdokumendis fikseeritud põhivabadused: teenuste osutamise vabadus, kaupade ning kapitali vaba liikumine ning vaba asutamisõigus. Pariisi tippkohtumisel 7-8.11.1972. aastal fikseeriti järgmised printsiibid/viis tarbija põhiõigust: - Õigus ohutusele ja tervisekaitsele - Õigus majandushuvide kaitsele - Õigus kahju hüvitamisele - Õigus koolitusele ja haridusele - Õigus huvide kollektiivsele esindatusele 07. veebruaril 1992, kui Euroopa Liidu asutamislepingusse lisati mitu tarbijakaitset sisaldavat sätet
Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab Euroopa Liit kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult Euroopa Liit tervikuna. Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus. Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Lissaboni lepingus käsitletakse ka Euroopa Liidu globaalse rolli määratlemisel ka ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis moodustab ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See hõlmab ka
Võimude lahususe printsiibi eesmärk on vältida kogu võimu koondumist ühe organi kätte. Eristatakse personaalset (ükski isik ei saa samal ajal osaleda mitme võimuharu tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) võimude lahusust. Samal ajal ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ega üksteisest sõltumatud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ning isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim kontrollib näiteks täidesaatvat võimu, osaledes võimutäitjate nimetamises, lisaks on Riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ning Riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ja see tagandada. Kontrollitakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjale on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning esitada valitsusele üleskutse teha
· aiatab vältida õelate ja pahatahtlikke inimeste pikaajalist valitsemist · vähendab sõdade tõenäosust · üldujuhul on demokraatlikud riigid tugevamad 1 Tutvusta inimõiguste käsitluse tagapõhjaloogikat ja mõju. Analüüsi inimõiguste kehtivust. Inimõiguste tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses,valitsemisviisist sõltumata. Inimõiguste mõju: Inimõigused ja põhivabadused võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust ning rahuldada hingelisi ja muid vajadusi. Nad põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse . Inimõiguste kehtivus: Inimõigused on oma ideelt üldkehtivad.Nad on kõikide inimeste jaoks,kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks.
Eristada on võimalik personaalset (ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) võimude lahusust. Samas ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist
seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Prantsusmaa Seadusandliku Kogu tegevuse ning vabariigi väljakuulutamise ajal Konstitutsiooniline monarhia ja selleaegsed sisevõitlused
Saeduse vastuvõtmiseks on vaja enamus poolthääli, siis saadetakse seadus presidendile välja kuulutamiseks. Kui president keeldub 2 korda, siis seadus läheb Riigikohtusse, kellel on õigus seadus tühistada. 2. Globaalprobleemid. Keskkonnaprobleemid. Sotsiaalprobleemid. Inimõigused. Globaalneprobleem – inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavad ohud. Jagatakse kaheks: Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Peamised inimõigused ja põhivabadused: õigus elada, õigus olla inimlikult koheldud ja vaba, südametunnistus-, usu-, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja liikumisvabadus, õigus olla seaduse poolt kaitstud, õigus saada avalikku ja erapooletut kohtumõistmist, õigus eraelu puutumatusele ja omada kodu. Inimõigus – õigusi, mida omavad kõik isikud, sõltumata vanusest, rassist või usust. Humanitaarõigus – rahvusvahelistes õigusnormide ja –põhimõtete
vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses, valitsemisviisist sõltumata n Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimesel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi Inimõiguste põhiliigid n Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased n Kodanikuõigused (poliitilised õigused) n Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused n (Kollektiivsed õigused rahvaste õigused?) Inimõiguste mõju Inimõigused ja põhivabadused võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust ning rahuldada hingelisi ja muid vajadusi. Nad põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse. Inimõiguste kehtivus Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud:
ning aidata kaasa lepingus sätestatud eesmärkide täitmisele. • Mittediskrimineerimine – lepingus käsitletud valdkondades on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel. Eesmärgiks võrdsete tingimuste loomine EL kodanikele ja juriidilistele isikutele. On siseturu keskne põhimõte – isikute, tööjõu, kaupade, teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine. Alates Amsterdami lepingust kuuluvad siia alla ka inimõigused ja põhivabadused. • Subsidiaarsuse põhimõte – valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil. Eesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel. • Proportsionaalsuse põhimõte – ükski ühenduse meede ei lähe
puudutavate küsimuste peale ning reguleerib riigi ning tema kodanike õigussuhteid. KarS'i saaks käsitleda küllaltki sarnaselt, kuid autor leiab, et on vajalik rõhutada just antud õigustloova akti riigisisese ühiskondliku regulatsiooni suhete tasandit õigustkaitsvalt ehk õigus objekte, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa juriidilise vastutuse. Olgu KarS'i eriosast näidetena riigi kaitse alla kuuluvad õigusobjektidena välja toodud: inimelu, inimvabadus, põhivabadused, inimese tervis, inimese vara, riigivastasus, (erinevad, näiteks maksupettus) pettused. 31 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 44. 32 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2008. Lk. 45. 14 Lisaks eelnimetatule, on KarS'il võrreldes teiste õigusaktidega teistsugune struktuur, nimelt
turufundamentalistlik hundimoraalivariant saaks kõrvale ka arusaamise humaansest liberalismist, millega poleks raske nõustuda ka sotsiaalselt mõtlevatel inimestel. Rawls kirjeldab liberalismi, kus ühiskonda lagundava armutu konkurentsi asemel valitseb ühishüvele orienteeritud koostöö. Toon näiteks mõned Rawlsi ideed: ühiskond peaks olema vabade ja võrdsete kodanike koostöösüsteem, kus eeldatakse vastastikust ausameelsust; võrdsed põhivabadused olgu tagatud kõigile kodanikele; ainult pluralismi reaalne olemasolu ja lojaalse opositsiooni tolereerimine annab valitsusele legitiimsuse; 6 / 20 ühiskonnaliikmete võimaluste aus võrdsus (ja institutsionaalsed instrumendid, et seda võimalikult suuremal määral saavutada, näiteks jaotava õigluse ehk erinevusprintsiip); enamkindlustatud ei tohi olla heal järjel nende arvel, kes on
Tutvusta inimõiguste käsitluse tagapõhjaloogikat ja mõju. Analüüsi inimõiguste kehtivust. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutseb inimeste jaoks. Inimõiguste praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses, valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimesel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõigused ja põhivabadused võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust ning rahuldada hingelisi ja muid vajadusi. Nad põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud:
2017 aasta eksamiküsimused umbkaudu meeles: 1. Riigi tunnused? 2. Süüteo liigid ja süüteo koosseis? 3. Mis asi on õigussuhe. Kes on õigussuhte subjektid? 4. Mis asi on õigusvõime ja teovõime? 5. Õigusnormi piirid ja tingimused? (midagi sellist) 6. Tsiviilõigussuhte olemus? 7. Kes on füüsiline isik ja juriidiline isik. Nende õigused ja kohustused. Nende vahe? 8. Mis on õigussuhte objekt? 9. Erinorm ja üldnorm. Nende vahe? 10. Euroopa liidu põhivabadused ja need värgid millega õigust ellu viiakse (määrus,direktiiv, otsus, arvamus)
tegevusvaldkonna piires/pädevuses. Ehk üksgi võimuharu ei teosta täielikult ja üksinda oma funktsiooni teatavatel juhtudel on vaja teiste võimude nõusolekut. Selle süsteemi eesmärgiks on see, et veelgi enam jagada võim laiali, et ühelgi võimuharul ei oleks oma harus ainupädevust, et kogu see võim ei oleks ühte kohta kontsentreeritud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad teineteist, mille tulemusena ei saa üksgi neist vohama hakata ning on tagatud isikute põhivabadused. Näited sellest kuidas see süteem toimib: · Seadusandlik võim teostab kontrolli täidevsaatva võimu kontrolil: o Osaledes võimu täitjate nimetamisel o Riigikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi valitsusele või selle liikmetele (interappelatsiooniõigus) o Parlamendil on õigus valitsuse liiget umbusaldada ehk valitsuse tagandamise õigus. o Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, öeldes kuhu vahendeid
kasutamise või klienditeenindusega. Tarbijaõigusele lähedased õigusharud !! II Euroopa Liidu tarbijaõiguse raamistik Tarbijakaitse areng Rooma lepingust Maastrichti lepinguni Kuni 1960-ndate aastate alguseni oli Ühenduses valitsev arusaam, et avatud turg ja efektiivne konkurents suudab ise eneseregulatsiooni kaudu kaitsta tarbijate huvisid. Tarbijapoliitika teostamise hoobadeks olid Ühenduse alusdokumendis fikseeritud põhivabadused: teenuste osutamise vabadus, kaupade ning kapitali vaba liikumine ning vaba asutamisõigus. Pariisi tippkohtumisel 7-8.11.1972. aastal fikseeriti järgmised printsiibid/viis tarbija põhiõigust: - Õigus ohutusele ja tervisekaitsele - Õigus majandushuvide kaitsele - Õigus kahju hüvitamisele - Õigus koolitusele ja haridusele - Õigus huvide kollektiivsele esindatusele 07. veebruaril 1992, kui Euroopa Liidu asutamislepingusse lisati mitu tarbijakaitset sisaldavat sätet
Nimetatud areng on mää- ratletav ka Euroopa tsivilisatsioonis toimuva üldise humaniseerimisprotsessi ühe tulemusena ning on kujunenud omamoodi firmamärgiks sellele regioonile. Eetilis-filosoofilisel tasandil põhjendatakse eitavat suhtumist surmanuhtlusesse inimelu pühadusega, mis ei pärine inimesest ega ühiskonnast, vaid Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu. Tõepoolest on inimõigused ja isiku põhivabadused, sh õigus elule, Euroopa kristliku tsivilisatsiooni üks põhiväärtusi, mida surmanuhtlus 1 Suurbritannias säilib võimalus mõista surma kolme kuriteo liigi eest. Nendeks on riigireetmine, kuningiike dokkide süütamine ja merepiraatlus. 15 vaieldamatult kahjustab. Muidugi ei ole inimelu väärtuse tähendus absoluutne ja mõned inimelu
Eristada on võimalik personaalset (ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) võimude lahusust. Samas ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist
Eristada on võimalik personaalset (ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) võimude lahusust. Samas ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist
Eristada on võimalik personaalset (ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses) ja funktsionaalset (riigivõimu funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahel) võimude lahusust. Samas ei ole võimud kunagi absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele
20 nõusolekut. Selle süsteemi eesmärgiks on see, et veelgi enam jagada võim laiali, et ühelgi võimuharul ei oleks oma harus ainupädevust, et kogu see võim ei oleks ühte kohta kontsentreeritud. Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad teineteist, mille tulemusena ei saa ükski neist vohama hakata ning on tagatud isikute põhivabadused. Näited sellest kuidas see süsteem toimib: Seadusandlik võim teostab kontrolli täidesaatva võimu üle: Osaledes võimu täitjate nimetamisel Riigikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi valitsusele või selle liikmetele (interapellatsiooniõigus) Parlamendil on õigus valitsuse liiget umbusaldada ehk valitsuse tagandamise õigus. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, öeldes kuhu vahendeid suunata.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
