Karstumine on tüüpiline on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. tr 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mdju keemilisele murenemisele. järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid Temperatuuri m6ju: ........ 1p Sademete hulga m6ju: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid tr 2'4' Millised jiirgmistest viiidetest iseloomustavad ftiiisikalist murenemist ehk rabenemist?
spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on). Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond. PoIe olemas uksikuid magnetpoolusi, magneetvilja allikas on alati dipooli kujuga. Magneti poolilamisel tekib kaks uut magnetit, rnillel kummalgi on kaks poolust. MagnetpooLuste vaheline ala on neutraalne. g lru-l-s-l Magnetviil ja j6ujoonte kokkuleppelist suunda niiitab magnetvtil jas orienteerunud magrnetn6ela p6hjapoolus
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles.
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roided
KLASSIKALINE PERIOOD Regiooni mõiste loomine - Saksa maastiku-uurijad Otto Schlüter saksa maastiku-uurijate mõtete väljendaja: · Maa on iiksteisest erinevate, omaparaste ja sisemiselt ühtlaste ruumiüksuste e. maastike mosaiik; · -maastikud pole antud. Geograafia tilesanne on maastikud tiles leida, piiritleda ja kirjeldada. Ülesleidmisel ja piiritlemisel tuleb arvestada, et maastikud on erinevate loodusnähtuste ja inimtegevuste vastastikuse m6ju areenid ja seda vastastikust m6ju ning p6imumist tulebki kirjeldamisel avada -nagu see geograafias oli juba üldtunnustatud; · -algselt eksisteerivad ürgmaastikud (Urlandschaften), mida inimtegevus ümber kujundab kultuurmaastikeks (Kulturlandschaften). Esimesi uurib loodusgeograafia, nende ümberkujundamist aga inimgeograafia. Klassikalise perioodi olulisimaks saavutuseks oli spetsiifiliselt geograafilise regioonim6iste loomine
Nõrk vastastikmõju:väga väikese mõjuraadiusega; toimib kõikidesse osakestesse peale footoni;avaldub peamiselt osakeste lagunemistes.NIseadus:Kui kehale mõjuvate teiste kehade mõju kompenseerub(tasakaalustub),siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem,kus kehtivad Newtoni seadused.Kehade inertsus:on olemas v2hemalt yks selline taustsysteem, milles keha liigub yhtlaselt ja sirgjooneliselt, kui temale ei m6ju teised kehad v teiste kehade m6jud kompenseeruvad. ja ss on veel kirjas et kui on olemas yks selline systeem ss see seadus kehtib k6ikides systeemides mis liiguvad esimese systeemi suhtes yhtlaselt ja sirgjooneliselt. ja ss on 6eldud et k6iki neid systeeme nimetatakse inertsiaalsysteemideks.NIIseadus:Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga pöördvõrdeline keha massiga.1N on jõud,mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s ruudus 1s jooksul
· Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. · Loomad higistavad, taimedel transpiratsioon(vee aurumine) 6hul6hede kaudu. · Kaitsefunktsioon-pisarad v2hendavad h66rdumist ja k6rvaldavad v66rkeha. · Liigesev6ie v2hendab h66rdumist. · Imetajatel kaitseb loodet-vesikest e. Amnion, mis hoiab yhtlast temperatuuri, kaitseb mehaaniliste m6jutuste eest,v2hendab h66rdumist, kaitseb loodet kuivamise eest, v2hendab raskusj6u m6ju. · Viljastumine kas vees v6i vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid 6kosysteemi tasandil · Vesi on organsmide elupaik ja keskond. · Vesi on organismidele arengu ja leviku keskkond.(kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel). · Vesi kujundab kliimat(veeringe, sademed, hoovused). J22 ja elusorganismid · J22 on elusorganismide jaoks hukutava toimega. · J22kristallid l6huvad rakustruktuure.
Ikkonidega kanistatud kolme uksega pildisein Kreeka katoliku kiriku altari ees.Miniatuurmaal ehk raamatupildid mida tehti k2sitsi ja olid usulise sisuga.Miniatuuris hakati kaunistama v2ga rikkalikult esit2hte.Bytsansi kunstile oli 8 saj raske aeg kuna siis tegutsesid niinimetatud pildieitajad.Need olid inimesed kes pyydsid h2vitada kunstiteoseid millel kujutati inimesi.1453 langes Bytsants l6plikult Tyrklastele.Bytsantsi kunst s2ilis vanavenekunstis ja hiljem on Bytsanti kunst avaldanud m6ju Itaalia vara renessanssile. Vanavene kunst 10 saj l6pul astus Venemaa tihedasse l2bik2imisesse Bytsantsiga,kust v6eti yle ristiusk ja v6tted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks.V2ga palju tuli Venemaale t66le kreeklasi,kes arvestasid ka Vene rahva kunsti.Venemaa koosnes paljudest vyrsti riikidest. Arhitektuur Vanimad ehitised on kirikut ja kloostrid.Venemaal oli k6rgelt arenenud puitarhitektuur ehk puitehitised.Vene arhitektuuri tunnuseks on sibelkuppel
s0nniaastapd.eva tdhistamine (1870), milles osalesidka ktilalissolistidSaksa- paremik, esitajaiksnii rindtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. maalt ja Peterburist. Eesti muusikaelusolid tiihtsals teetdhiseksVanemuiseSeltsi (vt lk 44) koorijuhi Kuigi baltisakslastekorraldatud muusikai.iritustestsaid osa vd.hesedeestlased,oli August Wiera (1853-1919) algatatud muusikalavastused.Esimene eestikeelne neil siiski m6ju eesti rahva muusikaharrastusele. Ka kohalikus saksaajakirjanduses ooperietendusoli 1883^aastaimengirud Carl Maria von Weberi "Preciosa",millele hakati jirjesr enam dra tooma teareid eestlasrekultuurielu kohta. Ehkki m6te jargnesveel teisigi,p6hiliselt koomilisi oopereidning operette.Koori asjahuvilistest eestlasteo m a rahvuslikustkultuurist tundus paljudele baltisalalasreleliiga radi-
Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Millist m6ju avaldab mussoonkliima p6llumajardusele? 8) On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv.Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond. Ja kuna õhuvoolud liiguvad kõrgemalt alalt madalamale, siis mere kohal imevad pilved ennast täis ja liiguvad madalamale alale, ehk maismaale ja sajavad seal tühjaks.Talvemussoon tekib sellepärast, et maapind külmeneb
8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus. sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku raha tunnused: 1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus: 5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel 11. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi * Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12
L6pptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, tiipsusega 0,lYo. Katsetulemused ndidatakse punlois 5. I . 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui vfiljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase iilestSstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents viiljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi'massi suhtes. Normaalkonsistents on n?iitaja, mis avaldab m6ju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusn6itajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul 0htlaseks massiks. Peale segamise lOpetamist valatakse Lipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada iihtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatui
o o,-urS60^"(o-j"^-t-a o sooic{a!.i^.^..- o t-.Q"i.;nclX^^--> o v qr^:e*-qN u !q_ . L;nd, (. .*a-+) ( " a^"_t__.---.3/ TALLINNA TEHNIKATILIKOOL o Ehitusmaterialid 2007/2008 Puidu katsetamine 1. Tiiii eesmdrk Puiduniiskussisalduse mliiiramine,puidu tihedusemaaramine,puidu survetugeuse mii?iraminepiki kiudu ja niiskussisalduse piki kiudu. m6ju uurimine suwetugerrusele 2. Katsetatavadmaterjalid MzindT aastaringetihedalgmeindH aastaringehoredalt,kask,kadakas. 3. Kasutatavadseadmedja vahendid Kaal tlipsusega0$1g, nihik tiipsusega0,02mm,kuivaruskapp,hnd&uliline press, immutamiseksrajatikud vahendid. 4. T66 kaik maaramine 4.1Niiskussisalduse Puidustniisked proovikehadkaalutakseveagamitte tle 0,01gning asetalakses1ls kuivatuskappi.
pfq g ry_ 9 (j oo n. ris saab valke lSplikult lagundada niiiteks hap- 2.17.). Lisaks"g]gu k6rgele temperatuurile vdivad pelises v6i aluselises lahuses kuumutamisega. valke denatureerida mehhaanilised tegurid Denatureeriva teguri m6ju lakates v6ib val- (nditeks munavalge vahustamine), happed gu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur taastuda. rEsrrguse struktuuriga (kontsentreeritud ldmmastikhape), raskmetallid Denaturatsi ooni ry1 gt4plgFe :,s.-l- nimetatakse bbdiinid on niiiteks (e1avh6be), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
