Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunn...
Vanemlus. Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs. 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka n...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
http://alvistorium.ghost.io Mis on juhtimine? Juhtimise kohta leidub avalikus inforuumis hulganisti erinevaid definitsioone. Vastavalt valdkonnale võidakse juhtimise mõistet käsitleda väga erinevate nurkade alt. Käesoleva materjali raames vaatleme juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid. ! I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes. Kriitiliseks eelduseks on juhi kui subjekti teadlikkus keskkonna, eesmärgi, võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus või muutuses, mida...
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart. Nimi Callista on saadud püha Callistuse järgi. Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas töö...
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
Religioon 1. Religioon seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis. 2. Müüt omamoodi iidsete aegade teadus. 3. Animism hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10. Kaasaja usundite 3 usundirühma: maailmausundid- levinud ülemaailma pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut. ...
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel- annab meeldiva tundesisundi, kummel- annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin- ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahusta...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsi...
Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus Tartu Ülikool Filosoofia BA II Sven Anderson Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press 1. LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSE...
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
Armastus, seks ja romantika abielus Abielu ega seks ei ole selline nagu seda kirjeldatakse romaanides, lauludes või filmides, kus sa armud ja elad vaeva nägemata igavesti õnnelikult. Õnneliku, tugeva ja kindla abielu ehitamine nõuab tahet ja tarkust. Kuid sellega võib tekkida küsimus, miks siis üldse abielluda? Sest on olemas ka vabaabielud, mis nõuavad vähem püsivust ja samas ka raha. Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kah...
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisat...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja ...
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) ...
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
Tunnetus protsessid Tähelepanu W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast. -on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aita...
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat teadusharu kõlab nii: "Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme alates kõige algelisematest kuni kõige arenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimen- taalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinili...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreegli...
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, a...
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja ...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
SISSEJUHATUS Pakistan asub aasias, tema naaberriigid on India, Hiina, Afganistan ja Iraan. Pakistan on väga noor islamiriik, mis loodi alles aastal 1947. Riigi pindala on 803 940 ruutkilomeetrit ning hinnanguline rahvaarv aastal 2008 on 180 800 000 inimest, kellest 34% elab linnades. Rahvaarvu täpsed andmed puuduvad, kuna riigis elab ka hulgaliselt Afganistani pagulasi ja nende järeltulijaid, kes on küll juba sündinud Pakistanis, kuid keda rahvaloendusse ei kaastata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke 1,7 miljonit. SKT elaniku kohta 2008 aasta seisuga oli 1044 dollarit. Põllumajanduse osakaal SKT-st on ligikaudu 20%. Kuna rahvastiku tihedus on 202 inimest ruutkilomeetril, on ka Pakistanis keskkonnakaitsel väga suur roll. Käesolevas referaadis käsitlengi kahe projekti elluviimist. 1. KLIIMAMUUTUSTE OHT JA KESKKOND 1.1 Kliimamuutustest tulenevad probleemid Samamoodi nagu paljud teised riigid, seisab ka Pakistan silmitsi kliimamuutuse...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
annaabi.ee 
