Perekonnapsühholoogia essee teemal armastus, seks ja romantika abielus (0)

Armastus, seks ja romantika abielus
Abielu ega seks ei ole selline nagu seda kirjeldatakse romaanides, lauludes või filmides, kus sa armud ja elad vaeva nägemata igavesti õnnelikult. Õnneliku, tugeva ja kindla abielu ehitamine nõuab tahet ja tarkust. Kuid sellega võib tekkida küsimus, miks siis üldse abielluda ? Sest on olemas ka vabaabielud, mis nõuavad vähem püsivust ja samas ka raha.
Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet , mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist armastust.
Aga mis on üldse perekond? Perekond ei saa olla üks inimene, kuid öeldakse, et perekond on ühiskonna alus. Perekonda on vaja, kuna inimestel on lähedusvajadus; autonoomsusvajadus; kaitstusvajadus ; respektivajadus, mis on pigem meestel – olla hinnatud, oluline ja tähtis; osalusvajadus – vajadus olla vajalik. Aga siiski miks 21. sajandil me siseneme riskide ühiskonda ja perekonnad lähevad kiiremini katki, kuigi inimestel on vajadused ikka veel samad? Arvan, et selle põhjuseks võib olla tööturu ümberkorraldumine ja ebakindlus: töö asub paljudel kodust eemal; normide, väärtuste selgepiirilisuse kadumine; rohkem usaldamatust, sallimatust, ebakindlust suhetes ja ühiskonnas üldiselt; üha enam pannakse rõhku isiklikule edule ja konkurentsis püsimisele ( karjäär ); sotsiaalne jagunemine hariduse, sotsiaalmajandusliku staatuse alusel: ebavõrdsus ja selle edasikandmise risk põlvkonnalt põlvkonnale; kooseluvormide mitmekesistumine – selliste negatiivsete põhjustega kasvavadki üha enam vabaabielud.
Lugesin Õhtulehest, et enim kardavad abielluda mehed ja sotsiaalpsühholoogid toovad põhjusena välja hirmu vastutuse ees, sest mees vajab alateadlikult suuremat suhtlus- ja seksuaalvabadust, mis on minu jaoks aga üpriski jabur põhjendus. Vabaabielus olla tähendab mitte täielikult pühendada end teisele poolele: usaldus ei ole sada protsenti täiuslik ja suhteliselt kõrgel on hirm lahkumineku ees, kuna vabaabielus olles ei ole vaja mitte ühtegi paberit täita, kui suurema tüli ja lahkheli puhul lahku minnakse ja probleemi ette ei võeta ning ei püüta oma suhet parandada. Piibel on väga selgelt öelnud: „Teda peab hüütama mehe naiseks , sest ta on mehest võetud!“ (1 Ms 2:23) See tähendab siis seda, et vabaabielu ei tohiks kindlasti olla esmajärguline.
Mina ise, kes ma abiellun selle aasta septembris, olen otse loomulikult abielu poolt. Abielu loodi enne inimese sündi. Jumala ajastuse märkimisväärsus seisneb selles, et abielu kui institutsioon puudutab kogu inimkonda. Sõltumata sellest, kas on tegu kristlase või ateistidega võimaldab Jumal tervel inimkonnal nautida abielurõõme. See on ka põhjuseks, miks paljudel uskmatutel on suurepärased abielud. (Yandian, 2008) Kui küsiti inimeste käest, miks eelistatate abielu, siis 67% meestest ja 71% naistest ütlesid, et sellega kaasneb suurem ühtekuuluvustunne, 71% meestest ütlesid veel, et suurem kindlustunne lastekasvatamises ja muidugi toodi välja ka suhte parem püsivus – nende arvates on abielu igapidi au sees.
„Naudi elu naisega, keda sa armastad , kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!“ (Piibel, Kg 9:9)
Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on välja pakkunud kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust, mis on suhte emotsionaalne komponent , mis avaldub lähedustundes – aususes, avatuses, usalduses; pühendumist – soov, kohustus suhet jätkata ja kolmandaks kirge, mis annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate inimeste puhul, sest enam-vähem ideaalne abielu on siis, kui lähedustunne, pühendumine ja kirg on 100% mõttes. Nagu ma enne juba mainisin siis vabaabielus aga tundub, et pühendumine pole täielik, kuna ei astuta sammu, et kirjutada alla lepingule, mis peaks olema igavene ehk kuni surm neid lahutab.
Seksuaalsuse teema võib tekitada vastuolulisi tundeid. Ühest küljest on seksuaalsus niivõrd loomulik elu osa, et sellest ei olegi justkui midagi rääkida. Teisalt on seksuaalsusega seotud palju küsimusi, millele inimene on püüdnud läbi aegade vastuseid leida, et paremini mõista nii ennast kui partnerit – püüelda õnnelikuma suhte poole. Kolmandaks on seksuaalsus midagi nii isiklikku ja intiimset, et osas ühiskondades puuduvad sobivad sõnad, et nendel teemadel üldse arutleda.
See väljendub neljal dimensioonil: biloogiline – füüsiline välimus, soolised erinevused, võime saada lapsi; psühholoogiline – suhtumine endasse ja teistesse, kehaosade privaatsus , tunnete aktsepteerimine; eetiline – kuidas kohelda eelkõige iseennast ja teisi, mis on õige/vale; kultuuriline – traditsioonid. Seksuaalsuhtel on erinevaid funktsioone, abiellu kuuluvad funktsioonid on relasatsioon - pinge alandamine ; prokreatsioon – soo jätkamine; rekreatsioon – meelelahutus ; suhtlemine ; tunnetus. Abiellu ei tohiks kuuluda, kui seks on mitteseksuaalsel eesmärgil – kasu; harjumus, rituaal; kompensatsioon – himude peletamine , erinevad partnerid .
Üks abielupaar võib nautida midagi sellist, mis teisele paarile ei sobi. See, mida üks paar peab perversseks, võib olla teise paari jaoks naudingu tipp. Seetõttu peaksid armastus ja austus, mitte teiste inimeste arusaamad ja eelistused , lahendama kõik küsimused mehe ja naise vahel. (Yandian, 2008)
„Joo vett omast kaevust , voolavat vett omast allikast! Kas peaksid su lätted valguma uulitsale, su veeojad turgudele? Kuulugu need ainult sinule, aga mitte ühes sinuga võõraile! Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma noore ea naisest, kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits – ta rinnad joovastugu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse!“ (Piibel, Õp 5:15-19)
Kevad ja allikas on selles kirjakohas naise sümboliks, läte aga kujutab meest. Mõlemad on veehoidlad. Vesi sümboliseerib seksuaalset naudingut, mida partnerid jagavad. Vesi kaevus kuulub naisele, ent on mõeldud mehe seksuaalse janu kustutamiseks. Ja vastupidi: vesi lättes kuulub mehele, on aga mõeldud naise seksuaalse janu kustutamiseks. Siit võib edasi tekkida ka küsimus, kui tihti olla vahekorras? Minu arvates esitab enamasti selle küsimuse naised. Piiblis on väga hea kirjakoht selle kohta, kus korintlased ütlevad, et „naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid mehel; ja nõndasamuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid naisel. Ärge tõmbuge eemale teineteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks, et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast. (1 Kr 7:4-5) Ehk siis see kirjakoht tähendab, et sinu ihu kuulub su kaasale, su kaasa ihu sinule. Naisel on meelevald mehe keha üle ja mehel naise keha üle. Sa ei kuulu enam enesele, selles ongi abielu võlu ja võti! See toimib ainult siis, kui te olete avatud ja teineteise vastu armulised. Mina arvan, et keegi ei tohiks ilma mõjuva põhjuseta öelda abikaasale ei, kui tema sind ihaldab – selline pühendumine täiendab ja liidab inimesi suhtes. Seks on üks olulisemaid osi abielus.
Kogu abielu kestel peab ka säilima romantika. Romantika on tundeline ja unistuslik läbielamine. Kuid ega abielu ei ole alati sada protsenti romantiline, sellel on ka omad tõusud ja möönad. Mina kui naine arvan, et romantika aitab parandada lahkhelisid ja tundelisuse peaks just tihtipeale üles võtma mees, sest paljud ju teavad, et naine armastab kõrvadega, mees aga silmade ja kõhuga. Naise ja mehe jaoks on romantika aga tihtipeale väga erinev. Näiteks osade meeste jaoks on romantiline, kui naine tuleb koju, teeb mehe lemmiksööki ja võtab aega, et vaadata oma kaasaga jalg-, korv - või võrkpalli. Muidugi on naise kohustus olla mehele meele järele ja abielus peaks eelkõige panema teiste vajadused ette – siis püsib abielu kaua ja on piisavalt täiuslik. Naiste jaoks aga üldiselt on romantiline küünlavalgus, piknikutekk, hea muusika , restoran või suured lillekimbud ja selle kõige juures peab mees rääkima ilusaid ja meelitavaid sõnu. Minu arvates on romantika ka see, kui hommik algab mehe meelituste peale, mis kestavad terve päeva – selle pärast on meel positiivne ja hea õhtu ootus suurem. Tänu sellele on tahe ka panna teiste vajadused ettepoole ja hoida oma suhet nii ideaalsena kui võimalik.
Kokkuvõtteks võib öelda, et just abielus on armastus, seks ja romantika perfektsed, sest nii on juba enne maailma rajamist paika pandud selle poolt, kes meid kõige paremini teab ja tunneb, sest Ta on meid ise loonud. Hea suhte saladuseks on positiivne meel ja teiste vajaduste esile tõstmine. Väga oluline on näha teist inimest kui tähtsamat poolt, sest see teeb lihtsamaks teise poole austamise, tema vigadega leppimise ja ülestõstmise.
Raamat, mis aitas mul mõtted kokku koondada ja essee valmis kirjutada, on Bob Yandiani „Üks liha“, mis ütleb, et armasta ja austa oma abikaasat kui armuandi Jumalalt.