Romantism, Romantism inglise, saksaja prantsuse kirjanduses (1)

Romantism
19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm , tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt.

Tundeelu rõhutamine

Subjektivism ja individualism ,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.)

Idealism ja fantaasia valitsemine

Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid)

Melanhoolia( sügav kurvameelsus )

Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud)

Zanritena põhiliselt romaan ja luule.
Romantisminäited maailmakirjandusesklassikutelt:
George Byron :
Kirjaniku teosed räägvad lastest, vabadusest ning rahulikkusest.
P.B. Shelly : looduse jõud
Romantism inglisekirjanduses:
Byron, Shelly, Keats , Scott.
Inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon (18saj 70-ndatel.), mis tõis kaasa järsud muutused ühiskonnas ja sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. Inglismaal kujunes romantismi üheks osaks sentimentalism, mida iseloomustas moraliseerimine, ülim halemeelsus, religioosne värving. See kõik tõi esiplaanile kannatava inimese rahvahulgast ning kurjus leidis alati karistuse.
George Gordon Byron:
Ta pärineb aristrokraatsest suguvõsast, sündinud Londonis, kuid lapsepõlve veetis šotimaal. Byron sai hiilgava hariduse, käis ka Cambridge ´i ülikoolis. Byroni esimene luulekogu „ Jõudetunnid“ sisaldas nooruslikke armuelamusi ja meenutusi lapsepõlvest Šotimaa looduse keskel.
„Laps olla muretuna veel“ – räägib muretust elust Šotimaal.
„Mu hing on morn “ – viiul .
Byroni küpse loomingu järk algas püroeetilise poeemiga „ Childe Haroldi palverännak“(ränd), mis räägib üksikisiku konfliktist ühiskonnaga. See on poeetiline reisipäevik, mis ülistab vabadust, peategelaseks maailmavalu käes piinlev uhke ja üksildank aristrokraat, kes on vaenujalal nii ühiskonna, kui iseendaga . Temas avalduvad tugevad tunded – kirglik ja traagiline armastus, viha ülekohtu vastu, vabaduse igatsus . Selline tegelane on iseloomulik paljudele romantilistele teostele ning Byroni kangelasest tuletatud byronismi mõiste iseloomustab kogu romantilist maailmavaadet .
Üks Byroni tuntuimaid poeeme on taasvabadusest rääkiv „Chilloni vang“. Selle poeemi sissejuhatav osa on „ Sonett Chillonile“.
Kuulamisena: katkend poeemist : „ Childe Haroldi palverännak“ – polnud aega halada, läks rind ees nagu sõjamees. Võitlusele kutsuv – peale kõige kaotamistki.
Lisaks luuletustele on tuntud ka Byroni värssromaan „Don Juan “ ja romantiline draama „Kain“. Üks Byroni tuntuimaid luuletusi on „ Muusikale “
Percy Bysshe Shelly:
Byroni kaasaegne ja sõber Shelly pärines samuti aristrokraatlikust suguvõsast. Shelly tuntumad suurteosed on : Ulatuslik värsspoeem „ Kuninganna Mab“ , ida- aineline poeem „ Islami ülestõus“ ja värssdraama „ Vabastatud Prometheus “( tema küpseim teos). Lisaks on Shelly tuntud arvukate luuletustega, mis romantilisele kirjandusele omaselt ülistab vabadust, loodust ja armastust. Üks tema tuntuimaid luuletusi on „Ood lääneluulele“.
Ood läänetuulele – kujutab tormist, sünget ja väga emotsionaalset sügist.
John Keats:
Byronist ja Shellyst eristas keats´i pärinemine palama keskklassi hulgast. Ta haridus jäi lünklikuks, kui ta kompenseeris selle agara edasipüüdlikkusega, erialalt oli ta kirurg .
Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline (emotsionaalne) seal vahelduvad maine elurõõm ja kaduvuse tunnetus. Ta ülistab loodust ning eriti ilu. Suri tuberkuloosi.
„Sügisele“ – ilusalt edasi antud sügis; marjade , õune jms valmis saamine, värvikirevus – totaalselt vastupidine Shellyle.
Romantism saksakirjanduses
Saksa romantismis eristatakse vararomantismi(18,19.saj vahetusel. Goethe ja Shiller ) ja hilis - ehk kõrgromantismi(H. Heine ja muinasjutuvestjad Jacob ja wilhem Grimm ).
Kõrgromantism pöördus rahvaluule poole kuid ainet leiti ka keskajast. Saksa romantikud põimisid jutustavasse proosasse värsse ning lõid mõtisklusi, muinasjutte, legende. Lüürikas ka rahvalikke ballaade jms.
Heinrich Heine:
Heine, keda nimetatakse üheks suurimaks saksa kirjanikuks Goethe ja Shilleri kõrval on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Õppinud ülikoolis õigusteadust pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse „Laulude raamat“ – teemadeks luhtunud noorusarmastus üksindus ja pettumine. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke ning selle põhjal on loodud palju laule. Poliitilise protesti meeleolud luules sundisid ta kodumaalt lahkuma – seetõttu on ta hilislooming kurvameelne ja sarkastiline .
Tuntumad teosed:
Ballaadide kogu „ajalaulud“(selles on ka Heine üks tuntuimaid luuletusi „ Sileesia kangrud“)
Poeem „Saksamaa.Talvemuinasjutt“
„Romanzero“
Muinasjutud
Üks romantismi osa on kahtlemata muinasjutud, mis põhinevad rahvapärimusel kuid paljudel maadel kerkivad üles isikud kelle teeneks on rahvaloomingu kogumine ja kirjapanemine. Saksakirjanduses on kõige olulisemad Jacob ja Wilhelm Grimm. Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat „ Laste– ja kodumuinasjutte“ sisaldas 200 lugu ja muutus kiiresti ülipopulaarseks. Üheks populaarsuse põhjuseks on see, et Grimmide muinasjutud sisendasid õiglust ja headust ning austust elu positiivsete väärtuste vastu. Grimmide muinasjuttude najal on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi nii euroopas kui mujal maailmas. Tuntumad lood: „ Tuhkatriinu “, „Lumivalgeke“, „Hunt ja seitse kitsetalle“, „Punamütsike“, „Hans ja Grete “.
Saksa romantiline muinasjutt mõjutas paljude maade kirjandust nii on ka taani romantismis tunda tugevaid saksa mõjusid. Rahvaloomingust pärit juttude kõrval on tuntud ka kunstmuinasjutt( välja mõeldud autori poolt – järgides muinasjutureegleid). Kunstmuinasjutu kui maailmakirjanduse zanri rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni muinasjuttude esimene raamat „Lastele vestetud muinasjutud“ ilmus 1835 aastal. Kuigi Andersenilt on ilmunud ka teistsugust kirjandust põhineb tema maailmakuulsus just muinasjuttudel. Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis -psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: „ Merineitsi “, „Inetu pardipoeg “, „Geisri uued rõivad“, „ Metsluiged “, „Karikakar“
Kolmas kuulus muinasjutumeister maailmakirjanduses on prantsusekirjanik Charles Perrault , kelle muinasjutut kogumikust „ Haneema jutud“sai alguse teadlik rahvaluule kogumine ja ülestähendamine. „Punamütsike“, „ Saabastega kass“, „Okasroosike“ – selle põhjal lõi Tsaikovski oma balleti uinuv kaunitar . „Eeslinahk“
Romantism prantsuse kirjanduses
Prantsuse romantismi mõjutasid eelkõige vapustavad ajaloosündmused eelkõige suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni võimuhaaramine jne. Tänu sellele on prantsuse romantism kohati väga võitluslik aga ka sügavalt tundeline. Paljud prantsuse romantikud valisid oma teoste keskkonnaks müstika ja keskaja kirjeldamise . Prantsuse romantismi tuntuim esindaja on Victor Hugo.