Mis on juhtimine? (0)

http://alvistorium.ghost.io
Mis on juhtimine?
Juhtimise  kohta  leidub  avalikus  inforuumis  hulganisti  erinevaid  definitsioone.  Vastavalt  valdkonnale 
võidakse  juhtimise  mõistet  käsitleda  väga  erinevate  nurkade  alt.  Käesoleva  materjali  raames  vaatleme 
juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun 
välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid.
!I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks 
teiste isikute kaudu. 
!Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati 
dünaamikat  keskkonna  suhtes.  Kri tiliseks   eelduseks   on  juhi  kui  subjekti  teadlikkus  keskkonna,  eesmärgi, 
võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus 
või muutuses, mida soovitakse saavutada. Juhtimise juures on oluline eristada subjekti (juht), protsessi (juhtimine) ja 
juhtimisobjekti  (isikud,  isikute  grupid,   organisatsioon   ja  selle  üksikud  komponendid,  aeg,   ressursid ,  vahendid, 
tehnilised  seadmed ,  finantsid  vmt). Isikutena saab antud definitsiooni raames vaadelda nii üksikindiviide kui juriidilisi 
isikuid.  Samuti  on  oluline  mõista,  millist  mõju  soovitakse  juhtimisobjekti  puhul  saavutada,  millistele 
toimemehhanismidele see mõju tugineb ja mis on toimevahend.
Juhtimisobjektide   käsitlemisel   tuleb  mõista,  et  inimest  ei  saa  võrdsustada  masinate  või  seadmetega,  kuna  tal 
eksisteerib  vaba   tahe .  Seetõttu  tuleb  indiviidi  kohelda  subjektina,  võimaldades  talle  vaba  tahte  rakendamist 
tööalastes tegevustes.
Indiviidid  erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui 
vaadelda   võimekust   rakendada  oma  isiksuslikke  ressursse,  subjektsust,  näeme,  et   subjektsus -objektsus   teljel  
jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada  subjektideks  ja objektideks. Objektid ehk  objektile  
omase  passiivse  käitumisega  indiviidid  on  reeglina  vähese  algatusvõime  ja  entusiasmiga,   isiklikku   mugavustsooni 
klammerduvad, madala energiatasemega. Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, 
ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks.
OBJEKTSUS
SUBJEKTSUS
!Subjektideks nimetatakse psühholoogias teadvustatud aktiivsuse kandjaid, kes oma isiklike ambitsioonide nimel on 
valmis panustama , võtma vastu otsuseid, vastutama, riskima. Subjektidele on lisaks loovusele omased  viis tunnust:
• Adekvaatsus enda ja keskkonna suhtes 
• Ambitsiooni olemasolu 
• Aktiivsus sh. proaktiivsuse rakendamine 
• Autonoomsus ehk iseseisvus , toimetulekuvõime ilma kõrvalise abita  
• Arukus ehk seoste nägemise ja rakendamise võime, paindlikkus arengute suhtes 
!Subjektide juhtimine eeldab neile suurema otsustusvabaduse ja vastutuse andmist. Liiga  kitsad   raamid  mõjuvad neile 
demotiveerivalt.  Objektidele  liiga  suure  vabaduse  andmine  viib  aga  nende  psüühika  ülekoormusse  ja  nende 
saavutusvõimekus  langeb  drastiliselt.  Objektsusele  kalduvatele  isikutele  tuleb  anda  konkreetsemaid  juhiseid  ja 
vähendada valikuvõimaluste arvu optimaalseni.
!!!
E E S M Ä R K
E E S M Ä R K
!!!!!!!! VABADUSE MÄÄR
VABADUSE MÄÄR
Joonis 1. Subjekti juhtimine eeldab suurema vabaduse andmist.
Joonis  2.  Objekti   juhtimiseks   tuleks  kohaldada 








kitsamaid raame. 
!II Juhtimist võib vaadelda ka kui tingimuste ja keskkonna loomist eesmärkide saavutamiseks. 
!Juhi vastutusel on, et kõik asjassepuutuvad isikud oleksid informeeritud oma tegevuse üldisest ja igaühe isiklikust 
tööalasest  eesmärgist.  Juhi  ülesandeks  on  tagada  kri  tilised   eeldused  ühise  eesmärgi  saavutamiseks,  läbi 
õigeaegsete ja asjakohaste juhtimisotsuste peab juht kindlustama sobiliku töökeskkonna ja optimaalsed töövahendid, 
kujundama toimiva edasi- ja tagasisidestamise süsteemi, tagama töötajate motivatsiooni ja eesmärkide saavutamist 
toetavad   suhted  kollektiivis.  Juhi  tegevuse  tulemusena  on  töötajatele  kättesaadavad  töösoorituseks  vajalikud 
materjalid  ja  vahendid.  Üldistatult  on  juhi  ülesandeks  tagada  informeeritus  eesmärkidest  ja  nii  ainelised  kui 
mittemateriaalsed eeldused nende saavutamiseks.  
© 2014 Margus Alviste                                         Lk. 1/3
http://alvistorium.ghost.io
III Juhtimist võib vaadelda kui probleemide tuvastamise ja ületamise kunsti. 
!Sõna “probleem” toob juhtidele tavaliselt külma higi laubale, sellega kaasneb enamasti hulk keerulisi suhteid, 
lahendamatuna näivaid  olukordi , kokkupõrkeid, emotsionaalseid purskeid jmt. Ent mõiste “probleem” tähendab eesti 
keeles lihtsalt lahendamist vajavat küsimust.
!Valdav  osa  väikeste  ja  keskmiste  ettevõtete-organisatsioonide  juhte  tegelevad  igapäevaselt  operativtasandi  
probleemide  lahendamisega,  nn   tulekahjude   kustutamisega,  samal  ajal  kui  jätkusuutliku  tegutsemise  eelduseks  on 
võimekuste  kujundamine  tulevaste  väljakutsetega  toimetulekuks.  Juhi  ülesandeks  on  tagada  igapäevaste 
probleemide  lahendamine  operatiivtasandi  töötajate  või  vahejuhtide  poolt  ja  keskenduda  võimalike 
tulevikuprobleemide  tuvastamisele.  Olles  kaardistanud  organisatsiooni  ees  seisvad   strateegilised   või   taktikalised  
väljakutsed,  on  juhi   kohustuseks   vajalike  võimekuste  loomine.  Selleks  tuleks  juhil  iga  päev   planeerida   optimaalne 
ajaline ja energeetiline ressurss.
!!IV Juhtimine on juhi tahte realiseerimine läbi teiste isikute 
!Mida aeg edasi, seda enam sisaldavad juhtimisalased väljaanded  soovitusi  kaasata juhtimisotsuste tegemisse 
töötajaid.  Kindlasti  ei  ole  see  vale,  ent  tasub  arvesse  võtta,  et  teatud  psüühilise  konstitutsiooniga  töötajad  ei  ole 
suutelised kandma otsustega kaasnevat vastutust, pealegi ei vastuta kollektiivse otsuse põhjal mitte keegi. 
Ühe ohuna tuleb arvestada psühholoogilise hulga fenomeni.  Psühholoogiline  hulk tekib olukorras, kus grupiliikmete 
seisund  (kontseptuaalne,  emotsionaalne,   füsioloogiline ,  energeetiline)  sünkroniseerub.  Iseloomulikuks  tunnuseks  on 
grupiteadvuse  teke  ja  autonoomsuse  kadu.  Psühholoogiline  hulk  vähendab  drastiliselt  grupi  liikmete  adekvaatsust 
keskkonna, olukorra ja iseenda suhtes, väheneb ratsionaalse mõtlemise võime. Nii suudab ka kõige kõrgema IQ-ga 
isikute grupp psühholoogilise hulga tingimustes rakendada intellektuaalset võimekust, mis on iseloomulik algklasside 
õpilastele. Niisuguse grupi otsuseid juhivad teadvuse asemel instinktid ja kirg .
! Kaasav  juhtimine on võimalik vaid siis, kui juhitavate subjektsuse määr ületab vajalikku kriitilist piiri. Ennast juhtivate 
subjektide  kaasamise  korral  otsuste  tegemisse  on  võimalik  saavutada  resonantsi  efekti,  mis  võib  kaasa  tuua 
kvalitatiivse hüppe otsuste kvaliteedis .
!!!
!Joonis 3. Tahke keha liigutamiseks vajaliku jõuimpulsi rakendamine. 
!Juhtimise käsitlemisel ei saa mööda minna impulsi mõistest. Selleks, et tahket keha panna alusel liikuma, peame talle 
avaldama  jõudu,  mis  ületab  maa  külgetõmbejõudu  ja  hõõrdetegurit.  Samamoodi  on  juhtimises  oluline  tajuda,  kui 
suurt   impulssi   on  vaja  rakendada   indiviidile   või  grupile  saavutamaks  soovitud  dünaamikat.  Juhtimise  puhul  võib 
impulsi  andmine  esineda  emotsionaalse  mõjutusena,  näiteks  läbi  väljakutsuva  eesmärgi  sõnastamise,  käsu  või 
korralduse andmise, eeskuju näitamise või ka läbi juhi seisundi.  
!Seega ei tohi juht unustada, et tema ülesandeks on selgelt väljendada oma tahet, andmaks töötajate panusele kindla 
suuna ja raamistiku ning rakendada optimaalset impulssi soovitud protsesside käivitamiseks.
!!V Juhtimine on reaalsuse programmeerimine . 
!Objektiivne  reaalsus  kujuneb otsustest ja tegudest, mida teeme meie ise ja meid ümbritsevad inimesed. See aga 
omakorda sõltub, millisena tajume ennast ja keskkonda meie ümber. Juhtimine on oma  olemuselt  juhitavate psüühika 
kodeerimine, uue subjektiivse reaalsuse tekitamine nii enda kui teiste peades (uskumused, maailmapilt, olukorra taju 
jmt) ja selle tagajärjel käivituva sündmuste ahela ka objektiivse reaalsuse ümberkujundamine. 
Psüühika kodeerimine on võimalik kas otseselt (edasi- ja  tagasisidestamine ) või läbi  kaudsete  vahendite (väärtused, 
edukriteeriumid, kultuur, uskumused,  moraalinormid , stiil, mood, erakondlikkus, käitumis- ja aukoodeksid, seadused, 
õigusaktid , normatiivid, reglemendid jmt). Juht peab mõistma, et iga tema juhtimisotsus (või ka otsustamatus) käivitab 
sündmuste  ja  mõjude  ahela,  mis  kujundab  reaalsust  ühel  või  teisel  viisil.   Teadvustamata   mõjudega  otsused 
kujundavad ettearvamatute tagajärgedega reaalsust.
!Kui  programmeerija  on programmeerimisel teinud vea ja tema poolt loodud programm ei ole funktsionaalne, saab ta 
vaid  iseendale  otsa vaadata ja parandada ise tehtud vead. Kui juht kujundab oma otsustega reaalsuse, mis ei vasta 
tema ootustele,  kipub  enamik neist süüdistama oma alluvaid. Ent tuleb mõista, et  reaalsus   luuakse  eelkõige juhtimis-
otsustest tulenevate sündmuste-tegevuste jada kaudu. 
!Juhtimist võib vaadeda ka suunatud kommunikatsiooni, tähelepanu suunamist, moonutuse loomist, teatud faktide 
võimendamist ja teiste vähendamist või varjamist, arusaamiste loomist, seisundi kujundamist, tagasisidestamist - 
© 2014 Margus Alviste                                         Lk. 2/3
http://alvistorium.ghost.io
selleks et teiste isikute vaba tahte raamistamise kaudu jõuda soovitud tagajärgede saavutamiseni. Nii on 
üks kõige esmasematest juhtimisvahenditest terminoloogiline aparaat, mis kujundab viisi, kuidas inimesed 
teatud  nähtusi  tajuvad  ja  väljendavad.  Keel  on  aluseks  meie  mõttealgoritmidele,  mis  määravad  meie  minapildi, 
maailmapildi ja reaktsioonid - kogu inimkäitumise aluse.
© 2014 Margus Alviste                                         Lk. 3/3