50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Margus Alviste
Õppematerjali autor
http://alvistorium.ghost.io Juhtimisvigadest… Ausalt ja avatult Niisiis, te olete veendunud, et teie viletsate müügitulemuste taga on müügiinimeste kehvad müügioskused? Ja ei kahtle, et koostöö mittelaabumise põhjuseks on inimeste puudulikud koostööoskused? Mis siis ikka, ilmselt oleks teil mõistlik siinkohal lugemine pooleli jätta ja lasta olukorra lahendamiseks personaliosakonnal otsida mõni universaal-nahaalne koolitus. Aga kui olete jäänud edasi lugema ja on tekkinud isegi väike huvi selle vastu, mida autor käesoleva kirjatükiga öelda tahab, võime üheskoos jõuda ülaltoodud probleemide tegelike juurte juurde. See aga on eelduseks tõepoolest toimivate lahenduste ülesleidmiseks. ! Kõigi nende aastate jooksul, mil olen viinud läbi müügikoolitusi kümnetele firmadele, meeskonnakoolitusi sadadele meeskondadele, teeninduskoolitusi loendamatutele teenindusorganisatsioonidele ja juhtimiskoolitusi tervele armeele es
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus..............................................................
JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1
3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused; 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamine läbi nelja erineva juhtimisfunktsiooni, milleks on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. 5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis? 11. Organisatsiooni suurus
enamjaolt kaasasündinud ning inimene ei saa just eriti palju nende arendamiseks teha. 2001 aastal viis Fontese personaliotsingu ja konsultatsioonifirma läbi uuringu, kus uuriti Eesti edukaid juhte. Milliseid kompetentse Eesti juhid peamiselt oma töös kasutavad. Kompetentsid eristavad juhte rohkem kui see, kui hästi ta ülikoolis õppis või kui hästi ta oma eriala tunneb või kui kõrge on tema üldine võimekus või intelligentsus. Eesti eduka juhi kompetensi mudel. Meeskonna juhtimine 14% Mõjutamine 11% Saavutusorientatsiooniv 10% Initsiatiiv 9% Koostöö 6% Info hankimine 6% Suhtlemistundlikkus 6% Direktiivsus 5% Äriline oreintatsioon 4% Analüütiline mõtlemine 4% Organisatsiooniteadlikkus 4% Eneseusk 3%
geoloogilised tingimused; EL institutsioonide ja riigi valitsuse kujundatud JUHTIMISTASAND: Mida kõrgemal positsioonil on subjekt juhtimishierarhias, seda enam tegureid on (muudel võrdsetel asjaoludel) vaadeldavad tema poolt juhitavatena ja seda laiemaks muutuvad nende sihipärase muutmise piirid. Paljud tegurid, mis töökohal tootmises või alluksuse juhtimisel avalduvad etteantud tingimustena, on ettevõtte või kontserni juhtimistasandil juhitavad (reguleeritavad). Juhtimine hierarhiatasemeid mööda allapoole seisnebki madalama astme majandussubjektide tegevuse tingimuste teadlikus (eesmärgipärases) kujundamises, et suunata neid oma heaolu suurendamiseks tegutsema vastavalt kõrgema tasandi pustitatud eesmärkidele. AJAPERIOODI PIKKUS: Mida pikem on otsustuse elluviimise periood, seda laiemaks muutuvad tinglikult juhitavate tegurite võimaliku muutmise piirid. Kui kuu või ka aasta
Mass tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Te a d u s l i k j u h t i m i n e · Teaduslik juhtimine püüdis rakendada teaduslikke põhimõtteid tööülesannete täitmisel efektiivsuse tõstmiseks. Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule. Uuriti üksikuid töid, täiustati tööriistu. Tööliste ja töötajate vahelist majanduslikku vastuolu püüti lahendada tehniliste lahendustega. Põhitähelepanu oli käsitööl, juhtimist ennast uuriti vähem. Uurimise suunad olid: o töö korraldamine
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid