Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3
· Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus
Sissejuhatus Luua ülevaade psühholoogia rakendamisvõimaluste mitmekesisusest; sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Majandus ja psühholoogia I Maaja Vadi TÜ majandusteaduskond Email: [email protected] KORRASTATUS Rakendusvaldkonnad, mis kasutavad psühholoogia teadmust vastastikune täiendamine; Juhtimine Organisatsioonikäitumine; Personalijuhtimine. Turundus Tarbijakäitumine; Reklaam; Müügisuhtlemine.
tappis arvates, et ta maalitud portree oli see mis Doriani elu ära rikkus ning oma jõledast elust meeleheitele viiduna oma kõiki patte peegeldavat portreed pussitab ning selle käigus ennast tapab. Minu arvates oli Dorian oma saatuse ära teeninud ning just see oligi rõõmustav. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Lugesin teost üpriski kiiruga ning seega väga tugevalt teose psühholoogiasse ei süvenenud.Teos oli alguses liiga Doriani keskne ning tundus kohati äärmiselt tüütu ning igav, kuigi oli ka huvitavaid momente, kus oli inimese psüühikat äärmiselt täpselt tabatud ning lõpp kujunes üpriski huvitavaks, eriti huvitav oli veel lõpplahendus. Arvan, et olin selle raamatu puhul veidi laisk lugeja, kuna mõne koha peal ei viitsinud eriti süveneda. Eriti meeldis tsitaat: ,,Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu." Meeldis sellepärast, sest arvan, et iga
jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse, mille rajajaks teda peetakse, teoloogiasse, sotsioloogiasse, psühholoogiasse, eetikasse, poliitikasse ning isegi muusikaloolased ei saa temast mööda vaadata. Millised olid tema säravaimad mõtted? Tema tuntuim vaimusünnitus on ideede teooria. Platon uskus, et maailm jaguneb kaheks- tegelikkuseks ja näilisuseks. Tegelikus maailmas on olulisimad ideed, mis on püsivad ning määravad näilise maailma. Ideid on lõputul hulgal, kuid kõige kõrgem mõte on idee headusest. Võib-olla oli Platon parandamatu optimist, kuid ta uskus, et headus on see, mis
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Iha pani ta võrduma töölistega, ehk rahva laiema massiga, kelle ülessandeks oli varade loomine. Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle. Suure panuse andis Platon inimestele, rajades koolkonna. Oma koolkonnas õpetas ta inimestele kaugetes maades omandatud tarkusi ja sellega rikastastas nende mõttemaailma luues tulevikus soodsa pinnase oma mõttemaailma järgijatele ja edasiarendajatele. Kasutatud kirjandus Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971 Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992
REFERAAT Humanistlik psühholoogia Sisukord · Sissejuhatus psühholoogiasse · Humanistlik psühholoogia · CARL RANSOM ROGERS · ABRAHAM HAROLD MASLOW · Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka mitmesuguseid arvamusi psüühika suhtes, sõltumata nende teaduslikkusest. Psühholoogia
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
omandatakse, säilitatakse, meenutatakse ja kasutatakse teadmisi ja oskusi. ( Tulving 2002 : 109 ) 11 Kasutatud kirjandus Arden, J, B. ( 2009 ). Mälutreening võhikutele. Tallinn.: Ersen Jänes, H. ( 1986 ). Aju ja mälu. http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm [ 29.10.2013 ] Kiis , K. ( 2023 ). Sissejuhatus psühholoogiasse: Mälu. http://eek-malu.weebly.com/otildepijuhis.html [ 29.10.2013 ] Peil, I. ( 2007 ). Mälu ja õpistiilid. http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/ [ 29.10.2013 ] Tulving, E. ( 2002 ). Mälu . Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 12 Sissejuhatus psühholoogiasse: Mälu 13
Sündis 1. aprillil 1908 Brooklinis, New York paljulapselises vene (juudi) emigrantide perekonnas. Oli võõras keskkonnas endassetõmbunud laps ja luges palju. Oli eeskujulik õpilane Brooklini Poiste Keskkoolis New York'i City College'is õppis õigusteadust.Läks üle Cornelli Ülikooli kus Ed. Ticheneri käe all võttis sissejuhatava kurususe psühholoogiasse 1928 a. abilellus oma nõbu Bertha Goodmaniga, neil oli kaks last. Suri 8. juunil 1970 südamerabanduse järel. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: · 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; · 3
filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene osalisi (suhtelisi) tõdesid, kasutades neid kui kasulikke konstrukte või fiktsioone, kuna lõplik, absoluutne tõde jääb alati kättesaamatuks. Adleri järgi võimaldavad niisugused konstruktid inimesel elada oma igapäevast elu: ta käitub, nagu teaks, missugune on maailm tulevikus. Adleri isiksuseteooria aluseks on kahe tungi alaväärsustunde (tema tõigi psühholoogiasse mõiste ,,alaväärsus") ja üleoleku- ehk võimutungi vastastikune mõju. Need tungid saadavad inimest lapsepõlvest peale. Alaväärsustunne ehk -kompleks on kaasa sündinud, kuid seda ei tohi mõista ainult negatiivsena, see on lihtsalt isiksuse osa. Kõik lapsed tunnetavad mingil määral oma orgaanilist alaväärsust, kuid füüsilised puuded korvatakse teiste võimete arendamisega. Orgaanilised iseärasused võivad põhjustada ka psüühilist alaväärsust. Inimese aitamiseks on
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavus...
preestrikutsumuse, hiljem määrati ta Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem, olles 76 aastane. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja. Tänaseni on tema kirjutistest säilinud 113 raamatut. Kaks olulisemat teost "Pihtimused" ja "Jumala Linn" on andnud olulise panuse mitte ainult kristliku teoloogiasse aga ka psühholoogiasse ja poliitilisse filosoofiasse. Teost ,,Pihtimused" peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Raamatus käib Augustinus samm-sammult läbi selle tee, mille ta pidi läbima jõudmaks oma Jumalani. 2. Õpetused . Augustinusel puudub filosoofiline süsteem. Filosoofiat tuleb enamasti välja noppida tema teoloogilistest teostest. Augustinuse filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga. Tema kui
Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Ta nägi end eelkõige õpetajana, kes enda rajatud Akadeemias elava sõna kaudu mõju avaldas. "Sarnaselt Sokratesega tahtis ka Platon olla ennekõike õpetaja, teisisõnu mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamustest". Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi oma õpetajast. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogiasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadusessegi. Maailm muutub tema haardes esimest korda kirjapandud sõna ajaloos filosoofiliseks süsteemiks. Kuigi Platon kirjanikuna on rõõmus ja mänguline, on tema filosoofia lähtekohad ülevad. Ta on valusalt teadlik oma aja inimlikust ja poliitilisest allakäigust. Ta tahab esitada inimesekäsitluse ja riigiõpetuse, mis näitaks teed välja sellest ummikust
Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist (Fisher 2005: 4). Esindajad: J. Piaget, L.Võgotski, Ulric Neisser, E. Tulving. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine. Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames.
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Avatud Ülikool I aasta Essee Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Essee Tartu 2012 Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Tänapäeva elav inimene ja tema eluenergia on pidevas liikumises ja sellest tingitud muutustes. Inimene on juba oma loomult püsimatu. Praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas on kõigil meil kiire. Koguaeg me peame midagi tegema ja kuhugi jõudma. Nagu me teame, siis liikumiseks on inimestel mitmesuguseid võimalusi
hakkama ning mida on vaja veel endas arendada, et tulevikus saavutada ja töötada soovitud erialal. Isiksuseomaduse ja tulevase elukutse kokkusobivus suurendab tõenäosust, et inimene on õnnelik ja rahul oma tulevasel töökohal. Õige töökoht on üks tähtsatest elu aspektidest. 5 KASUTATUD ALLIKAD Burnett, G., Jarvis, K., 2004. Õpime koos lapsega õppima. Tartu: Studium. Kiis, K. Sissejuhatus psühholoogiasse: Isiksusepsühholoogia, http://eek- isiksusepsyhholoogia.weebly.com/sissejuhatus.html (05.10.2015) Kõverjalg, A., 1996. Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Leppik, P., 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Littauer, F., 2011. Isiksus+. Kirjastus Oomen. Neurnation, 2003. Was ist eigentlich Intelligenz? http://www.neuronation.de/science/was-ist-eigentlich-intelligenz (02.09.15) Postimees, 2012
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim. • Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn. • 1573.aastal astus ta 13-aastasena Cambridge’i ülikooli Trinity College’isse. Seal õppis ta kolm aastat, elades oma vanema venna juures. Õppides Cam...
esimeseks eelduseks millegi mõistmisel ja seellepärast ongi teadmised nii vajalikud psühholoogiks olemiseks. Lisaks teadmistele peab psühholoog valdama ka uurimismeetoteid, mis algavad oskusest läbi viia eksperimentaalset uurimust ja lõpevad oskusega kasutada andmete töötlemiseks statitilisi ja kvantitatiivseid meetoteid(Allik, 2013). Kui psühholoog ei oska kasutada ega tea erinevaid uurimismeetoteid, siis on võimatu teha teaduslikku tööd ja olla psühholoog. Iga psühholoogiasse puutuv fakt või teadmine saadakse mingit meetodit kasutades. Põhilised psühholoogia uurimismeetodid on vaatlus, seostesuuringud ja eksperiment. Hea raamat nendega tutvust tegemiseks on ,,Psühholoogia Uurimismeetodid" ja mille autoriks on David G. Elmes, Barry H. Kantowitz ja eesti keelde tõlkinud meie enda Tartu Ülikooli psühholoogia inimesed Tiia Laak, Marika Rauk, Karin Täht. Kõik psühholoogid peavad omama uurimisoskust ja olema tuttavad erinevate uurimismeetotidega,
Konfliktid ja häirivad kogemused tuleb sõnastada. Alateadvuse teadvustamise võimalused: Vabade assotsiatsioonide meetod Keelevääratused e parapraksiad Unenägude analüüs Manifestne sisu (otsene), latentne sisu (varjatud) Huumor - mille üle inimene naerab (agressiivsus, seksuaalsusega seotud) Hüpnoos Freudi teooria tähtsus: Freudi teooriat on palju kritiseeritud, sest see pole teaduslikult põhjendatud ega kontrollitud. Siiski andis ta psühholoogiasse olulise panuse: Tõi psühholoogiasse alateadvuse idee, väites, et alateadvuses on rohkem käitumist reguleerivaid jõude kui teadvuses Rõhutas lapseea mälestuste tähtsust inimese edasisele elule Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine S. Freudi tööd jätkas tema tütar Anna Freud (1896-1982). 1.2. Biheiviorism · Rajajad John B.Watson ja B. F. Skinner · Alustasid tegevust 20 saj. algul
Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt järgin oma motot, mis kehtib alati: olukord tuleb lahendada parimal võimalikul viisil! ALLIKALOEND Chopra, Deepak (1998). Edu seitse vaimset seadust. Kohtla-Järve: Oü Nebadon Lehtsaar, Tõnu (2013). Sissejuhatus religiooni- psühholoogiasse. 2013: As Pakett Sivers, Fanny (2006). Haigus võib avada aknaid. Tallinn: Patmos Sutrop, Margit (1995). Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus: Aristotelesest tänapäevani http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/ms_heaelu.pdf (07.02.2014)
ebamugavustunne ja sisemine psüühiline hälve, seda psüühika ja õppimine. motoorika ja taju Kriisietapid inimese motivatsioon, ei ole uut infot varasemasse arengujärku see Stiimul-reaktsioon. Tõi arengust. arengus, lähima arengu kuskile paigutada. ulatub. psühholoogiasse sisse tsoon. matemaatika. E. H. Erikson K. Z. Lorenz B. F. Skinner H. Harlow J. Bowlby M. Ainsworth 1902-1994 1903-1989 1904-1990 1905-1981 1907-1990 1913-1999
Vastupidiselt oma õpetajale kirjutas Platon palju ning tema kirjutised on täielikult säilinud. Tegemist oli sünteesiva, tervikstruktuuri poole püüdleva filosoofiga. Tema tekstid on suurepärased kirjandusliku vormi poolest. Nimelt kirjutab Platon innustunult ja kirglikult, haaravalt ning värvikalt ja üldjoontes meeleolukalt. Kõige armastatuimaks zanriks on dialoog. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogikasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadustessegi. Oma kirjutistes ta areneb ja otsib. Kahjuks ei vahendu neist täiesti ühtlast pilti ja tema soosituim väljendusviis dialoog, teeb tõlgenduse veelgi keerulisemaks. Platoni kuulus ideedeõpetus algab eri tasanditest.Ideede maailm on jääv ja muutumatu, seejuures näiva maailma tajutavad esemed on pideva muutumise seisundis
Ameerikas, kuhu ta lõpuks ka elama jäi. 1932. aastast alates õpetas Adler Long Islandi Ülikooli juures New Yorkis professorina psühhiaatriat. Adler suri 1937. aastal Sotimaal Aberdeenis südameatakki, kus ta oli parajasti külalisõppejõuna loengut andmas. (Oxford University Press, 2003) Üldiselt Alfred Adleri psühholoogilistest teooriatest: Alfred Adler mõistis, et indiviidi ja ühiskonna heaolu on omavahel tihedalt seotud. Tema üks unikaalseimaid ning olulisemaid panuseid psühholoogiasse oli teooria (1931. aastal), milles ta väitis, et inimeste põhiliseks motivaatoriks elus on soov kuhugi kuuluda, olla aktsepteeritud. Adler ütles, et kui inimene tunneb juba varasest lapsepõlvest, et ta kuulub perekonda ning on selle perekonna täieõiguslik ning võrdväärne liige, siis kajastub see ka selle indiviidi hilisemas elus ning üldises sotsiaalses kuuluvustundes. Kui indiviid tunneb, et ta on
nagu ka meie arvates on kõnelejaks keel, mitte autor; kirjutada tähendab saa vutada eeldatava ebaisikulisuse kaudu -- mida ei tohi mingil juhul segamini ajada realistliku kirjaniku kastreeriva objektiivsusega -- olukord, kus tegutseb, ,,toi mib" ainult keel, mitte ,,mina": kogu Mallarmé poeetika seisnebki autori taandamises kirjutuse kasuks (mis tähendab, nagu hiljem näeme, tema koha loovuta mist lugejale). Valéry, kes oli takerdunud ,,mina"psühholoogiasse, küll mahendas Mallarmé seisukohti märgatavalt, ent tuginedes oma klassitsismihuvi ajel retoorikaõpetusele, õõnestas ja naeruvääristas pide valt Autori tähtsust, rõhutades tema tegevuse keelelist ja justkui ,,etteaimamatut" iseloomu; kõigis oma proosateostes astus Valery välja kirjanduse sõnalise põhiolemuse eest, mille kõrval igasugune apelleerimine kirjaniku siseelule näis talle puhta ebausuna. Isegi Proust,
omandatud erinevate õppimisviiside kaudu. Ka lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7. 6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ 7 Kiis: ,,Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia". Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 6 3.1.3. Hoiakute muutumine Hoiakud ei ole püsivad ega eluaegsed veendumused. Hoiakud võivad muutuda kas teiste või enda poolt veendes. Sellegipoolest on hoiakuid millegi või kellegi suhtes väga raske muuta. Teiste poolt veenmine võib toimida kahel viisil
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/3teated/malutuup.htm. [19.05.2015] 2. Antsi, E., Järvsoo, I., Ensling M. (2012). Mälu. https://docs.google.com/presentation/d/11O0K16swh2UWVSpT5c7MHJYG5czOYBytFK ENzmfhE2I/edit?pli=1#slide=id.g24b07250_1_0. 3. Vikipeedia koduleht. Mälu liigid. http://et.wikipedia.org/wiki/. [15.05.2015] 17 4. Sissejuhatus psühholoogiasse. Mälu http://eek-malu.weebly.com/luumlhiajaline-ja- pikaajaline-maumllu.html. [16.05.2015] 5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992 6. Rumberg, T., Uljas, J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002 7. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984 18
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID..................................................
tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole
Eesti kultuuri, kriitik. Algul töötas Tartu Vanemuises, siis Tallinna Draamateatris. Proosas seosed Undi ja Lutsu vahel. Alguses oli proosa tinglikult realistlik, aga see polnud ühemõtteline. Realistlikul põhjal romantiline kiht. Teine periood on psühhomodernistlik, Unt keskendub tegelase psühholoogiale ja psühholoogilisele irratsionaalsusele. Dokumentaalsuse ja ilukirjanduse segipaiskamine. Tegeleb väga palju ruumiga ja selle sobitamisega psühholoogiasse. Sisemonoloog. Kolmas periood on üha iroonilisem. Liigendamata tekst, aina sagenevad fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on
kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible with the tupe of person you would like to become. Aitas evolutsiooni teooria tuua psühholoogiasse. Tema pragmaatiline suhtumine viis rakenduspsy kujunemisenie (applied psych.) Ideo-motor - ideas cause behavior, and thus we can control our behavior by controlling our ideas. Habits - learned patterns of behavior. Radical empiricism - all consistent categories of human experience are worthy of study, whether or not they are amanable to the methods of science. Tender-minded: intellektuaalsed, põhimõtetele orienteeritud, optimistlikud, religioossed,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on
EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja
Kokkuvõte Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes SP: suhete liigid, suhete arengurajad, sobivuse ja suhete mõjurid, armastuse teooriad Vastuolulised tendentsid ühiskonnas: välja (piiravatest) suhtevõrgustikest, samas suhted peamiseks rahulolu kujundajaks J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher 1. Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid. 1920datel kuidas linnud ja loomad
nukleaarperekond, eemaldumine kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtsustamine... · Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud · Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus · Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? *naff, nint Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted Ruumiteema tuli psühholoogiasse 1960ndatel aastatel · Ruum 1) puhas ruum (nt maailmaruum) 2) piiritletud ruum (nt piirikontrolli järjekord) 3) tähenduslik ruum (nt lahingu toimumispaik) 4) sotsiaalne ruum (nt kellegi lähedal istumine, ruumiline asetus) · Inimestevahelised suhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruumiliselt paiknemine ei ole juhuslik. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator. · Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad.
või tagasihoidlikest võimetest, vaid lapse liblikaid, kes kõik lehvitavad tiibu ja minast, tema puudulikust enesetunnetusest. võivad seega põhjustada loodusõnnetusi. Ta ei tea, kes ta on, ta ootab, Kas me ei võiks olla vähemalt liblikate et keegi teine talle seda ütleks. Näiteks vastu sõbralikumad, kui me mitte kuidagi mõni iidol. 1990. aastatel toodi Ameerika ei suuda olla loogilised? psühholoogiasse mõiste empty self Õpetajate seas on üsna levinud naiivdeterministlik tühi mina. Terminit kasutatakse inimeste arusaam, mille loomes on kohta, kellel puudub selge enesemääratlus osalenud ka psühholoogid see, mis on ja kes ei usu vaba tahte võimalikkusesse. juhtunud inimese lapsepõlves, kujundab Elukäiku määravad nende tema kogu ülejäänud elukäiku. Kui lapsepõlves
agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat Butler, G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar Kalat, J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine
Ta võttis kasutusele vabaenergia mõiste termodünaamikas (seda nimetatakse tema järgi ka Helmholtzi energiaks). Ta tõestas 1881 teoreetiliselt elementaarlaengu olemasolu. Mehaanikas uuris ta vähima mõju printsiipi ja hüdrodünaamikas pööriste teooriat. Lisaks uuris ta dispersiooniteooriat. Tema arvukad teadustööd ulatuvad teoreetilise füüsika vallast Päikesesüsteemi tekkimise ja universumi vanuse arutamiseni. Helmholtzi nimetatakse ka üheks psühholoogia loojaks. Tema panus psühholoogiasse: 19 20 1. Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria; 2. kuulmise resonantsi teooria (Ohmi seaduse seletus); 3. Johannes Mülleri spetsiifilise närvienergia printsiibi laiendus ühe tajumodaalsuse siseselt ("märgitud liinid"); 4. tajumise üldised printsiibid: - teadvustamata otsustuste (unbewusster Schluss) reegel; - tajude (Wahrnehmung)
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme,
- Inimkäitumuse põhjuseks on tingimine ja õppimise vormides - Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimise protsessid - Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne - Keskkonna teoreetiline - Pragmaatilisele psühholoogiale : asju saame muuta .... Suunas - Uurimisobjektiks psüühika ja õppimine; kuidas võimalik esile tuua muutusi - Stiimulreaktsioon S-R -> S-O-R - Matemaatika psühholoogiasse - Uurib käitumist (mõõdetavalt) - Kvantifitseerumine - Kas hirm on kaasasündinud või õpitud? Watson ütleb, et õpitud. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) - loomkatsed * Sotsiaalse õppimise teooria käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus
Vastuolulised tendentsid ühiskonnas: välja (piiravatest) suhtevõrgustikest, samas suhted peamiseks rahulolu kujundajaks J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher Joonis 5: Helen Fischer 24 6. INIMSUHETE RUUMILINE MÕÕDE Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Tähenduslik ruum paik, millel on mingi tähendus. Sotsiaalne ruum kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen. Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator
järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis. Psühhoanalüüs – psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine. Konfliktide ja häirivate kogemuste sõnastamine. Alateadvust teadvustas läbi vabade assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip). Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga (neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris unenägusid laiemalt. Pooleli
Kokkuvõte • Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes • SP: suhete liigid, suhete arengurajad, sobivuse ja suhete mõjurid, armastuse teooriad • Vastuolulised tendentsid ühiskonnas: välja (piiravatest) suhtevõrgustikest, samas suhted peamiseks rahulolu kujundajaks • J.Bowlby, B.Murstein, T.Newcomb (1903-1984), E.Fromm (1900-1984), H.Fisher Helen Fisher 8. Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted • Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel • Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator • Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu • Eeelkäijad – etoloogid
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.
„tehis“keskkonnast. b. NP rehabilitatsioon toetub säilinud funktsioonidele, et nende vahendusel luua uusi ülesannete lahendamise viise. Lastel tuleb toetuda nii säilinud võimetele kui säilinud potentsiaalile. Potentsiaali on raske hinnata/mõõta aju küpsusetusse tõttu. Pidurdusprotsessid aju funktsioneerimises Dünaamika iseloomustab nii arengut fülo- ja ontogeneesis kui ka aju tööd reaalajas. Pidurduse mõiste ilmus psühholoogiasse ja füsioloogiasse 19.saj algul: inhibitsioon on organi või funktsiooni tegevuse takistamine teise organi või funktsiooni poolt. Sealjuures vastavate funktsioonide elluviimise võime säilib ja võib manifesteeruda niipea kui piirav jõud eemaldatakse. Pidurduse mõistet on kasutatud väga erinevate nähtuste seletamiseks: füsioloogilised protsessid ajus, reflekside avaldumine, teadvus ja tahe, hüpnoos, ka vaimuhaigused. Seega tuleb alati täpsustada, mis mõttes pidurdusest räägitakse.
arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks. Ükskõik, mida inimene teeb, ei ole muud, kui transformeerunud rahutus või ärevustunne. Põhiline motivaator
arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks. Ükskõik, mida inimene teeb, ei ole muud, kui transformeerunud rahutus või ärevustunne. Põhiline motivaator
annaabi.ee 
