100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SuslikK
Õppematerjali autor
Kohila Gümnaasium Janar Mäekivi Augustinus Kohila 2009 Augustinus Augustinus kuulub nelja Läänekiriku suurima kirikuisa hulka, ja on nendest neljast vaieldamatult kõige tuntum. Ta on rohkem tuntud, kui Ambrosius, kes oli tema vaimulikuks isaks ja juhiks. Ta on originaalsem ja süstemaatilisem kui Hieronymus, tema kaasaegne ja kirjasõber. Intellektuaalselt ületab ta Gregorius Suure. Augustinuse teoloogiline positsioon ja mõju ei leia endale võrdväärset. Ei ole ilmselt ühtegi nime kristlikus kirikus, mida oleks
Aurelius Augustinus Martin Käremaa & Hanna-Stina Lautri G2B Pärnu Ühisgümnaasium Tähtsamad faktid • Sündis aastal 354 Tagastes ning suri 76 aastat hiljem Hippo Regius • Oli väga mõjukas kristlik õpetlane • Sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo piiskopiks • Nooremas eas pöördus manilusse, vanemana oli aga kristlane Augustinuse perekond • Isa oli pagan Fabricius, pöördus kristluse poole alles elu lõpus • Tema ema Monica oli vaga kristlane • Vanemad koolitasid poissi palju • Isa tahtis väga, et pojast tuleks advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima
alane töö tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tähtsamad teosed. "Pihtimused" nimetatud ka maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Psühholoogiline kirjutis tugeva ja kompromissitu inimese võitlusest oma elu mõtte leidmisel- liiderlikust ja patusest elust kuni kristlaseks saamiseni 386.a. (kuulus stseen tema maja aias. Teisel pool müüri hüüdis keegi laps mitu korda "Tolle lege! Tolle lege!" ("Võta, loe!"), mispeale Augustinus, kes pidas seda sõnumiks endale, tegi Uue Testamendi huupi lahti ja luges: "Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte prassimises ega purjutamises, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!" (Rm 13, 1314) See pani pitseri tema kõlbelisele pöördumisele ("Pihtimused", 8, 812)- loo allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus )
arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias: Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet. Muutuv maailm – inimesed; minevik, olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama loodud olendi ehk inimese olemasolu. Seega küsimustel “varasemast” ja “hilisemast” on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu.
Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik, olevik, tulevik sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu.
osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri?
Elab itaalias ja hiljem läheb.... temast saab piiskop. Teda väga armastati. Sureb aasta 430, samal ajal kui hipot piiras üks germaani hõim. Oma kirjandusliku tegevust alustas, et võidelda heresiate vastu. Hereetik- eksi õpetus. Võitleb skeptikutega. Krdi õps, liiga kiire. Esimene suur kristlik filosoof a) Hinge sügavused- Püüab tegeleda küsimusega, millega juba platonistid tegelesid, et uurida inimhinge sügavust. Augustinus läheneb tunduvalt teravamalt, kriitilisemalt. Teos "Pihtimused"- laotab ennast avalikult kõigi ette, räägib oma elust, ta pihib. Oma enesepaljastamisega tungib ta sellesse sfääri mida tunduvalt hilisem psühholoogia hakkab nimetama alateadvuseks. Pmst tegeleb alateadvuse küsimusega. Ja ntks mis on mälu? ME saame leida oma mälust ainult seda, mis on seal ainult kunagi varem olnud aga st seda, et meie vaim haarab ka seda, mida me ei tunnista
tänapäeval mõistetakse selle all seda, et inimene armastab mugavat elu ja elu nautimist. -) Horatius ütles: ,,Carpe Diem" ehk nopi või kasuta päeva tema mõtles selle all, et pane pidu ja ära lase ühtki päeva raisku. Stoikud * Zenon Kitionist (336-264 eKr) temast arenes välja Stoikude koolkond ning too nimi tulenes sellest, et nad käisid ringi sammaskäikudes. -) Tähtis mees oli ka Marcus Aurelius (121-180). * Peamised mõtted olid: -) Saatusele tuleks alistuda ja sellega ei tuleks võidelda. -) Inimese eesmärk on saavutada hingerahu ning selleks on vaja loobuda kõikidest afektidest ja naudingutest tuleb saavutada apateia ehk neutraalne seisund (elusse/surma, tervisesse/haigusesse, rahasse/vaesusesse, tuleb suhtuda rahulikult). *) Sarnaneb Buddha õpetusega: selleks, et kannatusi vältida, tuleb ihad ja tungid surmata. * Nad ülistasid inimlikkust, humaansust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid