Nimetu (0)

Kasper Keps
Psühholoogia
Kümme asja, mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma
Psühholoogiks olemisest ei piisa kindlasti mitte kümne asja teadmisest, aga on kümme asja lähtudes loengumaterjalidest, kursusel õpitust ja mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma ja oskama ning ilma milleta oleks väga raske või täitsa võimatu psühholoog olla. Jüri Allik toob enda kolmanda loenguslaidides välja kaheksa punkti mida psühholoog peab oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika , väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu – need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide ja avalikkuse tunnustatuse.
Teadmised koosnevad faktidest, teooriatest ja probleemidest, mida inimene teab ja igal inimesele on olemas mingid kindlad teadmised. Et olla pädev mingis valdkonnas peab omama piisavalt teadmisi. Samuti on ka psühholoogiga. Psühholoogias pädev olemiseks on vaja erinevaid teadmisi psühholoogia vallast . Ilma teadmisteta on võimatu mõista erialaseid mõisteid ja probleeme. Psühholoogia kursuse eesmärgiks oligi anda meile alusteadmised, et me saaks mõista rohkem psühholoogiat ja selle sisu. Teadmised on esimeseks eelduseks millegi mõistmisel ja seellepärast ongi teadmised nii vajalikud psühholoogiks olemiseks.
Lisaks teadmistele peab psühholoog valdama ka uurimismeetoteid, mis algavad oskusest läbi viia eksperimentaalset uurimust ja lõpevad oskusega kasutada andmete töötlemiseks statitilisi ja kvantitatiivseid meetoteid(Allik, 2013). Kui psühholoog ei oska kasutada ega tea erinevaid uurimismeetoteid, siis on võimatu teha teaduslikku tööd ja olla psühholoog. Iga psühholoogiasse puutuv fakt või teadmine saadakse mingit meetodit kasutades. Põhilised psühholoogia uurimismeetodid on vaatlus, seostesuuringud ja eksperiment. Hea raamat nendega tutvust tegemiseks on „Psühholoogia Uurimismeetodid“ ja mille autoriks on David G. Elmes, Barry H. Kantowitz ja eesti keelde tõlkinud meie enda Tartu Ülikooli psühholoogia inimesed Tiia Laak, Marika Rauk , Karin Täht. Kõik psühholoogid peavad omama uurimisoskust ja olema tuttavad erinevate uurimismeetotidega, et saavutada parimad tulemused enda töödes.
Psühholoogia valdkonnas edukas töötamine eeldab mitte üksnes faktide tundumist, vaid ka kriitilist mõtlemist ja arutlusoskust, mis on vajalik selleks, et osata kasutada psühholoogia meetoteid ja osata kriitiliselt lugeda psühholoogia originaaltekste(Allik, 2013). Mõtlemisoskus on üks tähtsamaid oskuseid ja eriti kriitiline mõtlemisoskus, et psühholoog suudaks teha õigeid otsuseid ja mitte olla mõjutatud. Kriitiline mõtlemine peab olema piisav näiteks ka selleks, et suhtuda küllaldase skeptilisusega psühholoogiat riivavatesse seletustesse, mida pakuvad massimeediumid(Allik, 2013) Massimeediumid kajastavad vähesel määral tegelikku teadust ja suuremal määral pseudoteadust. Samuti jaguneb psühholoogia psühholoogiaks ja pseudopsühholoogiaks. Psühholoogia on teaduslik ja seda on võimalik teaduslikult tõestada, aga pseudoteadus on enamasti pettus ja seda pole võimalik teaduslikult tõestada. Psühholoog vajab mõtlemisoskust ja eriti kriitilist mõtlemisoskust, et erista neid kahte üksteisest. Uri Keller suutis masse ja isegi teadlasid petta enda „võimetega“, aga nagu Abraham Lincolm on kunagi öelnud: „Sa võid lollitada kõiki inimesi mõnda aega ja mõnda inimest kogu aeg, aga sa ei saa lollitada kõiki inimesi kogu aeg.“ Uri Kelleri pettuse avastas James Randi , kes oma raamatus „The Truth About Uri Keller“ avalikustab, et Kelleril ei ole „võimeid“ ja ta on lihtne petis . Ta suutis mõelda kriitiliselt ja sellepärast ongi psühholoogidel vaja head mõtlemisoskust, et suuta analüüsida, arutada ja mõista erinevaid probleeme ja nähtuseid ja neid teaduslikult tõestada.
Psühholoog peab olema kursis eetikaga, eriti kutse-eetikaga. Eetika valdab kõike, mis psühholoog teeb ja kõik mis ta teeb peab olema eetiline. Näiteks kõik eksperimendid ja katsed mis tehakse elusolendite peal peavad olema eetikakomisjoni poolt heakskiidetud ja peavad olema tehtud katsealuse kirjalikul nõusolekul. Psühholoog peab oma töös järgima kutse-eetikat ja lähtuma sellest ja kui üks psühholoog ei tea kutse-eetikat ja ei käitu sellele vastavalt siis pole ta pädev psühholoog, seega eetikal on väga suur roll psühholoogi töös.
Iga inimese väljendusoskusest sõltub, kuidas tema mõtteid ja ideid mõistetakse teiste inimeste poolt. Kui psühholoogi väljendusoskus on kehv , siis on teistel inimestel tema mõtete mõistmine raske ja tulemus langeb koheselt. Psühholoog peab suutma ennast hästi väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikus vormis. Psühholoogiat õppiv inimene peab mitte üksnes mõistma, mida on õpikutes, vaid suutma ka ise argumenteeritult esitada psühholoogilisi teadmisi ja tõestada nende paikapidavust nii suulises kui ka kirjalikus vormis(Allik, 2013). Osad teadlased on raskustes enda väljendamisega, et anda enda mõtteid parimal viisil teistele edasi. Osad inimesed võivad hästi teadustööd teha, aga kui nende väljendusoskus ei ole väga heal tasemel, siis on neil raske loenguid läbi viia, sest loengukuulajad ei mõistaks seda mida teadlane tahab öelda. Samuti tulevad vahel ette keelelised barjäärid. Ühest keelest teise keelde tõlgitud teaduslikud artikklid ei pruugi tõlkes nii hästi mõttet edasi anda, kui andsid seda samas keeles. Sellepärast eelistakse viidata teadustöödes samas keeles ja kogukonna poolt tehtud artikklitele. Psühholoog peab arendama enda väljendusoskust nii palju kui võimalik, et teised teda mõistaks ja sellepärast ongi see üks tähtsaid oskuseid psühholoogiks olemise juures.
Informatsiooni kogumise oskus on tähtis aspekt psühholoogiks olemisel. Psühholoog peaks kindlasti teadma, kust ja kuidas otsida informatsiooni, et olla kursis mis tema valdkonnas toimub ja on toimunud ja leidmaks lahendust erinevatele tekkivatele probleemidele. Informatsiooni saab otsida raamatukogust, erinevatest teaduslikest ajakirjadest ja artikklitest. Samuti elektroonilistest andmebaasidest, mis on kaasa aidanud kiiremale informatsiooni levikule globaalselt ja lihtsustanud selle kättesaadavust. Psühholoog peaks informatsiooni kogumisel jälgima, kas saadav info on usaldusväärne ja teaduslik ja alati tuleb viidata saadud informatsiooni kasutades informatsiooni algallikale.
Järgmine vajalik oskus psühholoogiks olemisel on suhtlemisoskus . Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega,
kogu oma olemusega. Psühholoog peab suhtlema klientidega ja ta peab seda tegema hästi, et kliend tunneks end mugavalt ja usaldaks psühholoogi ja nende vahel tekiks kontakt. Psühholoog peab suutma õigel hetkel oskama klienti kuulata ja mitte vahele segama kui klient räägib ja rääkima õigel hetkel ja suutma vestlust edasi arendada, et õppida klienti tundma ja mõistma tema probleemide tuumikut. Kui psühholoog ei oma head suhtlemisoskust, siis on raske leida kontaki kliendiga ja peaaegu võimatu klienti aidata, seega peab psühholoog omama heal tasemel suhtlemisoskust oma töös ja peab teadma kuidas seda kasutada.
Psühholoogiline haridus eeldab tähtsamate nimede ja sündmuste tundmise kõrval ka kultuurilise ja sotsiaalse tausta mõistmist, millest üks või teine psühholoogia ajaloo ilming on välja kasvanud(Allik, 2013). Psühholoog peab teadma oma suuna, töö ja teiste inimeste aitamiseks psühholoogia ajalugu ja kuidas mingi psühholoogia suund on tekkinud ja millised on olnud selle suurimad mõjutused ja mõjutajad. Samuti tuleb psühholoogia ajalugu teada selleks et saavutada parimad tulemused enda uuringutes ja katsetes ning vältida varasemaid eksimusi ja võtta õppust edukatest võtetest.
Psühholoogias on vähe kehtivaid seaduseid ja nende hulk on ajaga vähenenud. Enamus seaduseid, mis on psühholoogias ei ole universaalsed ja ei kehti kõigis sarnastes olukordades . Seaduseks olemine tähendab, et seadus on universaalne. Paljud psühholoogia seadused on teatud tendentside või kalduvuste kirjeldused(Allik, 2013). Aga iga psühholoog peaks teadma, millised on need vähesed psühholoogia seadused ja kuidas nad kehtivad ajas ja ruumis, sest psühholoogia põhineb siiski nendel.
Viimasena tooksin välja teiste psühholoogide ja avalikkuse tunnustatuse. Et saada teiste tunnustatus tuleb avaldada teaduslikke artikkleid, et teha enda avastus avalikkuse teatavaks ja mida suurem on võimalus, et teised psühholoogid võivad lükata su avastuse ümber või tõestada midagi muud, seda suurem avastus on see kui see püsima jääb. Avastus ilma avaldamata ja avalikkuse tunnustatuse pole väärt midagi. Samuti on vaja kaitsta enda lõputöid, et enda pädevust tõestada teistele psühholoogidele. Iga psühholoog peab seda teadma ja oskama teha, et olla psühholoog.
Psühholoogiks olemiseks on vaja palju teadmisi ja oskuseid ka kindlasti peale nende näiteks empaatiavõime. Loomulikul on ka kindlasti erandeid ja mõni psühholoog ei oma kõiki neid üleval toodud oskuseid ja teadmisi ja teeb ikkagi enda tööd hästi, aga minu arvates on need kümme punkti just need mida iga psühholoog peab teadma ja oskama, et olla pädev psühholoog ja suutma teisi inimesi aidata ja teha teaduslikku tööd.
Kasutatud kirjandus:
Allik, J. (2013). Psühholoogia. Õppevahend. Psühholoogia Intsituut. Tartu Ülikool