Platon (1)

Mainori Kõrgkool
PLATON

Kodutöö
EV-1-P-E-tal
Tallinn
2010
Platon
Platon pärines vanast ja rikkast aristokraatlikust suguvõsast. Ta oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees , oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna kreekalistel võistlusmängudel muistses kreekas, mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis" ( Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992; lk 42).
Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Pärast suure õpetaja surma asus Platon pikaajalisele rännakule, mis kestis 12 aastat. Rännaku kestel külastas ta mitmeid maid ja omandas paljude rahvaste mitmekesisuse ja mitme maa tarkused . Naasedes Ateenasse rajas Platon oma kooli “Akadeemia”.
Platon töötab välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed , muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus.
Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas . Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos " Antiikfilosoofia "; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee".
Tõelised esemed on ideed. Neid me ei näe kunagi ja ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud.
Platoni arvates on hingel kolm osa ja tema ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondlikku klassi. Esimeseks osaks on mõistus, mis on kõrgeim osa hingest ja moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsik hingele. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surematud osad – emotsioon ja iha. Ühiskondlikuks klassiks on Platoni arvates valvurid , kelle ülessandeks on riigi valitsemine.
Teine osa on emotsioon. Emotsiooni asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Emotsioonid on ka julgus ja vaprus. Teise hinge osa, ehk emotsiooni võrdsustas Platon sõduritega, kelle ülessandeks oli riigi kaitsmine.
Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Iha pani ta võrduma töölistega, ehk rahva laiema massiga, kelle ülessandeks oli varade loomine.
Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged , kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse.
Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle. Suure panuse andis Platon inimestele, rajades koolkonna. Oma koolkonnas õpetas ta inimestele kaugetes maades omandatud tarkusi ja sellega rikastastas nende mõttemaailma luues tulevikus soodsa pinnase oma mõttemaailma järgijatele ja edasiarendajatele.
Kasutatud kirjandus
Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971
Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992
Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000