Francis Bacon ja Thomas Hobbes (0)

FRANCIS  BACON  
JA
THOMAS HOBBES
FRANCIS BACON
• Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 
1626
• Inglise  filosoof , riigimees ja  ajaloolane
• Esimene St Albansi vikont  ja Verulami  parun
• Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement 
of  Learning “
• Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana  töötas 
välja keeruka induktsionistliku teaduse 
metoodika, mida nimetatakse Baconi 
metoodikaks.
•
ELUKÄIK
• Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast.
• Sündis Londonis York House’is
• Isa oli sir Nicholas Bacon,  Elizabeth  I aegne suurpitsati hoidja.
• Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav 
kaasaegsete antiigiuuringutega.
• Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim.
• Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn.
• 1573.aastal astus ta 13-aastasena  Cambridge ’i ülikooli Trinity College’isse. Seal 
õppis ta kolm aastat,  elades  oma vanema venna juures. Õppides Cambridge’i 
ülikoolis mitmeid teadusi tuli ta järeldusele, et nii nende teaduste meetodid kui 
ka tulemused olid ekslikud. Ta pidas seda viljatuks ja  asjatult  vaidlushimuliseks 
ning selle eesmärke valedeks. Ülikoolist lahkudes oli Baconil juba tekkinud 
esialgne  nägemus  oma tulevase filosoofia põhiideedest.
•
• 27.juuni  1576  võeti Francis ja vanem vend vastu Gray's Inni. Isa püüdis poegi 
riigiteenistuseks ette valmistada, saates nad mõni kuu hiljem koos sir Amyas 
Pauletiga, Inglismaa saadikuga Pariisi.
• Isa  ootamatu  surma tõttu  veebruaris  1579 pidi Bacon  Inglismaale  tagasi tulema. 
Isa oli kõrvale pannud suure summa raha, et Francise varanduslikuks 
kindlustamiseks talle mõis osta.
• Nüüd aga jäi Francisele üksnes viiendik sellest rahast. Francisel tekkis harjumus 
võlgu võtta ning ta ei vabanenudki enam kunagi võlgadest. 
• Ta pidi omandama  elukutse  ning läks 1579 tagasi Gray's Inni, et juriidilist haridust 
omandada.
• Bacon nägi oma eluülesannet kolmes asjas: ta tahtis inimsoole tõe  väljaselgitamise  
läbi head teha ning lootis tuua kasu oma  kodumaale  ning teha midagi oma kiriku 
heaks. Selleks vajas ta tähtsat riiklikku ametikohta. Püstitatud ülesannete 
täitmiseks olid tal ka eeldused: tal oli ettenägelik ja terav, kiire ja ometi 
ettevaatlik, mõtlik, metoodiline ja eelarvamustevaba mõistus.
• 1580 taotles ta oma onu William Cecili ( lord  Burghley) kaudu mingit 
ametikohta õukonnas.
• 1584 sai ta osava kõnemehena Dorseti krahvkonnas asuvast 
Melcombe'ist parlamendisaadikuks. Hoolimata hõimlussidemetest 
William Ceciliga oli tal raske saavutada poliitilist mõjuvõimu.
• 1591 aastal tegutses ta krahvi konfidentsiaalse nõuandjana. Kui 
kuninganna Elizabeth  1593  aasta veebruaris kutsus kokku parlamendi, 
et arutada järjekordset papistide vandenõud, sai Bacon saadikukoha 
Middlesexi krahvkonnast.
• Kui  1603  tõusis troonile James I, hakkas Bacon saama kõrgeid ametikohti, 
sealhulgas peaprokuröri abi ja kohtuministri omad. Kuninga ja 
parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses Bacon monarhi õigusi.
• 1603 löödi Bacon rüütliks. 1618 sai temast lordkantsler ja parun Verulam 
ning 1621 vikont St. Albans.
•  1620  esitati Baconile süüdistus altkäemaksuvõtmises ja teistes 
õiguserikkumistes. Bacon ei eitanud süüdistust, kuid väitis, et 
altkäemaksud ei mõjutanud tema otsuseid. Bacon mõisteti süüdi. Teda 
trahviti ning lühikest aega hoiti teda Toweri vanglas .
• Ta oli sunnitud avalikust tegevusest loobuma. Bacon tõmbus tagasi oma 
mõisa Gorhamburys. Ülejäänud elu pühendas ta filosoofiale ja 
teaduslikele katsetele.
• Ta suri Highgate'is 9.  aprillil  1626. Surma põhjuseks oli  külmetus , mille ta 
sai, kui ta toppis kana lund täis, et näha, kas  kanaliha  saab niiviisi 
säilitada.
•
TEADUSFILOSOOFIA
• Kuigi Bacon armastas raha ja luksust, ei olnud ta isekas, vaid püüdis teha 
mugavuse kättesaadavaks võimalikult  suurele  osale inimkonnast. See 
oli tema meelest võimalik ainult tehnika arendamise kaudu, mistõttu ta 
hakkas ühena esimestest rääkima vajadusest tunnustada ja toetada 
teadlasi ja leiutajaid. Pikas perspektiivis pidas ta tehnika arengut 
võimalikuks ainult  loodusteaduste  rakendusena. Looduse käsutamine on 
võimalik üksnes tänu põhjuslike seoste tundmisele.
• Bacon pakkus välja ka teadusliku uurimise meetodi. Kuigi tema meetodi 
detailid on vananenud, on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel 
lähenemisel  – induktsionismil.
•
„ME PEAME ERITI TÄHELE PANEMA SEDA 
JÕUDU JA KESTVAT MÕJU, MIS ON OLNUD 
MÕNINGATEL LEIUTISTEL. JA SIIN ON 
PÕHJUST RÕHUTADA EELKÕIGE KOLME: 
TRÜKIKUNST , PÜSSIROHI JA KOMPASS. NEED 
KOLM ON MUUTNUD MAAILMA 
VÄLJANÄGEMIST
- F  
r J
a A 
nci OL
s Ba UK
con  ORDA.“
THOMAS HOBBES
• Sündis 5.aprill 1588 ning suri 4.detsember 
1679
• Inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik
• Üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning 
ühiskondliku leppe teooria  algataja
ELUKÄIK
• Thomas Hobbes sündis 1588. aastal Wiltshire'is või Malmesburys
• 1603. aastal läks ta õppima Oxfordi ülikooli, mille lõpetas  1608 . aastal.
• Tal õnnestus saada tööd koduõpetajana Cavendishide perekonna juures ning 
nemad toetasid Hobbesi kogu tema ülejäänud elu.
•  1610 . aastal käis Hobbes koos oma õpilase William Cavendishiga ringreisil 
Euroopas, ta kohtus mitmete tolleaegsete õpetlaste ja filosoofidega, ent 
huvitus toona kõige enam Vana-Kreeka ajaloost.
• Peagi hakkas ta tegelema aga ka  geomeetria , matemaatika ning filosoofiaga. 
Tutvunud René  Descartes 'iga, võttis Hobbes peagi omaks tolle arusaamad 
maailma matemaatiliselt harmoonilisest ülesehitusest. Sellel põhines ka tema 
hilisem ühiskonnafilosoofia.
• Oma esimesed suuremad tööd selles vallas kirjutas ta vahetult enne kodusõja 
puhkemist, kuid need avaldati alles aastaid hiljem.
• 1640. aastal otsustas Hobbes Inglismaalt lahkuda, sest tülis kuningas Charles I ja 
parlamendi vahel oli ta oma kirjutistes toetanud esimest ning  kartis  samal aastal 
kokku kutsutud Pika Parlamendi poolseid repressioone. 
• Ta asus elama Pariisi, kuhu peagi  koondus  suurel hulgal inglise rojaliste. 1646. 
aastal sai Hobbesist seal  kroonprints  Charlesi  matemaatikaõpetaja .
• Kodusõjast sügavalt mõjustatuna kirjutas Hobbes  1651 . aastal oma peateose 
"Leviaatan". Selles sisalduvate religiooni ja traditsioonikriitiliste  seisukohtade  
tõttu tekkisid tal aga vastuolud teiste inglise rojalistidega ning sama aasta lõpul 
oli ta  saatuse  irooniana sunnitud pagema Oliver Cromwelli  juhitud  vabariiklikule 
Inglismaale. Seal lubati tal  rahulikult  elada ning isegi oma teoseid avaldada.
• Kui  monarhia  1660. aastal taastati, kasvas Hobbesi mõju aga veelgi, sest tema 
endine õpilane Charles II pidas teda meeles ning kutsus ta oma õukonda. 
Charles kaitses Hobbesi ka traditsionalistlike monarhistide süüdistuste ees 
kirikuvaenulikkuses ning seetõttu pääses ta ka oma teoste avaldamise 
keelustamisest. 
• Hobbes jäi produktiivseks kirjameheks peaaegu kuni oma pika elu lõpuni, eriti 
ägedalt polemiseeris ta oma teooriate kriitikutega.
HOBBESI MÕJU
• Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti 
konservatismi ja selle käsitlust  inimloomusest .
• Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid 
ühiskonnafilosoofe, kes  mõningaid  ta seisukohti omaks võttes üldiselt 
talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John  Locke .
HOBBESI FILOSOOFIA
• Ta arendas mõtet, et inimene pole loomult halb, kuid teda tuleb  valitseda , sest 
temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda 
kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on 
ühiskonnale vajalik, ning seetõttu on kasulik, kui see on võimalikult tugev. 
Kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega  kirik , kuninga ja parlamendi vahel 
jagatud võim viib kodusõjani, nagu juhtus Inglismaal. Absolutistliku 
kuningavõimu  ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine. 
• Hobbes rõhutas, et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad 
vajadused. Isikuvabadusi Hobbes eitas,  revolutsioon  oli tema arvates  kuritegu .
• Usuküsimustes tunnustas Hobbes kõrgema olendi olemasolu, arvates, et jumalat 
ei ole võimalik kujutada  kehaliselt , vaid jumala olemus on haaramatu. 
• Religioonis nägi Hobbes inimese hirmu ja  rumaluse  saadust, kuid pidas seda 
siiski vajalikuks korra hoidmiseks ühiskonnas.
HOBBESI PANUS 
PSÜHHOLOOGIASSE
• Olles veendunud, et psüühilised ja vaimsed elunähtused inimese juures johtuvad 
ülipeente kehaosakeste liikumisest, püstitas ta psühholoogiale ülesande uurida nende 
liikumiste seaduspärasusi, millest on tingitud kõik ettetulevad hingeelulised muutused. 
• Tolleaja psühholoogias esines kaks käsitlusviisi, mis teineteist täiendasid, ent mõnevõrra 
omavahel ka võistlesid. 
• Üks neist, rohkem  teoreetilise  põhilaadiga, lähtus hingeelu nähtuste seletamisel tajust, 
tõstes selle esikohale. 
• Teine käsitlus  hindas  tahet. 
• Hobbes püüdis neid käsitlusi omavahel seostada. Ometi suundus tema psühholoogiline 
huvi enam tahte uurimisele. 
• Selle avaldusi uurides jõuab ta tulemusele, mille kohaselt kogu inimliku tahteelu 
algseimaks ajendiks on enesealalhoiutung. Kõrged  moraalsed  tunded, nagu seda on 
altruistlik  ligimesearmastus, heatahtlikkus ja vastutulelikkus, on vaid maskeeringud, 
kuigi nende  vajalikkust  ja väärtust sellega kaugeltki ei  taheta  eitada. 
• Hobbes uuris lisaks ka afekte. Kõik afektid või tundeseisundid jagunevad kahte liiki: ühed 
on ligitõmbavad näiteks lõbu milles võrsub armastus ja teised eemaletõukavad näiteks 
norutunne millest kujunevad valu, kartus, vastumeelsus. 
TÄNAN 
KUULAMAST!

Document Outline

• Slide1
• Slide2
• Slide3
• Slide4
• Slide5
• Slide6
• Slide7
• Slide8
• Slide9
• Slide10
• Slide11
• Slide12
• Slide13
• Slide14
• Slide15