Hea Elu (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Radioloogiatehniku õppekava
Taive Kruus
HEA ELU
essee
Tartu 2014
Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest.
Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas , kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamistele ja oma enda heaolu silmas pidades. Tegureid mis mõjutavad inimese maailmavaateid ja tunnetusi on loomulikul mitmeid. Ajas tagasi vaadates on inimkond elanud justkui erinevates ajastutes, milledes on olnud omad erinevad mõjutavad tegurid. Üldjoontes aga, võib väita, et inimestel on läbi kõikide aegade olnud samalaadsed vajadused. Inimesed on alati vajanud elutegevuseks ja sigimiseks teatud samasid tingimusi. Kõik inimesed vajavad eluks õhku mida hingata, toitu mida süüa ja vastassoolist inimest enda kõrvale, et sigida. Kuidas me aga elame, mille nimel ja kelle jaoks on paljuski mõjutatud siis ajastust, ühiskonnast, keskkonnast, religioonist ja tavadest mille järgi elame. Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis.
Mis on hea elu?
Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit „hea“ väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud.
„Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus“ ( Sutrop , 1995: 3)
Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või sündmus/tegevus mis pakub rõõmu ja head tunnet ongi ju hea. Ja elu on selline pisike ajaperiood suures plaanis. Olen isegi vahel arutlenud, et mis on elu mõte. Kuskilt olen kuulnud , et keegi on öelnud, et elul ei olegi mingit mõtet, siis iseenesest saan sellisest mõttekäigust isegi aru. Suures plaanis olen ju pisike putukas , kes elab tõenäoliselt alla saja aasta ja suure tõenäosusega ma maailmas midagi ei muuda. Ometi tahame kõik head elu elada. Minu hea elu tähendust ja olemust on mõjutanud suuresti kasvatus. Mulle on õpetatud, et tuleb seada eesmärgid ja püüelda nende poole nõnda, et ei tohi oma tegevustes teistele liiga teha ja tuleb olla aus ja järgida häid tavasid. Võimalik, et sellised hoiakud minu kasvatuses on minu vanematele tekkinud mõjutatuna kristlikkust ühiskonnast, mis oli valdav minu vanemate eluperioodil. Tean seda, et minu vanemad ei ole sügavalt usklikud, kuid usun, et aukartus mingi suure ja kõikvõimsa väe ees neil juskui oleks. Minu ema on üle elanud sõjaaja ja usun, et kriisiolukordades on inimkond tihti pöördunud religiooni. Nagu öeldud, ei ole minu vanemad sügavalt religioossed kuid mõningaseid mõjutusi ma siiski tunnetan. Mäletan isegi kui ma algklassides kunagi olen kirikus jõulude ajal laulmas käinud. Praeguses elujärgus aga ei ole käinud kirikus ei jõulude ajal ega muul ajal.
„Religiooni ja käitumise seos pole alati üheselt selge. Näiteks- miks paljud eestlased käivad jõulude ajal kirikus? On see religioosne käitumine, komme , asenduskäitumine või midagi muud?“ (Lehtsaar 2013: 109)
Tean, et olen kunagi õppinud kümmet käsku, kuid ei mäleta mille või kelle sunnil. Arvan, et sain sellest mõningasi mõjutusi oma käitumuslikes mustrites. Need on näiteks hoiakud, et ei tohi tappa, ei tohi petta , valetada, austan oma vanemaid, ei varasta, mul on sellest kujunenud konkreetne moraali tunnetus ja hea eetiline tunnetus.
„Iga tegu tekitab energiajõu, mis pöördub samasugusel viisil tagasi meie juurde . . mida külvame, seda ka lõikame. Ja kui valime teod, mis toovad õnne ja edu teistele, siis on meie karma viljaks õnn ja edu“ (Chopra 1998: 31)
Püüan luua kerget ülevaadet, mis tähendab minu jaoks hea elu. Nagu kirjeldatud, on minu jaoks oluline püüalda oma eesmärkide poole nii, et teistele liiga ei tee. Pigem saan öelda, et üheks eesmärgiks on olla hea ka teistele mitte vaid endale. Eriline on kui suudad lahti öelda oma isekusest. See loob eeldused, et oled võimeline tõeliselt armastama. Suur õnn ja hea tunde allikas on armastada ja olla armastatud . Seda kas siis kindla kaaslase, oma pere või laste näol. Pere saab luua armastusest teise inimese vastu ja sellest saavad sündida järglased. Oma järglasi kasvatada toetada ja nende eest hoolitseda on suurt rahuldust pakkuv tegevus. Kas see juba pole hea elu?
Üks aspekt mida pean ka oluliseks on valiku vabadus oma tegemistes. Meid kõiki rõhub ühiskond, selle normid ja reeglid. Peame kõik ju selle ühe maakera peale ära mahtuma. Hea on kui inimene suudab täpselt mõista, mida ta täpset elult tahab ja mida mitte. Hea oskus on ka enda heaolu saavutamisel meeles pidada, et ikka peaks arvetama, et on ka teised meie ümber. Tänapäeval on keelatud teguviisid kõik meie ühiskonnas kirja pandud seaduste näol, ning need kehtivad kõigile meie riigis. Kes neid seadusi rangelt rikub elimineeritakse ühiskonnast. Eks muidugi on erinevatel ajastutel kasutatud erinevaid meetmeid selleks ja ka seadusi ei olnud varem nii palju. Siinkohal pean silmas sügavat kristluse aega kus inimesed olid massiliselt usklikud ja see seadis inimkonnale ranged piirid mille järgi pidi elama. Muidu sind karistati või räägiti hiljem põrgus põlemisest. Eks globaalses mastaabis on olukord olnud läbi erinevate aegade veelgi kirjum. Mainin siinkohal ära ka eetika , mis on teadus moraalist. Et mis siis ikkagi on eetiline ja mis mitte? Nendes küsimustes on maailma valdavalt olnud üksmeelne ja vägagi sarnane, vaatamatta ajastule . Heaolu aga ei sõltu ainult tahtmistest. On ka konkreetsed vajadused.
Inimesel peab olema sotsiaalne kindlustunne. Tahan täna süüa ja homme ka jne. Vajan sooja ja turvalist paika kus magada , puhata jne. Tänases maailmas on väga palju kinni rahas. Rahal on suur võim ja väga raske on elada (kui mitte võimatu) ilma rahata. Eluasemeks on raha vaja, toitu saab raha eest, riideid, teenuseid mugavust jne – peaaegu kõike saab raha eest. Mida ei saa on tervis.
„Kui me oleme terved, siis me ei mõtlegi terviseprobleemidele. Siis tekib kergesti ilusioon, et nii peabki olema, praegu ja tulevikus. Aga varsti tulevad haigused, nagu kirjutab Pascal.
Haigus ja iga muu füüsiline vigastus lõhub meie tavanormaalse olukorra. Igal juhul on see ebameeldiv elamus. Ta võib teha õnnetuks või tigedaks, kuid ta võib ka avada aknaid algnormaalsusesse, mille mõni tahk hakkab rebenenud somaatilise ehituse pragudest äkki läbi paistma.“ (Sivers 2006: 10)
Tuleb aeg kui ilus õitsev noorus läheb sujuvalt üle keskeale ja sealt edasi aina ühes suunas. Nagu öledakse, iga elatud päev on samm lähemale iseenda surmale . Seetõttu pean tähtsaks ja oluliseks hinnata kõrgelt praegust hetke, tänu heale tervisele.
Saan öelda, et hea on elu ka siis kui tead mida tahad . Elul on nagu mingi muster etteantud, aga me ise saame suuresti seda korrigeerida. Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme. Kuid eesmärgid seame me endile igaüks ise, oma äranägemise järgi. Sõltuvalt siis mis ajastus me elame, milline on tervis, millise sotsialse taustaga me oleme, kuidas meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime . Aga kindlasti on erinevaid arvamusi . Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome. Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab.
Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt järgin oma motot, mis kehtib alati: olukord tuleb lahendada parimal võimalikul viisil!
ALLIKALOEND
Chopra, Deepak (1998). Edu seitse vaimset seadust. Kohtla-Järve: Oü Nebadon
Lehtsaar, Tõnu (2013). Sissejuhatus religiooni- psühholoogiasse. 2013: As Pakett
Sivers, Fanny (2006). Haigus võib avada aknaid. Tallinn: Patmos
Sutrop, Margit (1995). Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus: Aristotelesest tänapäevani
http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/ms_heaelu.pdf (07.02.2014)