TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG Intensiivs ed Arengu arengu- ...
Kognitiivne Psühholoogia Pärnu Koidula Gümnaasium 12.C 2012 Ajalugu: Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandil 50-60ndatel aastetel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget ( 1896 - 1980) Endel Tulving Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises. Uusi teadmisi saadakse õppimise kaudu Info töötlemist Me mitte ainult ei korda seda mida kuuleme,näeme vaid toimub ka info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia Kognitiivne psühholoogia on eksperimentidele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni. Lühidalt öeldes : Info...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast...
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist j...
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontr...
Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimiste...
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
1.2.1.Psühholoogia teoreetilised suunad. Harjutus 2 ÜL. Täitke tabel. Tabelit saab kasutada aineeksami ajal. Teoreetiline suund Tuntumad Peamised valdkonnad (tööd), esindajad mida tänapäeva psühholoogia kasutab 1 PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA -Donald Hebb Psüühiliste häirete ravi läbi inimese alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow ...
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobiolo...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F. Skinner ammõpe ...
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat[viide?]; · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse[1]; · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.[2] Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. · Arengupsühholoogia...
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemus...
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must ka...
PSÜHHOLOOGIA TEOREETILISED SUUNAD SUUNA NIMETUS ESINDAJA(D) KIRJELDUS 1 Psühhoanalüüs Sigmund Freud - Käitumine on mõjutatud alateadvusest. - Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile. - Selle loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. - Katsetati loomadega. ( Nt tuvid, koerad, rotid jne ) ...
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. See on üsna uus teadus. Kognitiivne ergonoomika on kognitiivse psühholoogia rakendamine praktikasse. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem on see, kui on tegemist uudse situatsiooniga ja puudub kindlaks määratud tegevuskava lahendamiseks Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem tekib siis kui praktilise või teoreetilise ülesande ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste algoritm pole teada. Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? Lahendamatuid probleeme pole olemas,puudub lihtsalt oskus nende lahendamiseks. Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust))? Kui probleem näib lahendamatuna, Siis tuleb süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel ()vt Ü...
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu ...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
I mooduli kontrolltöö Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia k...
KT1 1. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk ID.i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superega ül on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? psühhodünaamiline kk. 2. Millises psühhol.koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki in.psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? kognitiivne 3. Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. tõene 4. Galileo Galilei käsitles objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kui teised eksisteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse) tõene 5. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: determine...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE ...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE INIMESEL JA LOOMADEL Jekaterina Sei KELA I AÜ Mis on emotsioon? Emotsioon on subjektiivne teadvustatud elamus (emotsiooni kognitiivne komponent) koos kehalise aktivatsiooni (emotsiooni füsioloogiline komponent) ja iseloomuliku välise käitumisega (emotsiooni käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga). Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi ...
1. Positiivne mina-pilt kujuneb inimesel juhul, kui olulised inimesed esitavad meile nn väärtoleku tingimusi, mida me täita ei suuda. V: VÄÄR 2. Normaalsuse/ebanormaalsuse määratlemisel lähtutakse mitmetest alustest. Milline norm võtab normaalse/ebanormaalse hindamisel aluseks mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud tuginedes erialastele tähelepanekutele ja uruimustööle? V: KLIINILINE NORM 3. Teadusliku psühholoogia sündi dateeritakse esimese eksperimentaalpsühholoogia labori rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia ühek...
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia ...
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja mat...
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psü...
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tege...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. ...
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste hä...
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksi...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobi...
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moo...
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel- annab meeldiva tundesisundi, kummel- annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin- ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahusta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
