Psühhomeetria kontrolltöö (0)

Psühhomeetria alused Psühholoogiline   test  –   süstemaatiline   protseduur   isiku   käitumise   vaatlemiseks   ja
kirjeldamiseks   numbriliste   skaalade   ja   fikseeritud   kategooriate   abil.   (cronbach).   Teste   on
võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid   psühholoogilisi   omadusi:   kognitiivsed   võimed,   huvid/hoiakud/värtused,   isiksus,
psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus
ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala   omaduste/ülesande   struktuuri/testiskooride
interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala   –   mõõdetavate   suuruste   erinevus,   järjestus   ja   võrdsed
intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida
skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik
summeerimine


- Jaotus   –   normaaljaotus   on   paljude   psühholoogilistele   omadustele   iseloomulik.
Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja
standardhälbe ühikute vahelise seose teadmisel. Jaotust kujutatakse histogrammine - Tsentraalne tendents e keskmine – näitab skooride keskmist suurust erinevatel viisidel
nt mood, mediaan, aritmeetiline keskmine - Variatiivsus   –   näitab   mil   määral   tulemused   keskmise   ümber   varieeruvad.   Saame
konkreetse arvulise näitaja iga indiviidi jaoks (keskmise häbe suhtes) mille abil hiljem
inimesi võrrelda. Karakteristikud on: ulatus, dispersioon (tulemuste hälvete ruutude
keskmine)   ning   standardhälve   (ruutjuur   dispersioonist).   Z-ühik   –   standardhälve
teisendatuna näitab milline on indiviidi hälbe suhe teiste grupi liikmete tulemusse  z = (X-x)/σx , kus:x , kus: 1) (X-x) on individuaalse skoori hälve grupi keskmise skoori suhtes; 2) σx , kus:x on grupi st.hälve. 3) z   näitab   standardhälbe   ühikutes,   kui   kaugel   on   antud   isiku   tulemus   grupi keskmisest. - Korrelatsioon  – näitab seoseid mitme  mõõtmise (skooride kogum) vahel. Olulisim testide   mõõtmisvõime   kriteerium   reliaabluse   ja   valiidsuse   väljendamisel.   Kõige sagedamini   esitatud   Pearsioni   lineaarse   koefitnsendina.   Praktiline   väljund   on ennustamine (x tulemusest tuletame võimaliku Y väärtuse). Vahemik on -1 kuni +1. seos valimis uuruse ja seose usaldusväärsuse vahel - Regressioonanalüüs   –   muutujatevahelise   seoste   kasutamine   tulemuste prognoosimiseks.   Regressioonvõrand   on   lineaarvõrrand   mis   ennutab   et   Xi suurenemise ühe võrra suureneb Y b-ühiku võrra. Normid kui interpreteerimise alus. Normgrupp ja selle omadused.  - Norm on standard millega testis saadud skoore võrreldaks nt saame öelda kas ühe indiviidi tulemus on kõrge, madal saab öelda ainult kellegi või millegi suhtes! Igal üksikul   juhul   tuleb   defineerida   normgrupp,   valim   peab   maksimaalselt   sarnanema populatsioonile kellel norma rakendatakse Normskooride esitusviisid - Protsentiiljärjestus - Vanusenormid - Kooliklassinormid - Vastuste profiilid Normskaalad


- Protsent-teisendus   –   võtab   arvesse   testiküsimuste   arvu,   see   info   toorpunktides   ei sisaldu - Protsentiilid   –   näitab   milline   osa   grupist   sooritas   testi   antud   isikust   paremini   või halvemini - Lineaarne teisendus – uus skoor = konstant + (konstant*toorpunktid) - Pindala   teisendus   –   muudab   pindalade   osad   normaaljaotuskõvera   all   teatud   skaala skoorideks – staniin ja steenide skaala  Standardnormskaala e z-skaala omadused - Z   väärtus   näitab   iga   isiku   tulemuse   asukohta   grupi   sees   ning   näitab   hälvet   grupi keskmisest standardhälbe ühikutes. Varieerub -3z +3z. Tähele panna:  Pooled väärtused on negatiivsed  Kindlasti on vaja arvesse võtta 2 komakohta, muidu teisendustes suur viga - Z-skoori variatsioon on T-skoor mis ei vaja komakohti ja on alat positiivne Kasutatavamad skaalad ja tesendused -

Document Outline

• Mida testidega uuritakse?
• Peamised mõõteskaalad
• Andmete kirjeldamise viisid