Ametilugu (0)

Psühholoog
Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks.Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.Lisaks sellele peab psühholoog ennast pidevalt täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus,et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust.
Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes.Psühholoogi ülesanneteks on iniemese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö.Psühholoogi töö on peaasjalikult seotud probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega.Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimse probleemidesse sisse elada, teiselt poolt aga oskus end taastada, et ta teiste probleemidest emotsionaalselt läbi ei põleks.Psühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete järgimine.Töö pingelises keskkonnas ja haavatavas olukorras klientidega nõuab head probleemikäsitlemis – ja suhtlemisoskust, oskust teisest inimesest aru saada teda hukka mõistmata, sõbralikkust ja siirust.
Psühholoogide hulgas on väga erinevaid elukutseid – individuaalne nõustamine nõuab hoopis teistsuguseid eeldusi ja oskusi kui psühholoogia õpetamine suurtele rühmadele ja sellest omakorda on erinev töö iseloom ja nõudmised psühholoogile, kes viib läbi teaduslikke eksperimente üldkehtivate seaduspärasuste väljaselgitamiseks.Eestis on tänapäeval kõige enam esindatud järgmised psühholoogia ala elukutsed :psühholoogi; koolipsühholoog; kliiniline psühholoog; psühholoogiaõpetaja ja psühholoogiateadlane.
Psühholoogid töötavad haridus – ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures, riiklikes ja eraettevõtetes, koolitus – ja konsultatsioonifirmades ning erapraksises.Psühholoogi elukutse on väga mitmekülgne – kohtuma peab väga erinevate inimestega ja lahendama peab väga erinevaid probleeme.Seetõttu on psühholoogias soovitav spetsialiseerumine .
Psühholoog töötab siseruumides.Ruum peab olema hästi valgustatud, vaikne ning isoleeritud kõrvalistest segajatest.Kabineti sisustus peab toetama seda, et klientidega tekiks usaldusväärne kontakt – kõigile mugavad istmed vestlemiseks, laud testide täitmiseks.Grupitöö puhul on ruum suurem ja istmeid peab olema võimalik paigutada ringikujuliselt.Kui psühholoog on eraldatut tähtsalt suure laua taha, ei saa toimuda partnerlussuhet.
Psühholoogi töö on vaimselt väga pingutav , mistõttu on tal vastuvõtuaeg piiratud, et tagada igale kliendile kõrgetasemeline abi. Erandiks on kriisiolukorrad, mis määravad töö aja ja koha – psühholoog, kellel on ettevalmistus töötada kriisiolukorras, peab olema valmis tegema koduvisiite või sõitma katastroofipiirkonda.
Oma töövahendid valib psühholoog ise vastavalt oma kvalifikatsioonile ja valdkonnale, kus ta töötab.Enamjaolt on kõigil abivahendiks oma testidekogum, raamatud, lisaks vajavad teatud teraapiad näiteks muusikakuulamisvõimalust, joonistamisvõimalust. Andmebaas klientide kohta peab olema kättesaamatu kõrvalistele isikutele.
Psühholoogiks ei sobi igaüks.Esimeseks eelduseks on huvi inimese ja tema hingeelu vastu.Vaatamata sellele, et kõik psühholoogid ei ole konsultandid, on oluline hoolivus ja eetiline hoiak inimeste suhtes.Psühholoogi olulisteks isikuomadusteks on viisakus ja tähelepanelikkus, empaatilisus, tolerantsus , usaldusväärsus ja kohusetundlikkus .Kuna töö on vaheldusrikas , toimub muutuvates tingimustes ja sisaldab ootamatusi, nõuab see psühholoogilt pingetaluvust, loovust , iseseisvust ja otsustusvõimet.
Eesti Psühholoogide Liit on määratlenud Liidu liikmetele eetilised nõudmised.Kirjutamata seadusena kehtivad need kõigile psühholoogidele, ka nendele, kes Psühholoogide Liidu liikmed ei ole.Usalduse kaotanud psühholoog ei saagi enam oma erialal edukalt tegutseda.
Eesti Psühholoogide Liidu liikmete eetilised põhimõtted:

• Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest aantud ühiskonnas.
  
• Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
  
• Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö- meetodeid ega vahendeid.
  
• Psühholoog ei kasuta oma eriala – ja ametinimetuse eraisikuna tegutsedes .
  
• Õppejõuna tagab psühholoog edastavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse.
  
• Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast , st a)tagab kliendi privaatsuse ja konfidentsiaalsuse; b)tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.
  

Psühholoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis:Psühholoog III, IV, V 
Kutsekvalifikatsiooni omistamise aluseks on taotleja erialane haridus , erialane töökogemus, täienduskoolitus ning tegelikud oskused ja teadmised.
Kutsekvalifikatsiooni taotlemisel peavad psühholoogil olema teadmised:

• Psühholoogi põhivaldkondadest(üld-, kognitiivne-, diferentsiaal -, arengu-sotsiaal,-isiksuse-, töö – ja organisatsiooni-, kliiniline-, tervise-, koolipsühholoogia, psühhopatoloogia)
  
• Psüühika bioloogilistest alustest
  
• Psühholoogia ajaloost
  
• Psühholoogia meetoditest ja tehnikatest
  
• Tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöö korraldusest
  
• Psühholoogiliste uuringute ja hindamiste läbiviimisest
  
• Suhtlemisest
  
• Koostööst oma ja teiste erialade spetsialistidega
  

Põhioskuste kõrval on olulised sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused:

• Viisakus ja tähelepanelikkus
  
• Empaatilisus
  
• Tolerantsus
  
• Usaldusväärsus
  
• Pingetaluvus
  
• Kohusetundlikkus
  
• Loovus
  
• Iseseisvus
  
• Otsustusvõime
  
• Oskus seletada ja prognoosida nähtuste ja protsesside toimimist ja arengut
  

Olulised eeldused psühholoogia ainete omandamiseks annavad üldhariduskooli ainetest bioloogia , matemaatika , aga ka eesti ja inglise keel.
Õppimise käigus omandavad tulevased psühholoogid teadmisi erinevatest valdkondadest.Hetkel saab psühholoogiat õppide kolmes Eesti kõrgkoolis – Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Akadeemia Nordis.
Tartu Ülikoolis õpetatakse psühholoogiat kõigil akadeemilise õppe astmetel(bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe).
Keskharidus võimaldab astuda bakalaureuseõppesse, mis kestab 3 aastat(avatud ülikoolis 4 aastat).Tartu Ülikoolis tuleb sissesaamiseks läbida :

• Akadeemiline test – sisseastumiseksam (40p) või SAT test
  
• Erialakatse- sisseastumiseksam (40p), koosneb kirjalikust testist ja vestlusest
  
• Emakeele kirjand- riigieksam (10p)
  
• Võõrkeel- inglise, saksa, prantsuse või vene keel – riigieksam (10p)
  

Tallinna Ülikoolis arvestatakse vastuvõtmisel emakeele ja matemaatika riigieksami tulemust ning ühte eksamit kandidaadi omal valikul : võõrkeel, ajalugu, ühiskonnaõpetus või bioloogia.Veel viiakse läbi silmaringitest ning grupitöö.Lisaks toimub ka individuaalne vestlus.
Akadeemia Nordi vastuvõtu tingimuseks on Eestis saadud kõrgharidus või sellele vastav välisriigi haridus.Tuleb läbida ka üldteadmiste test ja sisseastumisevestlus.
Psühholoogia eriala lõpetanud töötavad erinevatel elualadel psühholoogide, personalispetsialistide, juhtide, koolitajate, konsultantide, nõustajate ja teiste inimeressursside ekspertidena.Lõpetajad leiavad rakendust nii riigi- kui eraektoris, tugikeskustes, riigiametites, teenindus –ja tootmissfääris, meedia.
Ühtset palgasüsteemi psühholoogidel ei ole, töötasu sõltub valdkonnast, kus psühholoog töötab.Erapraksises töötavad psühholoogid reeglina tunnitasu alusel. Koolides , haiglates töötavatel psühholoogidel on kuupalk.
Persoon : Jüri Allik
Jüri Allik on Eesti psühholoog, kes on sündinud aastal 1949.Ta on omandanud psühholoogia doktorikraadi Tampere Ülikoolis.Allik on suurema osa oma karjäärist veetnud Tartu Ülikoolis.Ta on TÜ psühholoogiaosakonna juhataja ja Eesti Teadusfondi esimees.Jüri Allik on olnud ka aastatel 1988-1994 Eesti Psühholoogide Liidu president ja 1994-2001 asepresident.
Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individiualismi võrdlusuuringud.Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta.
2005 aastal omistati Jüri Allikule 150 000 krooni suurune teaduse aastapreemia sotsiaalteaduste alal eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest.
Jüri Allik on avaldanud ka teoseid: 1980 ``Nägemispsühholoogia`` , 1996 ``Ülevaade psühholoogiast``, 1997 ``Psühholoogia lihtsusest``, 2009 ``Psühholoogia keerukusest``