Kunstiteraapia psühhiaatrias (1)

Kunstiteraapia psühhiaatrias
V. Karkou ja P. Sanderson defineerivad oma raamatus „Arts Therapies“ kunstiteraapiat kui uute seoste, uute suhete ja tähenduste avastamist turvalises ja eelarvamustevabas keskkonnas, mis võimaldab kliendil leida alternatiive elus ja teistega suhtlemise võimalusi. Kunstiterapeudi roll selles on luua alus protsessi alustamisele ja toetada jätkamist. Kunstiteraapia mõjutab inimest tervikuna , kaasates sensomotoorikat, taju, kognitiivset, emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja vaimset aspekti. Areng kunsti läbi on isiksuse areng tervikuna. Kunstiteraapiat hinnatakse kui tervendavat potentsiaali omavat tegevust, mis võib mõjuda elumuutust vallandava kogemusena.
Osteri (2004) järgi annab kunstiteraapia võimaluse sekkuda pehmelt , mitte konfronteerival moel, annab võimaluse probleeme visualiseerida – tuua nähtavaks, eksternaliseerida – vaadata probleemidele kõrvalt, annab võimaluse fokuseerida teema arutlusele, toetab loovate lahenduste leidmist , alternatiivide leidmist probleemide lahendamisel.
Kunstiteraapia abil saab suurendada kliendi kaasatust muutuste protsessi. Kunstipõhiste meetodite kasutamine diagnostikas annab hea võimaluse kliendi arengu ning erinevatel
funktsioneerimistasanditel toimetuleku hindamiseks. See aitab püstitada arengulise eesmärgi.
Cathy A. Malchiodi (2005) järgi, et leidsid Saksa psühhiaatrid E.Kraepelin ja
K. Jaspers juba aastal 1912, et patsientide joonistuste kasutamine võib olla abivahendiks
psühhopatoloogia mõistmisel. Kirjeldatakse ka Freudi ja Jungi teooriaid , mis on arusaamisel , et kunstiline väljendus ja kujutised omavad olulist kohta psühhiaatrilises hindamises ja ravis.
Psüühikahäirega inimeste paranemisprotsessi toetamises annab edukalt ära kasutatada, ja seda ka järjest rohke teadlikult ka Eestis tehakse, erinevaid kunstiteraapia vorme (nii kunsti-, muusika-, draama -, tantsu- kui ka liikumisteraapia).
Samadel põhimõtetel toimib ja toetab kunstipõhiste tehnikate kasutamine edukalt ka psühhiaatriliste probleemidega patsientide puhul raskete. Eneseväljendandamist, sisekonfliktide lahtiharutamist, raskete või segaste emotsioonide väljendamist. Kunstitegevuse ja terapeudi abil võib kliendi traumaatilistele kogemustele anda uue tähenduse, võimaluse mõista minevikku ja tulevikku.
Kunstililine väljendus võib olla ka väga tänuväärseks sillaks just näiteks raske psüühikahäire all kannatava kliendi ja terapeudi vahel – rasked tunded ja erinev maailmapilt võivad läbi loomingulise töö saada hoopis selgema kuju, olles seeläbi mõlemale poolele arusaadavaks kommunikatsiooniviisiks.
Loominguline eneseväljendus annab mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna. Kuna kunstiteraapias ei pea erinevatele teemadele ja terapeudile lähenema otsesõnu kohtudes ja sõnaliselt end väljendades, vaid abiks on kunsti mitmetasandiline ja –palgeline keel.
Frese (1997) märgib, et psüühikahäirele on iseloomulik ratsionaalsete protsesside häire. Kui inimest ei mõisteta, tekitab see suuri pingeid, distressi. Häirunud kommunikatsioonist ja emotsionaalsetest pingetest tekkinud probleemiga toimetulekuks võib kunstiga tegelemine mõjuda teraapiliselt. Kui ratsionaalse , loogilise mõtlemise protsess on häiritud, siis kunstiliste tegevuste kaudu on eneseväljendamine võimalik viisil, mis ei vaja loogilisi võimeid.
Oluline on kliendi eneseväljendus loodavate tööde ja kujundite kaudu, kuid ka piltide abil sündiv kontakt iseenda, ümbritseva maailma ja terapeudiga. Terapeudil on antud juhul minu meelest eriti oluline roll - olla
kliendi sisekujutluste vastuvõtja ja tõlk, kes aitab tal toime tulla raskuste, hirmude ja vastuoludega, kindlustada teraapiaprotsessi edasiminek.