NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine, soolane toit. · ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi. · Akvaporiinid-vee kanalid-kui osmootne rõhk on 0, siis neil ei ole suurt fukntsiooni. Kui vabaneb rohkem ADH-d, siis veekanalid paiknevad ümber valendikupoolsele membraanile, akvaporiinid vabanevad, vesi tuleb sealt neerutorukesest kogumistorukestesse, osmoosi teel vesi liigub rakust välja. · ADH produtksioonist sõltub see, kui palju vett imendub akvaporiinide kaudu kogumistorukestesse- fakultatiivne ehk valguline imendumine- palju jääb lõplikku uriini, see toimub kogumistorukestes. Kohustuslik imendimine toimub Henle lingus. Uriini hulk, koostis ja osakesed
vesiikulis principal rakkudes ja IMCD-s. ADH sekretsioon stim. akvaporiini lisamist apikaalsesse plasmamembraani ja vesi liigub neist vabalt läbi. Krooniline ADH stimuleerimine – üleüldiselt suureneb akvaporiinide hulk kogumisjuhas – krooniliselt madal ADH – akvaporiine vähem. ADH stim. uurea transportereid ja võimendab uurea resorptsiooni IMCDst – nii saab uurea osaleda säsi toonilisuse tekkes. Basolateraalses plasmamembraanis on alati akvaporiinid – vahet pole, kas on ADH või mitte. Lubab vee liikumist raku seest hüpertoonilisse interstistiaalsesse ruumi. Nefrenogeenne diabetes insipidus – neerud ei vasta ADH-le – pärilikud või omandatud puudulikkused (apikaalse plasmamembr. akvaporiinid). Sageli on ka teised akvaporiinid vähenenud. Diureetikumid suurendavad vee eritumist neerude kaudu. Diureetikute sekretsioon võimendab ravimite kandumist sinna, kus nad peaksid minema
13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal? 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas? Maatriksjõud, kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust? Suhtelise niiskusena või mahuniiskusena. (Kaalumisega enne ja pärast kuivatamist). 16. Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid? Spetsiaalse ehitusega valgud (akvaporiinid), mis omavad veekanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes? Puujuured nö pumpavad vett üles (tüve peristaltilised kokkutõmbed). Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud (transpiratsioon kui imipump). 19. Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles? Vedeliku liikumiskiirus torus on võrdeline tema raadiuse neljanda astmega. 20
Lihasväsimus Väsimus eelneb kurnatusele, vältides selle teket. Kestva või raske kehalise tää ajal hakkab lihase töövõime langema. Väsimuse põhjused võivad olla erinevad: lihases kuhjunud ainevahetuse produktid (piimhape), vähenenud energiarikaste ainete (glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. KEHAVEDELIKUD 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi
rakkudest. Tänu väga elastsetele rakuseintele (väike ε) ja osmootikumide vähendamisele põua - fotosünteesivad rakud). Rakkude veekadu sõltub membraani hüdraulilisest juhtivusest vee liikumisele Millest sõltub takistus vee liikumisele raku sees ? • Plasmodesmide olemasolu • Lipiidide hüdrofoobsus kaksikkihis • Akvaporiinid ja nende regulatsioon - Akvaporiinid on membraanide veekanalid mille juhtivust on võimalik reguleerida VESI MULLAS Mulla veemahutavus ja kättesaadavus taimedele sõltub mullaosakeste (ja nendevaheliste pooride) suurusest MULLA VÄLIVEEMAHUTAVUS on kapillaarvee absoluutne hulk mullas (grammi vett 100 g kuiva mulla kohta, % kuivmassist). Väliveemahutavus sõltub oluliselt pooride hulgast ja suurusest mullast.
7 13. Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal. U2% 14. Millised jõud mõjutavad vett mullas. Maatriksjõud,kapillaarjõud, raskusjõud 15. Kuidas mõõta mulla veesisaldust?Suhtelise niiskusena ja mahuniiskusena 16. Kuidas liigub vesi juurtes?Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu(apoplastiliselt). 17. Mis on akvaporiinid?Spets ehitusega valgud mis omavad vee kanaleid. 18. Kuidas liigub vesi puutüvedes?Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e.kohesioonjõud. 19. Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles?Suureneb 20. Kas vesi liigub üles kiiremini sama maltspuidu ristlõikepindala juures mööda rõngassoonelist või hajussooneliste trahheesid? 21
11 Kui suhteline veesisaldus langeb 995lt 955ni, palju langeb sealjuures ligikaudu veepotentsiaal 12 Millised jõud mõjutavad vett mullas •Maatriksjõud •Kapillaarjõud •Raskusjõud 13 Kuidas mõõta mulla veesisaldust? mõõdetakse: •suhtelise niiskusena •mahuniiskusena 14 Kuidas liigub vesi juurtes? Liigub läbi ühinenud endodermide rakkude (sümplastiliselt) ja mööda elavate juurerakkude seinu (apoplastiliselt) 15 Mis on akvaporiinid? -Valgud mis omavad veekanaleid 16 Kuidas liigub vesi puutüvedes? (mööda trahheesid)?? Tõusvat veesammast hoiavad koos rakuseinte ja veemolekulide vahelised molekulaar e. kohesioonjõud. •Puujuured pumpavad vett üles •tüve peristaltilised kokkutõmbed •aktiivne tõusev vool •transpiratsioon kui imipump 17 Kui toru diameeter väheneb kaks korda, kuidas muutub vedeliku liikumiskiirus selles? Suureneb 16 korda (-2 astmel 4 = 16)
pärinevad autonoomsest närvisüsteemist. Innerveerivad närvikiud omavad paksemaid ümaraid piirkondi, mida nimetatakse laienemusteks. Laienemustest vabanevad virgatsained laia sünaptilisse pilusse, mida nimetatakse difuusseks ühenduseks. Hüperplaasia (loeng, lk 70) 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Vee omadused (L, lk 2) Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne: lümf Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana • Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. • Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
erinevuse tõttu. 144. Difusioonivoo tihedus/Ficki seadus: J=-DdC/dl, ühik mol/s/m2 v kg/s/m2. 145. Difusioonivoog: W=Js, on statsionaarne, kui konts vahe ei muutu ajas. 146. Konts grad säilitamiseks peab molekule pidevalt ära kaduma ja juurde tulema. Difusioonikonstant: isel difundeeriva aine pilve pindala kasvu, sõltub levivast ainest, T- st ja konts-st. 147. Osmoos: seotud membraani arineva läbitavusega lah.aine ja lahusti jaoks. Vee juhtimiseks akvaporiinid, ioonidele ioonkanalid. 148. Osmootne rõhk on rõhk, mis tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti difusiooni läbi membraani lahuse poolele. pV=ΔnRT. c=n/V, π=ΔcRT. 149. Osmoregulatsioon – paistetus. Peamised osmolüütikumid taimedes: suhkrud/ tärklis, K+, org happed. Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev bipolümeer: kui turgor läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis
16. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud Poriinid on transmembraansed valgud, homotetrameerid. Kanal moodustub 16-st beeta-struktuuri kihist, mis kokku moodustavad silindrikujulise toru. Iga akvaporiini molekul läbib membraani 6 korda ja moodustab ühe veekanali. Külgahelad, mis on silndri sissepoole pööratud, on hüdrofiilsed ; väljaspoole pööratud hüdrofoobsed. Akvaporiinid on vajalikud väikese veemolekulide või muude väikeste polaarsete molekulide transpordiks. 17. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust. - Membraanipotentsiaal pingeseoseliste väravatega kanalid. - Teatud ühendite ( hormoonid, inositooltrifosfaat, cAMP, Ca ioon ja ka fosforüleerimine) seostumine kanali valguga ligandiseoseliste väravatega kanalid. - Mehaaniline stress. 18 Mida mõistetakse sekundaaraktiivse transpordina
22 4) Rotatsiooniline (isoletsitaalne)– Imetajad, nematoodid. Sügoot lõigustub esialgu meridionaalselt 2 blastomeeriks. Seejärel toimub lõigustumine blastomeeridel erinevalt: 1 blastomeer jaguneb meridionaalselt ja teine ekvatoriaalselt, tekib rotatsiooniline rakkude jagunemine. Asünkroonne. a. Blastotsööl (kavitatsioon; trofoblast (TB) Na/K-pump osmootne gradient akvaporiinid vesi). Tiheliiduste komponendid TB rakkudes aitavad vältida vedeliku lekkimist blastotsöölist b. ICM – inner cell mass, pluripotentne c. Lõigustumise lõppresultaadiks on imetajatele omane asümmeetriliselt paikneva blastotsööliga blastotsüst, mis koosneb ekstra-embrüonaalsest trofektodermist (trofoblast) ja ICM-st kujunenud primitiivsest endodermist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
