Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees (0)
Esitatud küsimused
- Kuidas on võimalik energiat saada?
- Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus?
- Kuidas moodustub?
- Milline glükolüüs?
- Miks on mitokondritel oma DNA?
- Mis on piimhappe käärimise ja etanoolkäärimise vahe?
Lõik failist
Aine-
ja energiavahetus
Defineeri mõiste
- Autotroofid - enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest
- Heterotroofid - organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest
- Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid
- Rakuhingamine - glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20
- Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides
- ATP- ( adenosiintrifosfaat ) peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja
- ADP- (adenosiindifosfaat) on ATP lagunemisel tekkiv molekul , mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui sellele lisada fosfaatrühm
- Mitokonder- rakuorganell, kus toimub rakuhingamine, mille käigus toodetakse ATP-d
- Glükoos - lihtne süsivesik , mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas
- Püruvaat - ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil , nim ka püroviinamarihappeks
- NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel
- Piimhappe käärimine - aeroobne glükolüüs , mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape
- Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2
Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks
Organismi liik
Autotroofid
Heterotroofid
Süsiniku allikad
Päikeselt, eluta keskkonnast, CO2 õhust ja veest (seovad ise)
Tarbides orgaanilisi aineid
Energia saamiseks
Kasutavad valgusenergiat
Orgaaniliste ühendite oksüdeerumisest
Organismid
Taimed, vetikad, bakterid
Loomad, bakterid, seened, proteistid
Eelised
Teevad endale ise süüa, st hangivad kõik eluks vajaliku eluta loodusest
Saavad kogu energia suunata kasvamisse ja sigimisse
Puudused
Saadud energia suunatakse C puudumiseks org. ühenditeks .
Ekstreemsed tingimused ei ole sobilikud
Sõltuvad toidust ja teistest organismidest, võivad surra toidu puudumisel
Kuidas on võimalik energiat saada?
- Päikeselt valgusenergiaga
- Keemilist energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest
- Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest
Nimeta süsiniku allikad
- Eluta keskkonnast pärit ühendid
- Organismide toodetud orgaanilised süsinikuühendid
Assimilatsioon ja dissimilatsioon
Metabolismi protsess
ASSIMILATSIOON
DISSIMILATSIOON
Definitsioon
Ehk sünteesimisprotsessid
Ehk lagundamisprotsessid
Ülesanne
Organismile vajalike ainete sünteesimine e. ülesehitamine
Toiduga saadud org. ühendite lõhustamine lihtsamateks ühenditeks
Mis tekivad?
Energia neeldumine või vabastamine?
Neeldumine
Vabastamine
Näited
- Valkude süntees
- Vitamiinide süntees
- Fotosüntees
- DNA süntees
- Glükoosist tekib tselluloos
- Käärimine
- Glükoosi põlemine
- Valkude põlemine
- Valkude lõhustamine
- Glükoosi lagundamine
Millal või kellel on see protsess ülekaalus?
- Noortematel
- Kasvavatel organismidel
- Puhkefaasis
- Rasedusperioodil
- Vanematel inimestel
- Füüsilisel koormusel
- Haiguste perioodil
Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus?
Faktid
- Keskmine 70 kg iniene toodab 1 päeva jooksul 40-100 kg. Kogus sõltub kui palju inimene päeva jooksul energiat tarbib/ kulutab
- Igal ajahetkel on inimese kehas 250 g ATP-d
- Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid
- 1 g sahhariide oksüdatsioonil vabandeb 17 kJ energiat
- 1 g lipiide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat
- 1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ühendeid organimis
ATP
- 30,5 Kj energiat vabaneb 1 mol ATP lagunemisel
- 7,3 kilokalorit energiat vabaneb 1 mol ATP lagunemisel
ATP
Mõiste
ATP
Definitsioon
Peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja
Kasutatakse
- Organismi biosünteesireaktsioonides (rasvade, süsivesikute, valkude sünteesil)
- Ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil
- Liikumisprotsessides
- Temperatuuri säilitamiseks
Kuidas moodustub?
- Glükolüüsil
- Koondamise käigus
- Hingamise käigus
- Fotosünteesi valgusstaadiumis
P- fosfaatrühm (suure energiaga side)
- Energia vabaneb ATP alusel
Energiabilansi valem
Glükoosi varud
- Taimedes- tärklisena
- Loomades – glükogeenina
- 1 glükoosi molekul = max 38 ATP molekuli
On 3 võimalust ATP TOOTMISEKS, sõltuvalt kiirusest
Võimalus
ANAEROOBNE SÜNTEES
(fosfageeni)
ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS
(glükogeeni-piimhappe süsteem)
AEROOBNE HINGAMINE
Lihaspingutus võimalik
Max 10 sek
Max 1,5 min
Mitmeteks tundideks
Kaasproduktid
Ei ole
Tekib piimhape
ATP kiirel tootmisel muutub keskkond happeliseks , tekib lihasvalu
Ei ole, sest lihaste pingutused pole väga intensiivsed
Energia
- ATP-d on kogutud ka puhkeperioodil
- On lihasrakkude süsteem, mis võimaldab ATP-d vabastada
- ADP muutumine ATP-ks sama kiiresti kui lihased äkki energiat kulutavad
- Energiat toodetakse aeroobse hingamise abil
- ATP kõigepealt süsivesikutest ja lipiididest, siis valkudest
- ATP teke aeglasem kui teistel
- Lihaste pingutus ei ole nii intensiivne
Sinine- mida vajab
Punane- millest tekib mis asi
Lilla- kus toimub
Lihased
Lihastüüp
Punased lihased
Valged lihased
Millised lihaskiud ?
Aeglased lihaskiud (palju mitokondreid ja müoglobiini)
Kiired lihaskiud
Kiirus ja vastupidavus
Aeglased ja vastupidavad
Töötavad kiiresti ja väsivad kiiresti
Milline glükolüüs?
Aeroobne glükolüüs
Anaeroobne glükolüüs
Toitained
Oksüdeerivad O2 abil toitaineid
Energia tarbimiseks saadakse vähem kui punastest kiududest
Glükolüüs, tsitraaditsükkel , hingamisahel
GLÜKOLÜÜS
TSITRAADITSÜKKEL
HINGAMISAHEL
Toimumiskoht
Tsütoplasma võrgustik
Mitokondri sisemus
Mitokondri harjakestel
Lähteained
C6H1206
2 tk püroviinamarjahapet
10 NADH2 2FADH2 6 O2
Saadused
- 2 tk püroviinamarjahapet
- 2 NADH2
- 2 ATP
- 2 H20
- 6 CO2 (ringilt 4)
- 8 NADH2
- 2 FADH2
- 2 ATP
- 10 NAD (koos 2 FAD-iga vesinikukandja)
- 2 FAD
- 12 H20
- 34 ATP
Eesmärk
Glükoosis oleva energia arvel redutseerida koeensüüme NAD-i ja FAD-i, st liita nendele koos H ioonidega energiarikkaid elektrone
- Koensüümid oksüdeeritakse ja vabanev energia kantakse üle ATP molekulidele
- O2- te kasutatakse redutseeritud NADH2 ja FADH2 oksüdeerimiseks
Glükoosi täieliku lagunemise summaarne võrrand:
C6H1206
+ 6 02 = 6
CO2 + 6
H20
- Eraldub kokku 38 ATP-d
- Anaeroobne glükolüüs ei ole anaeroobne hingamine!
- Anaeroobse glükolüüsi korral toimub vaid rakuhingamise I etapp (tsitraaditsüklit + hingamisahelat ei toimu!)
- Aeroobse hingamise korral toimub terviklik hingamise protsess
- O2 asemel on glükoosi lagundamisel viimastes etappides kas väävel , raud, nitraadid
Tunnus
AEROOBNE LAGUNEMINE
ANAEROOBNE LAGUNEMINE
O2 osalus
Osaleb
Ei osale
ENERGIA (saagis 1 mol glükoosi kohta)
36 ATP-d (38 on max)
2 ATP-d
Saadused
CO2 ja H20
Piimhape (lihastesse)
C2H5OH + CO2 [käärimisel (etanool)]
Lagunemisetappide hulk
3 etappi
1 etapp
NENDE
SARNASUSED
- Lähteaine glükoosimolekul
- Tekib vähemalt 2 ATP-d
- I rakuhingamise etapp toimub tsütoplasmavõrgustikul
Rakuhingamine koosneb kolmest etapist:
- GLÜKOLÜÜS
- Protsess rakkude sisemuses
- glükoos lõhustatakse kaheks püroviinamarihappeks
- TSITRAADITSÜKKEL
- Keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites
- Toimub glükoosi lõplik lagundamine
- HINGAMISAHEL
- Mitokondrite harjakestel toimuv rakuhingamise viimane etapp
- Kaasneb 34 ATP mol süntees
Miks on mitokondritel oma DNA?
- Sest munaraku viljastamise käigus spermi mitokondrid hävivad, on embrüos ainult munaraku mitokondrite DNA
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine
- on glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks
- punased verelibled kasutavad alati anaeroobset glükolüüsi
- et saada anaeroobsel glükolüüsil raisku läinud energiat kätte, transporditakse piimhape verega maksa, kus see tagasi püruvaadiks muudetakse
- glükoosi lõplik lagundamine ei saa toimuda ilma hapnikuta!
- sest O2- te on vaja, et muuta glükoosi lagundamises osalevad koensüümid NAD ja FAD uuesti oksüdeeritud vormi
- vaid siis saavad nad täita oma ülesannet- transportida elektrone ja vesinikioone rakuhingamise ühest etapist teise
- Käärimise KASUTAMINE:
- Etanoolkäärimine
Veini ja õlle valmistamine
- Taigna kergitamiseks
- Biokütus
- Jogurti valmistamisel
- Piimhappe käärimine
Hapukurkide, -kapsaste valmistamiseks
- Ravimid
- Kääritavaid baktereid kasutatakse reovee puhastamisel
Mis on piimhappe käärimise ja etanoolkäärimise vahe?
- Piimhappe- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape
- Etanool- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2
Fotosüntees
Defineeri mõiste
- Fotosüntees- protsess, mille käigus CO2 muudetakse org. ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. Lisasaadusena eraldub hapnik.
- Kloroplast- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees
- Klorofüll- roheline pigment , mis võimaldab valgusest energiat saada ja mida leidub pea kõigis taimedes, vetikates, tsüanobakterites, lehtedes, vartes, okastes
- Tsüanobakterid- laialt levinud fotosünteesivad bakterid
- Tülakoidid- membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid
- Graan - tülakoidide kogum kloroplastis
- Strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad FS-i pimedusstaadiumi reaktsioonid
Valgusstaadium
- Fotosünteesi valgust vajav etapp
- Tulemusena: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, tootes ATP-d ja NADPH -d
- Toimub tülakoidide membraanis
NADP/NADPH
- Molekul, millele valgusstaadiumi reaktsioonide käigus liidetakse elektron ja vesinikioon
- Sinine- mida vajab
Punane- millest tekib mis asi
Lilla- kus toimub
Kasutatakse pimedusstaadiumis glükoosi tootmisel
Pimedusstaadium
- Fotosünteesi etapp, mis ei vaja valgust
- CO2-st toodetakse glükoosi
- Toimub kloroplasti stroomas
Fotosüntees kui assimilatsioon:
- Kõik reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide energia arvel
- FS toimub taime- ja vetikarakkude kloroplastides
- FS-il eralduv O2 pärineb veest
- CO2 süsinikust tekib orgaaniline ühend
Staadium
VALGUSSTAADIUM
PIMEDUSSTAADIUM
Valgus oluline või ei?
Valgus oluline
Toimub nii pimedas (on ju ATP-d) kui valguses
Energia
Kasutatakse ja tekitatakse
Vajatakse
Kasutatakse (lähteained)
Vett, eraldub O2
Vee fotolüüs (fotosüsteemi II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesi)
ATP-d ja CO2-te
Tekib
Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme
Glükoos (glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse aminohapete ja lipiidide süntees)
NADP ja ADP
6 CO2 + 6 H20 + valgus = 6 C6H1206 + 6 02
- Fotosüsteemi I pigmendid
- Osalevad NAPHH2 moodustamisel
- Fotosüsteemi II pigmendid
- Teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi
Fotosünteesi kaks tingimust:
- Valgusenergia olemasolu
- Klorofülli olemasolu
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad:
- Valguse tugevusest
- CO2 konsentratsioonist õhus
- Taimede varustatusest vee ja mineraalidega
- Taime füsioloogilisest seisundist
- Temperatuurist
- Lehe vanusest
- Taimeliigist
Fotosünteesi tähtsus:
- Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks
- Tasakaalustab CO2- te atmosfääris
- Võimaldab toota CO2-st orgaanilisi aineid (glükoos jt)
- FS-i vaheproduktidest saab kõiki teisi org. aineid
- Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides (nii hetero -, kui autotroofidel kui taimel endal)
- O2 osaleb kõigi elusorganismide hingamisel- energia saamisel
- O2 oluline osooni tekkel, põlemisel. Hapnikust moodustuv osoon on UV kiirguse kaitseks atmosfääris, vähk
- Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal
- Fossiilsete kütuste teke
- Peale toidu saame FS kaudu muud materjali (puitu, puuvilla, pilliroogu jne)
Üldiselt fotosünteesist:
- FS pimedusstaadiumis vajatakse CO2-te
- Valgusstaadiumis saadakse 18 ATP molekuli
- Pimedusstaadium e. Calvini tsükkel
- H ioonid pärinevad FS-il veest
- Vee fotolüüsil toimub vee lagundamine valgusenergia toimel
- FS-il tekivad hapnik ja suhkrud
- FS valgusstaadiumi lõpp-produktiks on vesinik
- Pimedusstaadium toimub kloroplasti stroomas
- FS-il eralduv O2 pärineb veest
- Vee fotolüüs toimub II fotosüsteemis
- Pimedusstaadiumi reaktsioonides osalevad vesinik ja CO2
Fotosüntees ja hingamine (vastandreaktsioonid- assimilatsioon ja dissimilatsioon)
Tunnus
FOTOSÜNTEES
HINGAMINE
Metabolismi protsess
Assimilatsioon
(lihtsamatest ühenditest keerukamate ühendite süntees)
Dissimilatsioon
(keerukamate ühendite lõhustamine lihtsamateks)
Toimumise koht
Kloroplastis
Mitokondris
Sõltuvus valgusest
Sõltub
Ei sõltu
Ööpäevane rütm
Toimub päevavalguses
Toimub nii öösel kui päeval
Lähteained
CO2 ja H20
Org. ühendid ja O2
Saadused
Org. ühendid ja O2
CO2 ja H20
Energia kasutus
- Valgusenergia keemiliseks
- Valgusstaadiumis neeldub ja vabaneb energiat
- Pimedusstaadiumis neeldub
Võrrand
6 CO2 + 6H20 = C6H1206 + 6O2 (lihtsustatud)
6COS + 12H20 = C6H1206 + 602 + 6H20 (summaarne võrrand)
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H20
Väga põhjalik konspekt teemadel:
1. Aine- ja energiavahetus: mõisted, auto- ja heterotroofide võrdlus, energia saamise allikad, süsiniku allikad, assimilatsiooni ja dissimilatsiooni võrdlus, ülesanded jne, aine- ja energiavahetuse omavaheline seos, faktid
2. ATP: kus kasutatakse, kuidas moodustub, energiabilanss, glükoos, kuidas toodetakse, anaeroobne süntees, anaeroobne glükolüüs, aeroobne hingamine (nende võrdlused), punase ja valge lihase võrdlus, glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel, aeroobne ja anaeroobne lagunemine, nende sarnasused ja erinevused, rakuhingamine, käärimine, etanoolkäärimine
3. Fotosüntees: mõisted, valgus- ja pimedusstaadium, NADP/NADPH, fotosüntees kui assimilatsioon, fotosünteesi I ja II pigmendid, tingimused, joonis, fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad, selle tähtsus, üldiselt fotosünteesist, fotosünteesi ja hingamise võrdlus (lähteained, saadused, metabolismi protsess, võrrand, energia kasutus jne)
Sarnased õppematerjalid
![thumbnail]()
9
docx
BIO METABOLISM
aatom suudab endaga liita kuni 4 aatomit
Cahel võib olla sirge, hatunev või rõngakujuline ja ka selle pikkus võib varieeruda
Cühendite kaudu reguleeritakse eluprotsesside kulgu organismides
Cd saavad organismid keskkonnast
AUTOTROOFID (nt taimed)-- sünteesivad ise eluteg.ks vaj. org. üh. väliskeskkonnast
saadavatest anorg. ainetest. (VALMISTAVAD TOITU ISE). saavad en ka anorgaaniliste
ühendite oksüdeerumisest.
valgusen--taimed, vetikad, tsüanobak. fotosüntees
keem.en-- bakterid kemosüntees
VALGUSEN.t saavad kasutada TAIMED, VETIKAD, MÕNED BAKTERID
fotosünteesis nt vee lagundamiseks vesinikuks ja hapnikuks=saadud vesiniku abil
redutseeritakse CO2, mille tulemusena CO2st saadakse org. üh.did
muundatakse fotosünteesi käigus keemiliseks energiaks
HETEROTROOFID (nt kõik loomad)-- organismid, kes kasutavad Callikana teiste
organismide toodetud orgaanilisi Cühendeid. ei oska ise anorg. üh.st org. üh.eid valmistada.
en
![thumbnail]()
12
docx
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS
2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid
3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast
energiat
4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib
glükoosist laktaat(käärimine)
5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum
6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise
7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi
8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude
metabolismis.
9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv
glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool.
11)glükolüüs- kõigis rakkudes toimiv glükoosi esmane lagundamine
12)heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus
sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
![thumbnail]()
3
odt
Bioloogia KT kordamine: aine- ja energiavahetus
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest
anorgaanilistest ainetest. (valgusenergia fotosünteesijad, keemilised energia kemosünteesijad)
Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke,
nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat.
Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud
orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.)
![thumbnail]()
5
pdf
Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP
AINEVAHETUS
Aine- ja energiavajaduse põhijooned
Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke,
nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid.
Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus
sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid).
Autotroofid
Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast
valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2
eraldub atmosfääri.
6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O
Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub
![thumbnail]()
3
doc
Aine ja energiavahetus küsimused ja mõisted
Aine- ja energiavahetus:
Põhijooned:
1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma:
a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste
reaktsioonide energia arvel.
1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid)
2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid)
b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis
orgaanilisi aineid
Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku
Koosneb 2-st :
1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat
2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02
Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid
Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat
Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04
Ass
![thumbnail]()
4
docx
ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS
Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad
Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga
org aine tootjad. Nad on esimeseks
lüliks toiduahelas.
Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ainete lõhustamisel
Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite vabanevat energiat. Põhiline energia
muundumisel vabanevat keemiliste saadakse glükoosi oksüdatsioonil.
sidemete energiat. Redoksreaktsioonid Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede
ülesehitamiseks.
2.Dissimilatsiooni ja assimilatsiooni võrdlus. D ja A seos.
Dissimilatsioon (katabolism) Assimilatsioon (anabolism)
![thumbnail]()
5
docx
Aine- ja energiavahetus
Aine- ja energiavahetus
Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast
saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts.
vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad
bakterid ja protistid.
Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus
sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise
eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine
saamine.
Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja
lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva
keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist
(lagundamine).
Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis
sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega
molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis ->
![thumbnail]()
4
doc
Ainevahetuse mõisted
Aine- ja energiavahetus
Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg.
ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil
kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid.
Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine
oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja
sünteesiprotsesside lähteaine saamine.
Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema
aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja
dissimilatsioonist (lagundamine).
Dissimilatsioon lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid
lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride
Meedia
Kommentaarid (0)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kelziii
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid