Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kommunikatsiooniteooriad mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
MÕISTED:
Autopoiees – süsteemi pidev ise taasloomine
Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis
Diskursus ─ tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude , lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni.
Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr
Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt.(nt,pildid, diagrammid , metafoorid)
Informatsioon –nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt
Kanal – see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused.
Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb kolm põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja, teade ehk tähendust omav märk, retsipient ehk teate saaja. Selleks on uudised, reklaamid ,näoilmed, soengud jne.
Konnotatsioon -Märgi üldiselt heakskiidetud põhitähendusele lisanduv subjektiivne tähendusvarjund
Kontakt ( kokkupuude ) – saatjat ja adressaati ühendav füüsiline kanal või psüühiline ühendus;
Kontingents - inimese elukogemuse põhimõtteline avatus (ka teisiti on võimalik; võib olla nii, aga võib olla ka teisiti).
Konstuktivism - seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme , on maailm, mida me ise loome .
Kood – ühine märgisüsteem, mille abil on kommunikatsioon üles ehitatud. - nt. keel. Süsteem, kuhu märgid asetsevad.
Käsitlus - analüüs, eritlus, lahkamine, käsitelu, vaatlus.
Käsitus - arusaam, arvamus, kujutlus, kujutelm, ettekujutus , nägemus, mulje, oletus , mõte.
Küberneetika - teadus reguleerimisest ja kontrollist. Selle rajas ameerika matemaatik Norbert Wiener.
Metonüümia (kr metōnymia) - kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega suhte alusel. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati osa, mis esindab tervikut ( pars pro toto ).
Märk- osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses
Performatiivsed ütlused – lause ütlemine on teo tegemine, tegemist võib kirjeldada kui ütlemist.
Pradigma - Märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks.
Pragmaatika - märgi (sõna) suhe selle kasutajaga (tõlgendajaga).
Redundants – liiasus, teate elementide kordus
Semantika- märkide ja märgivälise tegelikkuse suhteid
Skeem- Varaseatest kogemustest moodustunud omalaadne teooria sellest, milline vaadeldav asi üldjoontes ja tüüpiliselt on ning kuidas tuleks sellega ringi käia. Teise nimega stereotüüp
Semiootika – märkide ja nende toime uurimine
Sotsiaalne konstruktsionism - `reaalsus` on teadmine, mis juhib meie käitumist, kuid meil kõigil on reaalsusest erisugune ettekujutus.
Struktuurne sidusus -adaptatsioon ( kohastumine ), kus keskkond ei määra, millised muutused toimuvad, vaid seda teeb iga süsteem ise. Mõlemad (siin psüühilised) süsteemid on autonoomsed ja tegevuslikult suletud.
Süsteem- tervik, mis koosneb elementidest ja seostest nende vahel.
Süntaktika- märgi (sõna) suhteid teiste märkidega (sõnadega)
Süntagma-(vähemalt kahest grammatiliselt seostatud keeleüksusest koosnev rühm lauses ) on sõnumiks valitud märkide rida või kooslus .
Tagasiside- midagi, mida masin või organism loob, juhitakse tagasi, et modifitseerida loomise protsessi.
Teave - miski on saanud teatavaks või midagi on õpitud kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu. See teadmine talletatakse mälus.
Vahend – need füüsilised ja tehnilised vahendid (abinõud v riistad), mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamis - (transportimis-) kõlbulikuks (nt hääl, raadiotehnoloogia jms). Vahend määrab koodid, mida on võimalik kasutada
Kommunikatsiooniteooriad mõisted #1 Kommunikatsiooniteooriad mõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sass kiiivikas Õppematerjali autor
Ülevaade kommunikatsiooniteooria loengus käsitlevatest mõistetest, hea eksamiks õppimisel ja teemast paremini aru saamiseks, üle 30 mõiste.

Sarnased õppematerjalid

Kommunikatsiooniteooria
6
docx

Kommunikatsiooniteooria

meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1.Kommunikatisooni mõiste lähenemisviisi: Mõiste ,,kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi

Kommunikatsioon
Semiootika konspekt ja küsimused
56
doc

Semiootika konspekt ja küsimused

1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r

Semiootika
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T

Kirjandus- ja teatriteaduse alused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun