Kultuuridevaheline kommunikatsioon (0)

Kultuur-Kunst - Kultuuridevaheline kommunikatsioon

5 VÄGA HEA

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED

Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons)
Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja
kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad
edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised

Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid . Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad?
Michael Reddy 1979: 1. “Rahvamudel”: põhineb torumetafooril (“conduit metaphor”, ka “container metaphor”) Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hääle- või valguslained , mis aktiveerivad protsessid vastuvõtja ajus. Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene
2. kodeerimine /dekodeerimine:Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi)
3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus
4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks ( Grice jt). Reddy kirjeldab seda “tööriistavalmistaja” (toolmaker’s) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) “materjale” omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses antakse inimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda), kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab.Tõendmaterjal on alati poolik, muuhulgas seepärast, et kood on lõplik, maailm lõpmatu.

Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus ( Milton Bennet )
Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil.

Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)
Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend /alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind )

Esitage lausungi „Siin on palav ” võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5)

Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid?
Matthew Arnold (1822-1888):‘parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud’
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917):‘Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst , moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.’
Europotsentristlik , universalistlik, evolutsionistlik, ‘madalat’ ja ‘kõrget’ kultuuri eraldav mudel
Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet):“Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur”Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides,
Ooperiteatrites, Muuseumides, UNESCOs. “Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks
toiduseks peab”

Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)?
Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede)
“Culture is how things are done here” (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse).
relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): ‘kultuur on tavaline’.

Mis on interkulturaalne pädevus?
Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed – kultuuride esindajad. Iga inimene
arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud.

Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)?
1. teadvustamata pädevuse puudumine
2. teadvustatud pädevuse puudumine
3. teadvustatud pädevus
4. teadvustamata pädevus
Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks

Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat).
John Berry: akulturatsioonistrateegiad
Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon / Eraldumine
Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine

Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
Hallyday
Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline)
Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline ) (ka faatiline funktsioon)
Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt “kuigi”)
Harris: väljendatav tähendus on
transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev )
interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega)
Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?
Kuidas seletada Grice’i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist?

„Näo” üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse „näo” määratlused ( Brown ja Levinson)
“Nägu” ( face ) – enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image)

Negatiivne nägu – soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi

Positiivne nägu – soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi

Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)
tu (“sina”)

naljad

släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad(faatiline kõne)

rõhutatud huvi kuulaja vastu

eesnimeline, diminutiivne pöördumine

komplimendid (sic!)

optimism , avatud keha, naeratus,
avatud zhestikuleerimine, silmside , jutukus
ruumiline lähedus.

Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)

vous
konventsionaalne kaudsus/indirektsus
põiklusväljendid (ingl hedges), nt “mulle tundub”, “arvatavasti” jne
pessimism
viitamine üldistele reeglitele
passiiv
vaikus (?)
nominalisatsioon, jne, jne
kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, suletud keha, liikumatus,
mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine,
vaikimine, ruumiline distants jne

Millest sõltub „näoähvarduse kaal” Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D „reaalsed” ja „interaktsioonilised” tähendused?
W = P (H,S) + D (S,H) + R
W – kogukaal
P – kuulaja võim kõneleja üle
D – kuulaja ja kõneleja vaheline distants
R – konkreetse teo raskus
H – Hearer – kuulaja (või ka lugeja, st adressaat)
S kõneleja/kirjutaja
P, D ja R “reaalsed” ja “interaktsioonilised” väärtused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, “ kutsed lõunale”, eesnimed jne, kuni R on nullilähedane).

Mis vahe on „(kõne)vooruvahetuspausil” ja „voorusisesel pausil”? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad?
Kuidas tunda ära, millal A kõnevooru lõpetas? Üks olulisi märke: paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn - taking /switching pause ja in-turn pause).
Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid on
olemas. Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Vastastikune frustratsioon.

Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall)
Monokroonsus – “üksaegsus” – aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav).
Aeg koosneb diskreetsetest üksustest.(Generatiivne metafoor : aeg on raha!)
Polükroonsus – “paljuaegsus” Aeg – punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik,
voolav(Generatiivne metafoor: pidev olevikvoolavas jões)

5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont.
Monokroonne kultuur – jäiga ajakava (schedule) abil; kohtumisajad on täpselt määratud; punktuaalsus hinnatud; tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud); üks ülesanne korraga; töö- ja eraaeg selgelt piiritletud ; puhkeaeg (sh tööpausid) pühad ja puutumatud, alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest; suhted allutatud ajakavale, tähtajad on äärmiselt olulised (vrdl deadline!)
Polükroonne kultuur – isikutevaheliste (interpersonaalsete) suhete abil; tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast; mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne); töö- ja eraaeg sulavad tihti ühte; puhkeaeg sõltub isklikest suhetest; ajakava allutatud suhetele

4 distantsi Edward Halli järgi
Intiimne (45 cm) ruumivöönd
Isiklik (45 cm – 120 cm) ruumivöönd
Sotsiaalne (120 – 350) ruumivöönd
Avalik (350 - ) ruumivöönd

4 kapitali liiki Bourdieu järg
1) majanduslik kapital ehk produktiivne varandus (raha ja sellised materiaalsed objektid mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks)
2) sotsiaalne kapital ehk positsioon ja suhted gruppides ja sotsiaalsed võrgustikud. Sotsiaalne kapitali alla kuuluvad need ressursid , mis voolavad teatavates võrgustikes - nt ülikoolikaaslased, suguvõsad - sellised suhted tagavad juurdepääsu teatavat liiki ressurssidele.
3) Kultuuriline kapital ehk kõik see mis omab väärtust kultuurimaailmas - klassikaline haridus , tarbimise rafineeritud viisid, keelekasutus, väitlemiskunst, oskused, harjumused, maneerid , elulaad.
4) Sümboolne kapital ehk sümbolite kasutamine selleks, et legitimeerida eelnevate kapitalide omamist. Siia kuulub see, mida enam-vähem süstemaatiliselt tunnustatakse sotsiaalse grupi poolt omavat mingit sisemist väärtust (tunnustatud väärtuslikuna)-seda me võime käsitleda sümboolse kapitalina , see on teatavat liiki ressurss sellele, kes seda omab

Sümboolne vägivald Bourdieu järgi
Sümboolne vägivald on seotud sellega, et teatav sümbolism ja tähendused (kultuur) antakse gruppidele ja klassidele sellisel viisil et neid tajutakse legitiimsetena. Senikaua kuni neid tähendusi tajutakse legitiimsetena, aitab see kaasa ka teatavate võimusuhete reprodutseerimisele.
Sümboolse vägivalla põhiliseks harrastajaks on haridus, mis siis toimib 3 viisil:
a) difuusne haridus - mis toimub interaktsioonis kompetentsete inimestega.
a) kodune haridus -
a) Institutsionaliseeritud haridus - kool ja näiteks ka kindlate vanustega seonduvad initsiatsiooniriitused.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 68 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lizzzie Õppematerjali autor

Kultuuridevaheline kommunikatsioonKrista VogelbergSügis 2012Vastused testi küsimustele

kanooniline suhtlussituatsioon kommunikatsioonimudelid prototüüpne esindaja kultuur interkulturaalne pädevus akulturatsioonistrateegiad keele funktsioonid viisakusteooriad positiivne ja negatiivne „nägu” viisakuse strateegiaid näoähvarduse kaal Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3

Kultuur

doc

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test

valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni m

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

KK Konspekt

Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda),

Kommunikatsiooni alused

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna.

Ajalugu

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Rohkem sarnaseid