Programmeerimine (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955) Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured(spordisaali suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit. OS-ile eelnesid teenindusprogrammid- laadurid ja monitorid, sagedamini kasutavate alamprogrammide teegid. Teenindusprogrammid minimiseerisid operaatori tegevust seadmete juhtimisel, teegid võimaldasid lahti saada korduvatest programmeerimistest. Programmeerimise areng Esimesed sammud Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood, mille abil programmeerija andis arvutile käske kasutades vastavaid mälupesi, masina võimalused olid paremini ära kasutatud. Assemblerkeel Masinkoodi asemel masinale orienteeritud kood- assembler. Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori

Operatsioonisüsteemide alused

6

docx

Programmeerimise algkursus

silumiseks ja testimiseks (tavaliselt graafiline, näiteks eclipse - www.eclipse org). API - Applications Programmer Interface. Programmeerijatele mõeldud kirjeldus mingi süsteemi funktsioonide kasutamiseks programmis, näiteks Java API kirjeldab keeles Java olemasolevaid funktsioone (konkreetselt Java puhul on need jagatud pakettidesse ja klassidesse, aga sellest hiljem...). Programmeerimiskeeltest Eesmärk: mitte töötada riistvara terminites, muuta programmeerimine universaalseks (sõltumatuks konkreetsest arvutitüübist). · masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ...), operandide ja aadresside jaoks saab kasutada nimesid, saab deklareerida andmeid, programmi võib varustada kommentaaridega, ... · universaalsed programmeerimiskeeled (ei sõltu protsessori käsustikust) e. kõrgtaseme

Programeerimise põhikursus(java)

80

pptx

IT õigus

IT õigus 2012/2013 õppeaasta Sissejuhatus Maht üks õppenädal Hindeline arvestus 10 kontakttundi/30 tundi iseseisvat tööd Põhiprobleemid Mis on IT-toode, millest koosneb? IT-toote autoriõiguslik kaitse – kaitseb autorit tugevalt, tellijat kaitseb leping IT-toodete vead, IT-hangete vead Hea IT-leping Arvutikuriteod Andmekaitseprobleemid Arvutiprogrammide eripärad arvutiprogramm kui töötav (funktsionaalne) teos on olemuselt keeruline objekt: ◦ abstraktne (mõttelise ja immateriaalse sisuga) ◦ funktsionaalne (tulemuslikult töötav) ◦ virtuaalne (soorituse puhul hoomatav) ◦ digitaalne (masinkoodis) ◦ elektrooniline (programmi sooritatakse elektro-magnetiliste signaalide kaudu ◦ programm on funktsionaalne töötav tervik ◦ autoriõigustega kaitstud Arvutiprogramm on intellektuaalne omand Teos – autorikaitse objekt Tööriist – kasutatakse millegi tegemiseks Toode - müüdav või jagatav vabavar

Õigus

23

docx

Operatsioonisüsteemi alused

Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster)  · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara ­ mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara ­ Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased ­ Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid ­ laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara ­ transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS ­ FMS, IBSYS 1952.a

Operatsioonisüsteemide alused

38

docx

Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ

üldisusele, standardsele kvaliteedile. Kohandamise korral on tegemist toodete, alates rakendusorienteeritud lausintegraallülitustest kuni kiipsüsteemide (SoC //system-on-a-chip//) ja kiipide süsteemideni (SiP //systems-in-package//). 68. Assemblerikeele kasutamine arvutite programsel juhtimisel (praktikum). Protsessorsõltuv. Keele kasutamine eeldab protsessori arhitektuuri ja talitluse detailset tundmist. Programm kasutab mäluruumi säästlikult, programmi töötlusaeg on lühem aga programmeerimine on tülikas (keerukas) ja keel ei ole kasutajasõbralik. Arvutiprogramm tuleb transleerida (virtuaalmasina puhul interpreteerida) masinakoodi. 69. Assemblerikeelse programmi transleerimine masinakeelde (praktikum). Assamblerikeelne programm (masinast sõltuv madalataseme keel) -> assambleri programm (transleerimine) -> masinakood. Translaatorina kasutatava programmi ülesanne on lähtekeelse, kas masinast sõltumatu kõrgkeelse või sõltuva

Arvuti arhitektuur

4

doc

Arvutid II teooria eksam

Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei võimalda kirjeldada mitte-funktsi

Arvutid ii

12

docx

Operatsioonisüsteemi koostisosad ja funktsioonid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Geethe Pikkpõld Referaat OPERATSIOONISÜSTEEMI KOOSTISOSAD JA FUNKTSIOONID MULTIMEEDIA SPETSIALIST MM-17 Tallinn 2017 Sisukord TALLINNA POLÜTEHNIKUM..........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor...................................................................

Operatsioonsüsteem

6

docx

Virtuaalmälu

Tallinna Polütehnikum Referaat Virtuaalmälu Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Aastal 1940 ja 1950, enne virtuaalmälu arengut pidid kõik suuremad programmid sisaldama loogikat, et hallata kahetasandilist ladustamist (esmane ja sekundaar, analoogilised tänapäeval kasutatavate muutmälu ja kõvakettaga), näiteks ülekatmise tehnikat. Programmid vastutasid kihtide edasi-tagasi saatmise eest sekundaarest esmasesse. Peamine põhjus virtuaalmälu kasutusele võtuks oli mitte esmase mälu laiendamine vaid selline laiendus tegi programmerijatele arvuti kasutmise lihtsamaks. Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebaefektiivne suuremate segmentideg

Arvutiõpetus

Kommentaarid (0)