"Inglise patsient" teose analüüs (0)

Q: Mis pani muidu viisaka ja ettevaatliku külalise klaverihelide peale majja tormama?

Vastus leiad õppematerjalist: "Inglise patsient" teose analüüs

Q: Kuidas pani Hana Caravaggio end vanuseosas tundma?

Vastus leiad õppematerjalist: "Inglise patsient" teose analüüs

Q: Mis kasu oli beduiinidele põlenud mehest?

Vastus leiad õppematerjalist: "Inglise patsient" teose analüüs

Q: Miks pidi Kip olema naise jaoks kindel ase?

Vastus leiad õppematerjalist: "Inglise patsient" teose analüüs

Q: Mis võlus meest Katharini puhul?

Vastus leiad õppematerjalist: "Inglise patsient" teose analüüs

Q: Millisena kujutatakse raamatus sõja olemust ja tulemus?

Vastus leiad õppematerjalist: "Inglise patsient" teose analüüs

Q: Kuidas oli sõda mõjutanud KipiAlmasyCaravaggiot?

Vastus leiad õppematerjalist: "Inglise patsient" teose analüüs

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis pani muidu viisaka ja ettevaatliku külalise klaverihelide peale majja tormama?
Kuidas pani Hana Caravaggio end vanuseosas tundma?
Kuidas mõistad lauset Hana isa kohta Häbelikkus röövis silpe ta vestlusest�?
Mis ajendas inglast� varjama oma identiteeti?
Mis kasu oli beduiinidele põlenud mehest?
Miks pidi Kip olema naise jaoks kindel ase?
Mis võlus meest Katharini puhul?
Millisena kujutatakse raamatus sõja olemust ja tulemus?
Kuidas oli sõda mõjutanud KipiAlmasyCaravaggiot?

Tallinna Nõmme Gümnaasium
„Inglise patsient “
Õpimapp
Juhendaja : Ivi Eiche
Tallinn 2015

Michael Ondaatje

Michael Ondaatje, Kanada kirjanik, luuletaja, filmitegija ja toimetaja, sündis 12. septembril 1943. aastal Sri Lankal . Michael Ondaatje kolis Inglismaalt elama Kanadasse 1962. aastal, temast sai Kanada kodanik 1965. aastal. Aastal 1971 hakkas ta õpetama Yorki Ülikoolis. Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof , ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist.
Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana. Tema pikemad jutustavad teosed, mis tihti põhinevad reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, ebaavalise poole; selle sukeldumine ka filmimaailma, jazz -i ja sõprussuhetesse. Ondaatje postomdernistlikud jooned tulevad eriti hästi esile tema pooleldi-autobiograafilistes teostes. Alate 60ndatest, on Ondaatje olnud seotud Toronto Coach House Booksiga, töötades selles väikesed iseseisvas ajakirjanduses luuletoimetajana. Koos oma naise Linda Spaldinguga toimetavad nad ajakira nimega ‘’ Brick ’’.
Viiekordse Governor General’i auhinna võitjana on teda pärjatud ka Gilleri auhinnaga, Bookeri ja the Prix Médicis étranger auhinnaga ning ta on ka Order of Canada ohvitser. See teeb temast ühe Kanada enim tunnustatuma autori. Ondaatje ilukirjandus on suuresti kaasa aidanud tema siseriiklikule ning rahvusvahelisele tuntusele.
Eesti keelne looming:

1997 Inglise patsient. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat. Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Karin Suursalu.
2006 Inglise patsient. Tallinn: Eesti Päevaleht. Romaan (originaalis The English Patient, 1992); tõlkinud Kätlin Kaldmaa.
2007 Anili vaim. Tallinn: kirjastus Tänapäev. (Originaalis Anil's Ghost , 2000); tõlkinud Ehte Puhang .
2008 Divisadero. Tallinn: kirjastus Eesti Raamat, sarjas Nüüdisromaan . (Originaalis Divisadero, 2007); tõlkinud Urve Hanko

Annotatsioon

Antud raamatus on minevik ja olevik omavahel pidevalt põimunud . Kuigi lool ei ole jutustajat, on lugu vahelduvalt vaadatud läbi erinevate tegelaste silmade.
Teos algab noore õe Hanaga. Aasta on 1945 ning sakslased on jätnud oma miine ja pomme kõikjale, seega on tegemist vägagi ohtliku piirkonnaga. Miskipärast on Hana siiski otsustanud jääda oma patsiendi juurde villasse, teadamata oma patsiendist suurt midagi. Vaid teatud viisakusreeglite ning kõne abil saab ta aru, et tegemist on inglasega.
Vaikselt hakkab patsient rääkima oma minevikust ning tuleb välja, et tema nimi on Almasy. Lugu hüplebki mineviku ja oleviku vahel, milles Almasy räägib oma minevikus juhtunud imelisest, kuid traagilisest armastusloost naisega Katharine. Nimelt ei olnud nende elu niisama lihtne – Katharine, olles abielus Geoffrey Cliftoniga, pidi afääri Almasyga hoolikalt varjama. Läbi pika varjamise sai Geoffrey siiski teada ning nagu arvata võib, ei olnud mees teada saadu üle õnnelik.
Lõpuks siirdub loo fookus Hanale ja demineeriale Kipile, kelle armastuslugu kahjuks ei lõppe samuti väga hästi. Kip sõidab minema ning aastaid hiljem on ta rajanud pere ning töötab arstina Indias. Kuigi ta on oma eluga rahulik, rändavad tema mõtted vahel tagasi Hanale.

Teose analüüs postmodernistlikus ja postkolonialistlikus võtmes

Teosest õhkus inspireerivat eklektilisust. Omavahel olid kokku põimitud nelja erineva maailmavaatega inimeste lood. Esiplaanile tõusid õde Hana ja patsient, ning tagaplaanil kumasid Kip ja Caravaggio . Samuti peebeldub selles ka subkultuursus. Postmodernistliku poole pealt vaadatuna on need kõige iseäralikumaks tunnuseks. Kuid silma jääb ka intertekstuaalsus , mille näiteks on eeskätt nimetu patsient. Ei puudu ka vähene eksperimentaalsus ja erotism, lõõmav leek Hana ja Kipi vahel ning keelatud armastus Katharina ja Almasy elus. Tehnoloogilisus lööb välja just sõjategevuse ja ametite vallas, nagu lennukid, relvad, lõhkeained ja demineerijad. Kuid globaliseerumine mängib olulist rolli kõrbes kui eikellegimaal, kus inimestel pole vaja rahvust ega määratlevaid nimesid. Sellise teose puhul võib kindlalt väita, et fiktiivsus viitab selgelt postmodernistlikele tunnustele.
Postkolonialistliku joonena saab välja tuua koha raamatust, kus Indiast pärit demineeria süüdistas patsienti oma kodumaa usu ja kultuuri rüvetamises, ent ka Nagasaki ning Hiroshima katastroofides. Lisaks heidetakse valgust Inglise kolooniates elavate inimeste suhtumisele läänemaailma vastu.

Tööleht „Inglise patsient“

Tegelane
Tuum
Pealisülesanne
Tsitaadid
Põetaja Hana
Heasüdamlik ja häbelik neiu . Tihti peitis enda mured raamatutesse. Lugedes meenutas ta vahel oma isa.
Ta armastas „inglast“, kuid hoolis väga ka teistes meestegelastest.
Hoolitseda enda viimase patsiendi eest, kelle keha oli söestunud.
„Miks sa küll targem ei ole? Ainult rikkad ei saa endale tark olemist lubada. Nemad kompenseerivad ennast. Nemad jäid juba aastate eest privileegidesse kinni.“ (lk 92)
Inglise patsient
Lazlo de Almasy
Salapärane mees, kes räägib pidevalt enda elust kõrbes. Ta ei mäleta enda identiteeti.
Amasy on Hana hingesugulane . Nad mõlemad vastastikku hoolitsevad teineteise eest.
„Ma elasin mitu aastat kõrbes. Kõik, mida ma oskan, õppisin seal. Kõik mu elu olulised asjad juhtusid kõrbes.“ (lk 129)
David Caravaggio
Ta ei jaganud oma elu detaile ning hoidis need pigem enda teada. Veidikene salatsev, kuid samas hooliv tegelane, kes kuulas ja andis nõu teistele, kuid tagasi seda ei soovinud.
Ta oli palgatud tabama kravh Almasyt, kelle isiku ta teose lõpus tuvastab, kuna oli otsustanud üles otsida Hana.
„Sa pead ennast kurbuse eest kaitsma. Kurbus on vihale väga lähedal. Kuula, mis ma räägin. See on üks asi, mida ma olen õppinud .“ (lk 36)
Kirpal Singh
Lahke , tasakaalukas ja kannatlik sapöör.
Armunud Hanasse, nende vahel tekib vastastikkune kirg .
Satub villasse juhuse tahtel, demineerimistöödeks.
„Ma mõtlesin, et saan surma. Ma tahtsin surra. ... Ma ei kartnud. Ega ma vapper ka just polnud. “ (lk 76)

Teose põhiprobleemid

II maailmasõda ja selle tagajärjed

Läänemaailma salgamine

Armastus ja armumine

Reetmine , petmine

Võõrandumine endast

Eritasandilised küsimused

Miks jäid õde Hana ja patsient lahinguhospitali ning keeldusid lahkumast.

Mis pani muidu viisaka ja ettevaatliku külalise klaverihelide peale majja tormama?

Kuidas pani Hana Caravaggio end vanuseosas tundma?

Kuidas mõistad lauset Hana isa kohta: „Häbelikkus röövis silpe ta vestlusest“?

Analüüsi mis ajendas „inglast“ varjama oma identiteeti?

Mis kasu oli beduiinidele põlenud mehest?

Selgita, miks pidi Kip olema naise jaoks kindel ase?

Mis võlus meest Katharin’i puhul?

Nimeta põhjuseid, miks Caravaggio ei sallinud Kippi.

Millisena kujutatakse raamatus sõja olemust ja tulemus?

Vastused

Naine väitis, et haige on liigutamiseks liiga põdur. Õde oli ise ka kehvas seisus.

Sapöör teadis, et sõja ajal pandi lõhkeainet kõiksuguste esemete sisse. Klaver tundus sel hetkel ohumärgina.

Caravaggio ei olnud kunagi mõelnud, et temast võib saada elatanud tark mees. Kõik olid vanemaks jäänud, aga tema ei tundnud ikka veel, et tal oleks vanusega tarkust juurde tulnud.

Ta isa ei tundnud end maailmas kuigi kindlalt, ei julgenud kohati arvamust välja öelda. Hana ema kaebas ikka, et isa igas lauses on puudu kaks või kolm äärmiselt olulist sõna, kuid Hanale see meeldis, isa ümber ei hõljunud mingit feodaalset hõngu.

Kuna patsiendi keha ja nägu olid söestunud, oli nii tal lihtsam enda isikut peita. Võib-olla kartis ta, et sõjas tehtud koleduste eest võidakse talle kätte maksta või ta tahtis eitada oma päritolu, et saada kõrgemat austust kui vaenlasena.

Ta teadis palju relvadest ja nende kasutamisest, lisaks oskas lugeda kaarti ning tunda kontuuri järgi linnasid ära. Suureks kasuks tuli ka ajaloo tundmine .

Maailmas oli just lõppenud sõda, kuid kord polnud endiselt püsiv. Seepärast lootis Hana, et tema jaoks on keegi see, kes toetab ja armastab teda, keda ta saab kallistada.

Kõige rohkem armastas ta naises kõige rohkem tema kompromissitust, milles naine armastatud lembeluule vaevata tegeliku maailmaga kokku sobitab.

Caravaggio austas Hanat sama moodi nagu tegi seda Kip. Kuid tema tähelepanu sai endale Kip. Olenemata Caravaggio pingutustest ja võlumistest jäi naise süda muutmatuks. Teiseks ta tundis, et Kip on temast targem ning tunneb rohkem ümbrust. Kip oli demineerija, Caravaggio aga varas .

Kujutluspilt luuakse väga sünge ja verine. Paljud juhtumised on detailselt kirja pandud, kuidas pommid plahvatasid linnades, neid peideti nutikalt igale poole, kuidas arstid peavad taluma lõppematuit ängi, kannatust, valu ja surma.

Arutleva kirjandi teemad

Armastus sõjas – meelepete või lootus.

Kuidas oli sõda mõjutanud Kipi/Almasy/Caravaggiot?

Ennastohverdav kaitseinstinkt (Hana puhul).

Elu hind sõjas.

„Kõike mida oskan, ma õppisin kõrbes.“

Essee

„Inglise patsiendi“ kirjutas Michael Ondaatje 1992. aastal. See teos räägib lennukirusude vahelt leitud põlenud mehest, kelle beduiinid võtsid oma hoole alla, hiljem sattus ta aga sõjaväehospitali, kus tema eest hoolitses heasüdmalik õde Hana. Sündmustesse jätavad oma jälje ka demineerija Kip ja kunagine peretuttav Caravaggio.
Autor on suutnud luua tegelastest väga seotud ja elava kujutluspildi, mängides edukalt välja elu keerdkäikudest tingitud raskused. Loos on põimunud traagiline armastus lootusega leida endale hingesugulane. Eriti meeldi teoses oleviku lihtsakoeline jutustus, mis aitas paremini aru saada tegelaste tumedast mõttemaailmast.
Kuid igal teosel on ka omad puudulikud küljed. Ühe näitena võib esile tuua mineviku ja oleviku udused piirid, mis kohati raskendasid terviku mõistmist. Ühe häriva punktina tuleb mainida tegelaste endassesulgunud olekut. Nad olid väga salalikud ning neile ei meeldinud süüvida oma isikliku elu detailidesse.
Autor pani lugejat mõtlema Teise Maailmasõja ajal aset leidnud sõjakoledustele ning nii füüsiliselt kui ka hingeliselt hävitatud eludele. Lisaks pakkus mõtteainet loo traagiliste tagajärgedega keelatud armastus ning kuidas isegi tõeline hingeline side pole alati loodud kestma. Üllatavalt mõjus tegelaste erinevate vaatepunktide põimitus.
Teos, mis tutvustas meile Teise maailmasõja järgset olustikku, mängides läbi nii mineviku kui ka oleviku, tõi lugejani vaheldusrikka süžee . Tegeleased olid tõetruud ning usutavad. Lugu pani sügavalt mõtlema saatuse kohati üllatavatele otsustele. Raamatut ei olnud lihtne lugeda, kuna üheagselt tuli mõelda mitmel erineval tasandil, kuid üldkokkuvõttes oli teos meeleolukas ning igati väärt lugemist.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Miledese Õppematerjali autor

Michael Ondaatje Lazlo de Almasy Hana David Caravaggio Kirpal Singh patsient minevik olevik

Sarnased õppematerjalid

pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

abielluma Pearuga Pearu pidi tõestama, et ka tema on mees Maret rääkis omakorda loo Indrekule Indrek u oleks muutus 5. Osa lõppeb sellega, et Tiina ja Indrek astuvad Vargamäelt alla 2. Kohal olev motiiv, mis võtab kokku, mis elu tegelikult on Maret tahab anda kingituse Tiinale Mälestus ammu kadunud inimesest oli elu 50 aastat hiljem kirjutas Mati Unt teose ,,Sügisball" Tegevusel aga vahe 100 aastat Kirjeldavad tavainimese elu eri aegadel TAMMSAARE JA TEISED TEOSED (Kellylt võetud) Hakkab kirjutama publitsistikat ja proosa jääb kõrvale ,,Elu ja armastus", ,,Ma armastasin sakslast" Armastus on filosoofiline ja hingele, mitte füüsiline Viimane romaan ,,Põrgupõhja uus vanapagan"-sellest on raske aru saada, sümbolid, määras Tammsaare saatuse nõuka ajal

Kirjandus

docx

Eesti proosa

,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose

Kirjandus

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks."

Kirjandus

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

 Kuidas me teame, et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased?  Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid?  Kuidas me teame, et mingi lauset tuleb lugeda iroonilises võtmes ja mitte sõnasõnalt?  Mis juhtub juhul, kui meie tõlgendus lahkneb märkimisväärselt autori omast?  Mis juhtub juhul, kui kasutame tõlgendamiseks analüütilisi ’tööriistu’, mida teose kirjutamise ajal ei tuntudki? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus.  Kirjanduskriitika kirjandusteose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus)  Kirjandusteooria < seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine kirjandustekstile, ka juhul kui

Keeleteadus

docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Kuidas me teame, et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased? Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid? Kuidas me teame, et mingi lauset tuleb lugeda iroonilises võtmes ja mitte sõnasõnalt? Mis juhtub juhul, kui meie tõlgendus lahkneb märkimisväärselt autori omast? Mis juhtub juhul, kui kasutame tõlgendamiseks analüütilisi 'tööriistu', mida teose kirjutamise ajal ei tuntudki? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Kirjanduskriitika kirjandusteose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus) Kirjandusteooria < seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine kirjandustekstile, ka juhul kui

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

doc

Maailmakirjanduse konspekt

Eesti keeles on üsna vana tõlge (1924, Johannes Semper (Semper tõlkis ka "Dekameroni". On andunud väga palju Eesti kirjanduskultuurile ja tõlkimisele. 1920 aastal avaldas tõlke raamatust "Wilt Whitman". Oli teedrajavas rollis.) ). Koosneb 31 osast, enamus on sonetid. Selles on ka kansoone. On ka luuletuste selgitused. Autobiograafiline raamat oma armastusest Beatrice'i vastu. Ta kirjeldab armastuse kulgu selle puhekmist, arengut, kahtlusi, surma. Teose lõpus on sügav emotsioon, mis valgustas Dante kogu ülejäänud elu, ta lubas, et tal on kavas kirjutada teos, mida keegi varem pole kirjutanud, kus ta ülistab Betarice'i nii, nagu keegi teine pole. Teoses on tervikuna selleaegses kirjanduses palju sümboleid. Boccaccioga on palju kokkulangemisi. Kui ta oli 9- aastane ja nägi Beatrice'i, kes kandis veripunast (armastuse värv) kleiti. Siis edasi on ta 18-astane, siis kannab naine helendavat valget (puhtuse, vooruse värv) kleiti, siis

Kirjandus

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele. Kuni 18. saj leidis

Lastekirjandus

docx

Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid

neljamõõtmelise ühtsuse. Bahtin rakendas selle idee humanitaarias kirjandusele. Kirjanik loob oma jutustava teosega justkui ühtse maailma aegruumist omaette olemisse sopistunud iseseisva, autonoomse aegruumi (kronotoobi). Eri ajastutel ja erinevates eepilistes žanrides on kronotoobil erinevad avaldumisvormid. Bahtin vaatles neid vorme alates antiik-kreeka romaanist kuni 20. sajandini (näiteks Marcel Proust). 3. James Joyce (1882 – 1941). Iiri kirjanik, kirjutas inglise keeles. Talle eelnes Iirimaal nii-nimetatud „keldi taassünd“ või „iiri taassünd“ (tuntud ka kui „keldi videvik“). Selle tuntumad esindajad on luuletaja, näitekirjanik ja okultist (müstiliste teooriate uurija) William Butler Yeats (1865 – 1939) ning näitekirjanik leedi Augusta Gregory (1852 – 1932), samuti näitekirjanik John Millington Synge (hääldub: sing). Synge’i kõige tuntum näidend on „Üle Lääne kange mees“, mis ka Eestis lavastunud.

Maailmakirjanduse lühiülevaade

Rohkem sarnaseid