Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saaga. Islandi kunsti lood. (0)

1 Hindamata
Punktid




Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood. RETSENSIOON Klass: 11-2 Tallinn 2016 1


Sissejuhatus Valisin näituse Saaga, sest see on eksponeeritud ühes minu jaoks kõige meeldivamas muuseumis,  milleks on Kumu Kunstimuuseum. Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva  kogemuse osaliseks.  Teose teema Teose peateema on naisfiguur ja tema taustal toimuv action. Teos annab edasi põnevusfilmiga  sarnanevat ideed, kus tihti on palju intrigeerivaid tegevusi, ilusad naised ja vastamata küsimused.  Teos kannab pealkirja ''Lood sõnade taga''. See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure  tõenäosusega Marilyn Monroe, ümber keerleb palju jutte või lugusid, mida kujutavad koomiksi  pildid. Teose pealkiri jätab ütlemata, mis lugudest jutt käib ja mis situatsiooni täpsemalt kujutatud  on. Leian teoses USA lipuga sarnaneva sümboli, kus on aga tähtede asemel südamed ning ka  südamete arv ei ühti USA 50 liputähega. Teosel on südameid 21 tükki. Lipu triipude arv on sama,  mis USA lipul. Samuti leian naisfiguuri näolt südamekujulise sünnimärgi. Taustas kujutatud  mitmete figuuride ja kujutiste hulgast pole ühtegi sümbolit eristatada võimalik. Teos räägib, minu  arvates, kaasaja kiiretest toimetustest ja ühiskonna erisugustest paletest. Kaasaja kiireid toimetusi  2 Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003. Õli lõuendil. Kunstnik Erró


väljendab ebamäärane kuid  dünaamiline, justkui silmapilkselt tabatud kiire võidujooks või rüselus,  mis on teose tagaplaanil kujutatud. Ühiskonna erisuguseid palgeid on näha selles, et malbe ja heana  tunduva nais figuuri selja taga toimub koledusi, millest ta ei võiks teada midagi.  Teose teostus Kunstnik on loonud teose lõuendile erinevaid sinakaid õlivärve kasutades. Teos on vaid silmaga  vaatlemiseks. Ma arvan, et kunstnik on just neid materjale kasutanud, sest tumesinine toon sarnaneb paljugi süsimusta tooniga, mis teeb teose koomiksliku kujutamise praktilisemaks. Ainuke seos  külma sinise tooni ja pildil kujutatu vahel, võib olla minu arvates nagu eelmises lõigus kirjeldatud  ühiskonna eripalete külmus ja julmus. Selles teoses on värv oluline, sest kui teos oleks rohkemate  värvidega, siis see tunduks liiga ülepakutud ja mitte nii väljendusrikas enam. Teos on täpselt sellises mõõdus, et kujutatu mõjuma hakkaks – mitte liiga väike ega ka mitte liiga suur. Esitusviis ei ole  selle pildil esikohale seatud. Ristküliku kujuline lõuend aitab teosele rohkem mahutada. Ruumi  valgustus on on mahe, et pildi koloriit kõige paremini välja tuleks. Ruumis on veel sarnases stiilis  teoseid eksponeeritud, aga kõik erinevad üksteisest mulje või emotsiooni poolest, mida edastab. Teos ja kontekst Teose kunstnik on Erró nimeline mees. Mees on osavalt suutnud varjata oma pärisnime internetis ja  võib arvata, et tegemist on tema kunstniku nimega. Kunstniku tausta uurides sain teada, et tegemist  on postmodernistliku kunstnikuga, kes on õppinud Norras ja Itaalias. Ta on andnud mitmeid teoseid  Reykjaviki Kunstimuuseumile, kus on tema teosed püsinäitusel eksponeeritud.  Teos on väga hästi seostatav Marilyn Monroe'ga, sest naisfiguur esiplaanil on peaaegu identne  1962. aastal lahkunud näitlejanna, laulja ja modelliga. Teose tegevuse asukohaks võib arvata  Ameerika Ühendriikide mõnda suurlinna.  Kunstiteos jutustab lugu, mis pöörleb kauni naisfiguuri ja mäslevate meeskujutiste ümber. Tegevus  on küllaltki arusaamatu, aga jätab kiire ja mürarikka mulje. Teoses saab tuua paralleele Marilyn Monroe eluga, sest kindlasti toimus ka tema elus palju säärast,  et tema ümber keerles mitmeid arusaadamatuid tegevusi ja ärevust tekitavaid sündmusi. Teos ei ole seotud teiste kunstiteostega. Enamik Erró loodu on koomikslikus stiilis. Vaatluse all olev teos pole otseselt seotud teiste samas ruumis olevate teostega. Kõik on seotud vaid selle poolest, et  on maalitud koomiksilikus stiilis. Kunstnik loob selliseid teoseid, sest tundub et see on just temale  omane stiil ja väljendusviis.  3


Teose vahetu kogemine ja tõlgendamine Minu esimene reaktsioon valitud teose juures oli suur huvi ja imetlus, sest imetlen Marilyn  Monroe'd ja ta on üks minu nais ideaalidest väliste aspektide poolest. Minu tähelepanu haaraski  kõigepealt nais figuur ja märkasin kohe südame kujutist Monroe sünnimärgi koha peal. Valitud kaasaegne kunstiteos vajab aega, et aduda mis toimub pildi taustal. Kui vaatan kauem seda  teost, siis märkan veidi paremini, mis taustal toimub, aga ei leia siiski mingit seletust. Seda teost ei  pea vaatama konkreetse nurga alt ja see pole ka seotud ruumiga.  Kokkuvõte Teose uuriminie oli huvitav ja intrigeeriv. Teos kuulub kindlasti selliste hulk, mis ei unune. Kahjuks  ma ei saanud täiendavat infot, mis siiski toimub taustafoonis, aga selle kohta saab mitmeid  hüpoteese siiski püstitada.  Kasutatud materjalid 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Err%C3%B3     2. https://et.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe     3. Kunstinäituse retsensiooni koostamise kavaleht. Koostaja: Marju Liidja ja Anneli Porri. 4. Enda tehtud fotod näitusest. 4

Document Outline


Saaga-Islandi kunsti lood #1 Saaga-Islandi kunsti lood #2 Saaga-Islandi kunsti lood #3 Saaga-Islandi kunsti lood #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Retsensiooni näidis kunstiteose kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajalookonspekt
88
docx

Kunstiajalookonspekt

5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-

Ajalugu
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Impressionismist-postmodernismini
17
doc

Impressionismist-postmode rnismini

tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili. Neoimpressionismi nimetatakse ka ,,DIVISIONISMIKS" või ,,PUÄNTILLISMIKS". Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGES­PIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine

Kunstiajalugu
Kirjandusteaduse alused
34
docx

Kirjandusteaduse alused

kujutlusvõimet piisavalt kasutanud). Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib täheldada ka teistes valdkondades, nt matemaatika, filosoofia, ajalooteadustes jne. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. Ajalooliselt on kirjandus olnud pigem esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. Sageli usutakse, et ilusana on tõesem. Emmanuel Kant: esteetilised objektid kui side materiaalse ja vaimse maailma vahel. Seega kunst kunsti pärast ehk nn. eesmärgitu eesmärk. Selle määratluse järgi ei ole kirjandusel praktilist eesmärki. Eesmärk on suunatud iseendale, see ei veena ega informeeri. See on eesmärkipärane üksnes selle süsteemi sees. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel,

Kirjandusteadus
Inglise 17 -18 sajandi kunst
20
docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) ­ varapalladionism

Kunstiajalugu
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904­1947), Bernard Kangro (1910­1994), Betti Alver (1906­1989), August Sang (1914­1969), Kersti Merilaas (1913­ 1986), Uku Masing (1909­1985), Paul Viiding (1904­1962) ja Mart Raud (1903­1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan ­ romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (1879­1957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan. Ares ­ kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Ares oli verejanuline, kuid loomult arg. Rooma usundis vastab talle Mars. argistiil ­ kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise keel.

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun