Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kultuuriministeerium
Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühtsuse eestvõtmisel 1911-1912.
Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid.
Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid.
Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga . Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid . Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad – pehmejooneline.

Kunstihoone, Tallinn
Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal.
Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel.

Pärnu rannahoone
A. Soans ja O. Siinmaa 1937. Aastal 1967 hävisid tormis rannapaviljonid. Need taastati 2009. aasta suveks. Hoone kujutab külilivajunud laeva. Eriti torkab silma hoone sümboliks olev merepoolses küljes olev seenrõdu. Hoone on näide funktsionalismist - suured vitriin - ja ümaraknad raudbetoonist rõdu ja terrassid.
Võrdleksin L’Unite habitation’iga. Arhitekt : Le Corbusieri (Mordor). Erinevusteks on see, et see on suur majablokk erinevate võimalustega- korterid, poed , kino jms. Kuid mõlemal hoonel on funktsionalistlikud omadused. Ehitamisel on kasutatud raudbetooni.

Eramu Toompuiestee 6, Tallinn
Seda hoonet peetakse esimeseks teadlikuks funktsionalismi näiteks. Herbert Johansoni kavandatud villa, aastal 1929. Aastal 1945 taheti seda hoonet arhitektide majaks, kuid valiti teised majad (Lai 29, Lai 31). Majal on ilmselged funktsionalismi tunnused- arkitektuurilise kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad.

Rahvusraamatukogu , Tallinn
Raamatukoguhoone ehitati aastatel 1985–1993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra . Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat , konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitšilikud elemendid.
Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks.

Kawe Plaza , Pärnu mnt 15, Tallinn
Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks. Hoone näol on tegemist modernistliku arhitektuuriga. See on internatsionaalses stiilis – mahu väljendamine, pigem tasakaalu kui sümmeetria väljendamine ja kõigi kaunistuste kõrvalejätmine.

KUMU , Tallinn
Arhitektiks on Pekka Vapaavuori. Hoone valmis 2005. aasta sügisel. Funktsionalistlik ehitis. Ehitatud spetsiaalselt kunsti esitlemiseks. Hoonel on ümmargune põhiplaan. Kasutatud on mitmeid materjale- dolomiit, vask, puit. Hoone juures on rõhutud pigem suursugususele kui detailidele.
Kasutatud allikad:
http://www.kul.ee/
Eesti Arhitektuur 1 Tallinn , "Valgus" 1993 - K.Hallas, Büroohoone Pärnu mnt.10 , lk 176-177
http://www.kunstihoone.ee
http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannahoone
www.nlib.ee
www.instituut.ee/03kultuur/esileht_sakala.php
www.kawegroup.ee
www.ekm.ee/kumu.php

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 31 allalaadimist

Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis #1

Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mannuu Õppematerjali autor

1. Kultuuriministeerium
Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühtsuse eestvõtmisel 1911-1912.
Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid.
Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid.
Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad – pehmejooneline.
2. Kunstihoone, Tallinn
Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal.
Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel.

iseloomustus arhitektuurilise vaatenurga alt arhitektuur kunstiajalugu funkstiil modernistlik stiil juugendstiil

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku

Arhitektuuri ajalugu