Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kultuuriministeerium
Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühtsuse eestvõtmisel 1911-1912.
Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid.
Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid.
Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis #1

Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mannuu Õppematerjali autor

1. Kultuuriministeerium
Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühtsuse eestvõtmisel 1911-1912.
Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid.
Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid.
Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad – pehmejooneline.
2. Kunstihoone, Tallinn
Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal.
Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel.

iseloomustus arhitektuurilise vaatenurga alt arhitektuur kunstiajalugu funkstiil modernistlik stiil juugendstiil

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku

Arhitektuuri ajalugu