Referaat Al Qaeda (1)

Jüri Gümnaasium
Al Qaeda
Referaat
Koostas: Sten -Kristjan Saarik
11.R
Jüri
22.04.2009
Sissejuhatus
Koostasin referaadi Islami riikide liikumisest Al Qaedast. Al Qaeda on praegu aktiivselt tegutsev organisatsioon mille liikmete kohta leidub väga vähe adekvaatset informatsiooni. Suur osa Al Qaeda tegemistest toimub saladuskatte all ning illegaalselt. Sellega kaasneb palju rahvusvahelisi probleeme. Selle organisatsiooni puhul võib palju rääkida heidutusefektist, ehk keegi ei tea kindlalt kui palju liikmeid või kui palju relvi neil olla võib. Selles püütakse selguselt jõuda, kuid selleni on veel pikk tee.
Ajaloost
Al Qaeda organisatsioon asutati aastal 1988. See organisatsioon on rünnanud paljusid tsiviilisikuid ja sõjalisi objekte mitmetes riikides. Maailmale kõige tuntumad rünnakud toimusid 11.septembril 2001 aastal. Neid rünnakuid võttis USA valitsus aga väga tõsiselt ning alustas mitmete Al Qaeda vastaste kampaaniatega ning saatsid ka oma sõjaväge Al Qaeda vastu sõdima. Kogu selle liikumise nimeks sai War on Terror .
Üldine informatsioon
Al Qaeda rühmituse liidriks peetakse Osama bin Ladenit ning kõik selle liikumisega seotud inimesed peavad olema talle lojaalsed.
Enamik Al Qaeda rünnakutest toimub usulistel põhjustel ning on enesetapu rünnakud. Islami usk on see mis enesetaputerroriste oma tegudeks ajendab. Al Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, sest vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ning inimlik.
Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. Järgnev artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas. Sõda, mida nad peavad, on rohkem mõjutatud traibalismist kui religioonist. Oleks vaja lisada võrgustiku ja teistele domineerivatele paradigmadele hõimu paradigma , et püüda leida parimat poliitikat ja strateegiat, kuidas hakata vastu sellele vägivaldsele nähtusele.
Vastavalt uusimatele ideedele on Al Qaeda praegu tähtsam ideoloogiana kui organisatsioonina, võrgustiku kui hierarhiana ja liikumise kui rühmitusena. Ta on kasvavalt amorfne , kuigi algselt tundus ta tihke moodustisena. Osama bin Ladeni tuumikgrupp võib olla praeguseks isegi liiga nõrgestatud, et see veel üldse tähtsust omaks.
On näha Al Qaeda märgatavat evolutsioneerumist, sama peavad tegema ka seda uurivad eksperdid . Algselt - enne ja pärast 11. septembri rünnakuid - imestasid analüütikud, kas see mõistatuslik organisatsioon on struktureeritud nagu korporatsioon , riskikapitalifirma, frantsiisoperatsioon, sihtasutus , sotsiaalne või organisatsiooniline võrgustik - või kõik eelpoolmainitud.
Täna, mil Al Qaedal on rohkem liitunuid, on võrgustiku- ja frantsiisikontseptsioon küll alles jäänud, kuid rõhk on nüüd pandud Al Qaeda arenemisele detsentraliseeritud, amorfseks ideoloogiliseks liikumiseks - globaalseks džihaadiks.
Kuna nõnda vähe Al Qaeda organisatsioonist on kindlat, siis peavad terrorismivastased analüütikud ja strateegid olema valmis adapteerima oma vaateid vahetunud realiteetide ja väljavaadetega. Näiteks uus võimas Bin Ladeni juhitud löök Ameerika pinnal võib raputada analüütikud tagasi usku, et Al Qaeda tuumik on jäänud (või on taasehitatud) tugevaks, keskseks üksuseks, millel on efektiivne juhtimis- ja kontrollivõime. Samuti ka kuigi Al Qaeda võib näida amorfsena (s.t. kujutuna), siis sügavam reaalsus võib olla, et see on polümorfne, tahtlikult kuju ja stiili muutev, et sobituda muutuvate oludega, liites uusi, poolautonoomseid allüksusi laiemasse võrgustikku. Sellest tulenebki paindlikkuse põhjendus analüütikutele: kui selge ka poleks, et Al Qaeda ja ta tütarosad on organiseeritud võrgustikuna, jääb siiski puudu tõenditest paljude disainidetailide kohta.
Pole piisav, et lihtsalt öelda: miski on võrgustik. Vastavalt ühele mudelile võib võrgustik alata kui hajutatud , vaevuühendatud klastrite kogum, mis kasvab vastastikkuste seoste kaudu üheks (kahepoolsetel lepingutel põhinevaks) " rumm -kodar" (hub-and- spoke ) disainiks. Siis keerukamaks muutudes võib hajuda paljukeskmeliseks „väikemaailmaks“ ( multi -hub "small world"), et lõpuks kasvada nii ulatuslikuks, kõikehõlmavaks ja laialivalguvaks, et moodustub keerukas tuuma/perifeeria võrgustik. Mõneks ajaks taandas välissurve Al Qaeda võrgustiku ilmselt “rumm-kodar” staadiumist tagasi hajutatud klasterite disainitüüpi. Kuid nüüd on ta ilmselt jälle kasvav mitmekeskmeliseks kujundiks. Milline see disain siis on? Kas osad on korrastatud ketikujuliselt, keskmeliselt (näiteks tähena), või kõiki kanaleid hõlmavaiks alamvõrkudeks (all- channel subnets)? Ja kus on sillad ja augud, mis võivad siduda välistegutsejaid? Vastus on tähtis, sest igal disainil on erinevad tugevused, nõrkused ja avaldumisvormid.
Mõned disainivormid on rünnatavad liidrite kaudu, mõned mitte. Et jätkub uurimistöö parima viisi leidmiseks, kuidas segi paisata, katkestada, destabiliseerida ja lammutada võrgustikke, leiavad analüütikud, et mõningatel juhtudel on parem keskenduda sõlmkohtadele ja teistel juhtudel võtmeseostele, mõningatel juhtudel pigem kesksetele võrgusilmadele ja ühendustele ning teistel juhtudel äärealadele jäävatele sõlmedele ja linkidele. Kuid see on ebakindel tee.
Ja palju vähem teatakse sellest, kuidas analüüsida võrkude võimet taastuda ja taaskorrastuda pärast hävingut, võimalik, et omandades selle käigus teistsuguse ülesehituse.
Lühidalt, analüütikud ja strateegid on omaks võtnud organisatsiooniliste vaadete baaskomplekti, millega töötada. Kuid siiski on nad silmitsi teadmiste nappimisega Al Qaeda ja ta liitlaste kohta, eriti, kuidas need võivad kombineerida ja vahetada võrgustiku, frantsiisi, hierarhia ja võimalik, et ka teisi disainielemente. Nõnda on soovitatav mitte jääda kinni ühte vaatesse, vaid selle asemel töötada “mitmekesiste mudelitega”, mille sisu ja tõenäosus võivad jätkuvalt varieeruda. Samuti on soovitatav otsida pidevalt lisavaateid.
Siin on vaatepunkt, mida tasub segule lisada: Al Qaeda ja ta pikaajalised liitlased on organiseeritud ja käituvad väga sarnaselt klassikalisele hõimule, sellisele, mis on segatud “segmentaalsõtta”, võitlema osadena. See vaade kattub võrgustiku vaatega, kuid avaldub erinevalt. See näitab, et Al Qaeda kiitlev, vägivaldne fundamentalism on rohkem suguharu -mõtlemine kui religioosne nähtus. Ka näitab see, et jätkuv Al Qaeda vaatlemine peamiselt uuendusliku, postmodernistliku nähtusena, ei taba peamist: Al Qaeda kasutab infoajastut, et taaselustada ja projekteerida iidseid hõimu käitumismustreid üleilmses ulatuses.
Selle essee peamine eesmärk on kehutada mõtlema sügavamalt hõimu paradigma üle ja selle sobivusest Al Qaedaga. Hõimu paradigmal võivad olla kasulikud implikatsioonid USA poliitikale ja strateegiale - eriti “ideede sõja” käigus - kuid siiani on see saanud vaid vähest tähelepanu.