Postmodernistlik arhitektuur (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Arhitektuur - Arhdektuuri ajalugu

1 HALB

SISUKORD
1. Arhitektuuri olemus. 3
2. Postmodernistlik arhitektuuriteooria . 3
3. AT&T hoone. 4
4. Postmodernisliku arhitektuuri näited. 5
5. Kasutatud kirjanduse loetelu . 6

Arhitektuuri olemus.

Arhitektuur on oma kõikjaolus unikaalne kunstivaldkond. Sünnist surmani ümbritsevad ja suunavad inimesierinevad ehitiste tüübid: kirikud, elamud, kontorihooned, kaubamajad jne. Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus – arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad materjalid ja ehitusstiilid sisaldavad kokkuvõtet selle perioodi vaimsusest ja inimese maailmapildi kesketest teguritest.
Nii järgib ka 20. sajandi teise poole ehituskunst ajastu inimese ja kultuuri väärtushinnaguid, tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes. Kuivõrd uue arhitektuurikeele arenemise protsess on välja kasvanud sajandi esimese poole arhitektuurimõtte kriitikast, siis tutvustamegi esmalt modernistliku arhitektuurilise utoopia põhiseisukohti.

Postmodernistlik arhitektuuriteooria.

1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise „masinaid”. Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist.
1970. aastatel hakkasid kriitikud tähele panema uue arhitektuurilise väljenduskeele tekkimist. Ühise põhimõttena läbiberinevate autorite töid kahtlus ajaloolise arengu lineaarsuse suhtes kunstis ja maailmatajus. Ameerika arhitektuuriteadlane Charles Jencks eristab raamatus „Post-modernse arhitektuuri keel” (1977) juba selgelt modernistlikku ning sellele vastanduvat uut ajastvaimulist arhitektuuri. Muuseas „dateerib” Jencks ka modernistliku arhitektuuri „surmahetke”: see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14-korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist.
Jencks näeb arhitektuurilises väljenduslaadis mitmeid sarnasusi keelesüsteemiga. Arhitektuuri võib niisis pidada teatud tüüpi sümbolite süsteemiks. Põhemõtteliselt on võimalik rääkida arhitektuurilistest sõnadest, süntaksist ning tähendudtest. Inimesed iseloomustavad hooned tihti teiste sõnade või asjade kaudu. Nad räägivad arhitektuurist metafoorselt: üht maja hakatakse kutsuma kingakarbiks, teist hoonet nähakse kärjena jne. Metafoori tõlgendamine sõltub juba arhitekti ja vaataja kogemusest ning mingist harjumuslikust tõlgenduskoodist. Võtkem näiteks arhitektuuri „sõnad”: uksed, sambad, katused jne. Aja jooksul ehitise osad muutuvad, nende funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid „sõnu” suurem tähendusmaht ja paindlikkus . Hoonestatud keskkond kujutab endast niisiis teatud tähenduslikku konteksti. Milline on sel juhul postmodernistliku keel ja selle tähendused?
Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga , stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku.
Modernistlikku ehituskunsti iseloomustab Jencks kui univalentset, s.h. hoone esindab vormilist lihtsust ja mingi ühe „teema” kasutamistkonstrueerimisel. Universaalsus ja ühemõttelisus savutatakse selle teema korduste kaudu (nt Chicago Civic Centre ). Modernistlik arhitktuur on arhetüüpide ja üldlevinud vormide keel. Postmodernistlik arhitektuuriline väljenduslaad eemaldub sellest ühetähenduslikkuse põhimõttest.
Postmodernistliku arhitektuuri defineerimisel kasutab Jencks mõistet „topeltkodering”: see seisnebmodernistlike tehnikate kombineerimises varasemate traditsiooniliste tehnikate ja stiilidega, mille abil arhitekt püüab inimestega suhelda. Tüüpiline postmodernistlik ehitis kehtestab topeltkodeeringueklektitsismi kaudu. Asetades üksteise kõrvale kaks või enam erinevatest ajastutest päritstiilielemendi, tekitatakse nendevastuolukauduparoodiline mõju või paradoksiefekt. Selles tähenduses polegi hoone lihtsalt funtsionaalne keskkond, vaid keel, mida võimalik lugeda nagu raamatut. Ka arhitektuuri lugemine sisneb tähenduslike märkide tõlgendamises; see tekitab mitmesuguseid allusioone ja kõrvaltähendusi. Postmodernistlik arhitekt loob oma teostega ebakõlasid, mis väljenduvad iroonias, huumoris, mängulisuses.
Erinevate elementide kombinatsioonid ehitise põhiideena paelusid ka ameerika arhitekti Robert Venturit(1925-). 1970. aastate alguses avaldas ta koos abikaasa Denise Scott Browniga raamatomõõtu manifesti „Õppides Las Vegasest”(„ Learning from Las Vegas ”, 1972). Nemadki kritiseerised universaalsust kehastavaid modernistlikke karpehitisi. Venturi jt kutsusid üles kasutama julgemalt Las Vegase kasiinoarhitektuuri eeskuju: poppikoone ja massikultuuri märke, New Orleansi stiili ja ameerika ajaloolistrantšostiili.
Teisisõnu: selle asemel, et öelda „mina olen kuup ”, laskem ehitisel öelda midagi naljakat või mitme mõttelist. Uued hojakud sise- ja väliskujunduses ei koondu mingi kindla teema ümber, vaid kujutavad endast erinevate stiililiste märkide kaost.pole mõtet kritiseerida igapäevases arhitektuurilises ümbruses ja disainis valitsevat halba maitset ja kitši; see ümbrus tuleks neidsamu elemente kasutades kujundada ümber vaimukaks ja mänguliseks elukeskkonnaks.
Las Vegase suured kasiinosildid asendavad Venturi arvates Ameerika autostunud keskkonnas arhitektuurivorme. Pidevalt autodes viibivatele inimestele ongi erinevad tee- ja tänavaäärsed märgid hakanud arhitektuuri asendama. Arhitektuur ei ole enam otseselt ruum või vorm, see pole enam McDonaldsi kiirtoidurestorani või mingi motelliketi sümbol. Põhimõtteliselt võb viimaste näidete varal rääkida ka arhitektuuri „kadumisest” ning selle asendumisest kujunduse ja reklaamipsühholoogiapõhimõtetega. Ka niisugused protsessid tähistavad postmodernistliku arhitektuuri üht võimalikku tähenduslikku suhet ümbritseva keskkonna ja ajastuga.

AT&T hoone.

Kuidas konkretselt avalduvad need ideed ühe klaasikalise postmodernistliku hoone välisilmes? Proovime seda teooriat rakendada postmodernismi tähtsamaks monumendiks kutsunud AT&T Buildingu põgusas tõlgenduskatses. Teeme koos Charles Jencksiga ühe ringi ümber selle New Yorkis asuva kuulsa hoone.

Hoone on eklektiline ja pluralistlik , tsiteerides erinevaid stiile ja tehnikaid. Traditsiooniline modernistlik materjal (klaas ja betoondetailid) on valatud kellakapi kujusse, mis tipneb Chippendale’i stiilis lõhutud ülaäärega.

Eklektitsism kehtestab vasturääkivuste esteetika, harmoonilise disharmoonia, oksüümoroni. Vastuolulisus tekib kellakapi ja hoone vahel.

Postmodernistlikud hooned on tihti antropomorfsed, s.t. nad viitavad inimesele või inimesega seotud asjadele. Siin kujutab hoone üht inimese valmistatud asja – kellakappi.

Aegade vastuolulisus, oleviku ja mineviku suhe: vanaaegse kujuga kell ja moodne pilvelõhkuja.

Hoone esindab igatsust sisu järele, tähenduslikkust: tegemist pole lihtsalt modernisliku ristküliku, vaid vanaisa majas seinal rippunud kellaga.

Hoone puhul torkab silma ka stiililine topeltkodeerimine: stiililise üheaegsuse kaudu osutatakse funktsionaalsele, aga ka dekoratiivsele (ülaäär) stiilile, mis kombineerub kaasajaga. Kahe stiili samaaegsel kehtimisel tekib iroonia ning postmodernistlikule hoonele omane mitmetähenduslikkus.

Hoone interpreteerib või tõlgindab varasema arhitektuuri traditsiooni. Ta ei kopeeri ühemõtteliselt, vaid jäljendab varasemat mänguliselt ning muigavalt.

Postmodernistlik hoone tahab täita mingit puuduvat tsentrit või kõigile ühise keskse ruumi funktsiooni. Miks ei võiks see ühine asi olla kellakapp? Tõepoolest.

Arhitektuur on valdkond , kus ajastu kultuuriline praktika ilmneb kõigeväljapaistvamal ja silmatorkavamal viisil – eriliste ruumilahenduste või ka stiililiste dominantide ilmumisena inimese isiklikku või avalikku elukeskkonda. Modernistliku ja postmodernisliku arhitektuuri erinevuste väljatoomine kõneleb ühtlasi väga selget keelt suurtest muutustest inimeste maailmatunnetuses, aga ka näiteks varasemaga võrreldes teissuguste majanduslike ja sotsiaalsete mehhanismide käivitumisest.

Postmodernisliku arhitektuuri näited.

AT&T Building( Johnson ja Burgee, 1978-83)
Mitmed Robert Sterni projekteeritud elamud
Piazza d’ Italia New Orleansis (Charles Moore , 1975-80)
Austria Reisibüroo Viinis (Hans Hollein, 1978)
Ühingu „Vägivalla vastu” hoone Chicagos (Stanley Tigerman, 1980)
Kommunaalteenuste maja Portlandis(Michael Craves, 1980-82)

Kasutatud kirjanduse loetelu.

Carter B. Horsley. The Sony Building. [WWW]

http://www.thecityreview.com/sonyatt.html

Vikipeedia. [WWW]

http://et.wikipedia.org/wiki/esileht Link : postmodernism

Kraavi , Janek. 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Ülevaade 20. sajandi teisepoole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 113 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

113 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

proxemon Õppematerjali autor

postmodernism

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/esileht

Sarnased õppematerjalid

docx

Postmodernistlik kultuurisituatsioon

Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum, mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Simulaakrum segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Simulaakrumid kutsuvad esile esteetilise ahvatluse -- tänapäeva teater. Postmodernistlik arhitektuur. - Postmodernistlikuarhitektuuri defineerimisel kasutab Jencks mõistet topeltkodering: see seisnebmodernistlike tehnikate kombineerimises varasemate traditsiooniliste tehnikate ja stiilidega, mille abil arhitekt püüab inimestega suhelda. Arhitektuuri olemus - Arhitektuur on oma kõikjaolus unikaalne kunstivaldkond. Sünnist surmani ümbritsevad ja suunavad inimesierinevad ehitiste tüübid: kirikud, elamud, kontorihooned, kaubamajad jne.

Kirjandus

doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku

Arhitektuuri ajalugu

120

docx

20.-21. sajandi kunst

ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika, matemaatika), pidades niisugust kunsti sama universaalseks nagu on reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta esindasid need filosoofid. Seetõttu hakati varasemat modernistlikku kunsti, eriti abstraktsionismi vaatama 1980ndatel eriti kriitiliselt kui mingit arusaamatut formalistlikku jama, mis on ühiskonna seisukohalt tumm ega räägi kaasa olulistes avaliku elu küsimustes. J.-P. Sartre Nõukogude Leedus 1965. a. Fotolt on välja kadreeritud Simone de Beauvoir

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.

Maastikuarhitektuuri ajalugu