kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle. Sotsiaalvõrgustikust saab palju informatsiooni inimese kohta. Inimesed kasutavad suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikku, mistõttu jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on hiliskapitalismi kultuuriloogika, mida iseloomustab lamedus, pinnapealsus, originaalsuse puudumine. Postmodernism kujutab ümber ruumitaju. Kaubanduskeskused luuakse omamoodi linnakutena, kus suudetakse inimene suunata tarbima mingit konkreetset kaupa. Postmodernistlikus kirjanduses on oluline inimese eksistentsi olemus, tema tarbimisharjumused. Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! \-> eepika ! ! ! \-> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp
vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
Modernismi maailmatunnetus on individuaalne, oluline on üksikisik. Valdavalt ollakse eitajad (möödunu suhtes iroonilised). Tegelane on maailmaga valulises suhtes, ta on üksi, ängistuses ja ebakindel. Modernistlik romaan peegeldab ajastu üldist tõe kriisi (teadasaamise võimatus), kasutab teadvuse voolu, sisaldab keelemängu ja elitaarsust (autor ei huvitu, kas lugeja mõistab). Postmodernistlik romaan on modernismi jätk kui ka eitus. Postmodernism minetas ängi ja maailmavalu, et nautida maailma kirevust. Postmodernism arvestab tavaliselt lugejaga, teosed on mitmekihilised ja mitmeti loetavad. Subjektikesksus on taandunud (ei puurita inimhingedesse) ja rõhutatud on tegevustikku. Teised žanrid. Novell on proosa lühivorm, mis keskendub peamisele (piiratud detailirohkus, tegelaste arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis
kuidas kirjutatakse, kuidas meeste ja naiste kirjutised üksteisest erinevad, kuidas loevad mehed ja naised Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? - kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates
Tekib subjektiivne, piiratud vaatepunkt. Kasutusele võeti teadvuse voolu tehnika, mille abil edastati võimaliklt täpselt tegelase sisemaailma. Tähelepanu hakati pöörama ka esitusele hakati mängima keelega, loobuti traditsioonilisest keelestruktuurist. Tüüpiline on elitaarsus autorit ei huvita, kas lugeja teda mõistab. Postmodernistlik romaan arenes modernismi jätkuna ja ka selle eitusena. Postmodernism on eelmaldusmine maailmavalust, ei võeta midagi südamesse, nauditakse maailma kirevust. Postmodernistlik romaan arvestab lugejaga. Tekst on tavaliselt mitmekihiline ja sellel on mitu lugemisviisi rohkem teadlikum lugeja saab tekstilt rohke, mitteteadlikum saab nautida sündmusi ja lugu. Huvi liigub tegelaselt sündmustele. Tihti pöördutakse teiste tekstide poole, imiteeritakse stiile, tõlgendatakse varasemat kirjandust. Teised proosazanrid
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehiskõne. Seega l
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks
Kõik kommentaarid