Eetika (0)

Õendusfilosoofia ja – eetika
EETIKA
Reet Urban , MSc, RN
Eetika ja kutse-eetika
Õppemaht 16 tundi, sel est: 
• 4 h  loengud  
• 4 h seminar
• 8 h iseseisev töö
Kirjandus:
Tuulik , M. (2002). Eetika ja  moraal . Tal inn: Ilo
Van der  Arend , A.J.G. (1997). Kutse-eetika.  LEMON . Õendusala 
õppematerjal, IX peatükk. Tal inn: Sotsiaalministeerium
Rahvusvaheline õe  eetikakoodeks  (www.ena.ee)
Õpiväljundid 
Peale kursuse läbimist üliõpilane:
• tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali 
lähenemisi
• analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses
• väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid 
väärtusi 
• mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi 
põhimõtted
Iseseisev töö seminariks
• Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest 
põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja 
lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte 
õenduseetikat puudutavat  artiklit  (teadusandmebaasist leitud 
artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics) 
• Vormistada vastavalt kirjalike tööde juhendile ja saata 
hiljemalt  19. märtsiks e-posti teel [email protected]
Mis on eetika?
    Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb moraaliga e 
moraalifilosoofia. 
     Eetika kui moraaliõpetus  heast  ja  halvast , õigest ja valest 
Eetika põhiküsimus 
Kuidas peaks olema? 
Kuidas on õige?
• Väärtused ja hoiakud 
•  Moraalinormid
• Käitumisnormid
Eetika kolmemõõtmeline 
mõtlemisruum (M. Remmel )
1.
Suhted iseenda ja oma eetilise identiteediga
2.
Suhted teiste inimestega
3.
Suhted  inimelu  üldiste sihtide ja üldeesmärgiga
Eetika liigid
• Analüütiline eetika – teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad 
eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, 
otsides  vastuseid küsimustele mis on hea? ja  mis on halb?
• Normatiivne eetika -  moraalsed  reeglid ja põhimõtted, mis 
kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks 
teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse-
eetika on üks normatiiveetika liik
•  Metaeetika  – kõrgemal  tasemele  mõtlemine 
Eetikateooriad
• Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo 
tagajärjest, teo kasust 
    Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, 
kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes 
kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi.  Teol  endal 
on  instrumentaalne  väärtus
  
    Olulisem alateooria  UTILITARISM  – mida suurem hüve mida suuremale 
hulgale (ühiskonnale), seda õigem on tegu. 
     Tagajärg  iseendale  kui teo tegijale (EGOISM) või kasu teistele, kelle 
pärast seda tehti ( ALTRUISM ), või on kasu üldine st kõigile kasulik 
(UNIVERSALISM)
Eetikateooriad 
• Deontoloogiline teooria - otsuse tegemisel arvestatakse 
sel ega, kas tegu, mida tehakse on ise  moraalne  ja õige, kas 
sel el on sisemine moraalne väärtus. Olulised on põhimõtted, 
mil est tegutsemisel lähtutakse 
    Tagajärg ei ole oluline. Õige tegu tehakse teo enda pärast 
                    Privaatsust tuleb tagada.
                    Inimene peab alati rääkima tõtt. 
Eetikateooriad 
•  Relatiivsusteooria  – kõik on suhteline, universaalseid 
tõdesid  ei ole. 
    Eetiline relativism rõhutab, et ei saa olla kõikidele ühiseid 
moraalireegleid, kuna need sõltuvad kultuuri erinevustest. Ei võta 
seisukohta, kas mingi tegu ja sel e tagajärg on õige või väär.
     Teo õigsust saab hinnata sel e järgi, kas isik tunnistab ja tunnustab 
vastavat põhimõtet või mitte. 
• Õiguste ja kohustuste teooria – ühe õigus, on teise 
kohustus
Erinevaid eetilisi tõekspidamisi 
ajaloos   
•  Kant  - XIX saj algus modernse ühiskonna eetika ja moraal) – arusaamad 
õigest ja valest ei põhine mitte ainult faktidel vaid on tõlgendatavad 
erinevate inimeste poolt erinevalt. 
•  Nietzsche  - XIX saj. lõpp, kus ülim autoriteet on üksikisikute  autoritaarsed  
ja tema meelevaldsed  valikud . Individiidikeskne lähenemine “Mina tahan!”  
                   
    Inimene on autonoomne, vaba ja eraldiseisev indiviid.
Eetika tänapäeval
•  Postmodernism  (XX saj algus) – pragmatism (tõde on see, mis on 
kasulik) 
    Indiviualism - üksikisiku õigusi ei tohi mingil viisil piirata, s.t 
väheneb ühiskonna ja ühiskondlike kohustuste tähtsust. 
    Sajandi jooksul hakkab kujunema arusaam, et kõikidele ühiseid 
moraalireegleid ei saa olla, tõde on suhteline sõltuvalt ümbrusest 
ja tõlgendatav (relativism)
     Individualism  hakkab asenduma  vajadusega   kuuluda  teiste hulka.
Tänapäevane vaba demokraatlik 
ühiskond ( Saarinen  2004)
• inimese õigus ja kohustus teda puudutavate asjade üle ise 
otsustada
• inimese õigus ja kohustus ise mõelda
• inimeste võrdsus
   
Eetika XXI sajandil
• inimene on sotsiaalne olevus kuuludes oma kultuurikeskkonda
• inimene on tervik koos teda ümbritseva keskkonnaga. Inimene ise on väärtus, 
ta teab ise, mis on talle parim, loob ise oma väärtused (vabadus, vastutus, 
individuaalsus ) ja otsustab enda  saatuse  üle ise
    Demokraatliku ühiskonna  vabadused . Kus on vabaduse ja vastutuse piir?
• õigused ja kohustused, õiglus (eetiline ja ebaeetiline käitumine). 
• Õigus ei asenda eetikat ja õigus ei taga eetilisust
Bioeetika ajalugu
• Bioeetika mõiste võeti kasutusele Ameerika 
Ühendri  kides  1970. aastatel tähistamaks uut valdkonda, 
mis toob välja bioloogias ja elusteadustes esile kerkivad 
moraalsed, sotsiaalsed ning poli  tilised  probleemid. 
• Nende otseselt või  kaudselt  inimeste heaolu puudutavate 
eetiliste probleemide uurimiseks kasutatakse 
moraalifilosoofia  printsiipe . 
• Tegemist on valdkonnaga, mis seob ühelt poolt bioloogia 
teadmised ja rakendused ning  teiselt  poolt inimeste 
väärtussüsteemid 
                        (TÜ  Eetikakeskus , www.eetika.ee/bioeetika)
Bioeetika põhidilemmad 
tänapäeval
• Mil  ised  on inimõiguste pi rid?
• Geneetilised sekkumised
• Doonorlus ja  siirdamine
• Kunstlik  viljastamine  ja abort
•  Elustamine
• Passiivne ja akti vne eutanaasia
• Õigus elule – kel e otsus?
Bioeetika väärtused algselt
• Inimelu väärikus
• Inimese  autonoomia
• Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades
• Inimesele kasulik, head tegemine
• Inimesele kahju vältimine
• Õiglus inimeste vahel
• Inimarmastus
Osalt  modernistliku  maailmavaate eetikareeglid
Postmodernistlik  tänapäevane 
maailm
    Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja 
normidel , käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas 
postmodernistliku ühiskonnaga, mis ….
…. eeldab isikuvabadust ja sel ega kaasuvat moraalsust ja 
kõlbelisust, mitte reegleid.
Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja pi ravaid 
ja reguleerivaid käske 
Postmodernistlikud bioeetilised 
voorused
Humanism  - inimese ja inimlikkuse väärtustamine
•Pühendumus
•Usaldus 
•Empaatilisus ja  kuulamisoskus
•Ausus ja tõe ütlemine
•Suunamine ja juhendamine
•Ravitsemine ja hoolitsemine
•Julgustamine ja  toetamine  
•Jagamine  teistega
Üksikisiku vabadus kui väärikuse 
mõõdupuu
• Inimese väärikus eeldab selle tunnustamist
• Igaühel on isiklik ja  privaatne  ala, mis on  puutumatu .
    Inimesele on omane vajadus tunda, et ta teeb temale 
omased  ja teda puudutavad otsused ise, 
    ….. et ta vastutab ja juhib oma elu ise. 
    Iga inimene tahab, et tema vaba tahet tunnustatakse ja et 
tal on õigus valida. 
    Need on inimese sisemise väärikustunde alused.
Eetika tänapäevases tervishoius
… põhineb filosoofilisel  eetikal  – moraalsel käitumisel
Kuid ei ole võimalik täita ainult käske ja järgida norme, käitumisele ja 
tegevustele on vaja leida ka põhjendused  - 
 ja sel eks on vaja oskust kri tiliselt mõelda ja analüüsida, et teha antud 
olukorras parim võimalik otsus 
Kuid ….. oskus ja võime moraalseid väärtusi põhjendada ja seletada ei 
taga veel moraalset käitumist praktikas 
(von Engelhardt, D. 1997)
 
  
Millest lähtuda eetiliste valikute 
tegemisel tervishoius? 
• Tagajärje-eetika (oluline on tulemus)
• Normati vne eetika (õige tegu)
• Väärtuseetika (üldised väärtused)
• Isiku e vooruseetika (minu enda  eetilised
 tõekspidamised)
Eetika kui abistamismetoodika 
• Eetika ülesanne on selgitada nähtusi lähtuvalt enda kui 
professionaali teadmiste pagasist, teadmistest, mis on 
teaduses  tõendust leidnud ning sel e kaudu mõjutada 
teist inimest  tajuma  õige ja väära vahet ja tegema sel e 
põhjal ise otsuse. 
• Selgituse mõte on näidata loogilise  seletuse  abi, mis on 
mingi teo tagajärg. Kuid lõpuks on igaühel õigus oma 
äranägemise järgi käituda.
Hoiakud, mis põhinevad omaksvõetud 
väärtustel ……
…… on kalduvused või vi sid  suhtuda  teistesse inimestesse, 
gruppidesse , asjadesse või ideedesse. 
    Isiklikud hoiakud võivad  sisaldada  vanematelt, eakaaslastelt 
või oma kultuurist omandatud kognitiivseid, afekti vseid ja 
käitumuslikke komponente, näit.:  rassism ,  soolised  või 
vanuselised eelarvamused jne. 
   Hoiakud võivad "juurduda" eelarvamustena kas teiste inimeste 
või teiste gruppide kohta või ka välismaailma suhtes. 
Kutse-eetika
• Kutsealal kokkulepitud väärtuste kogum. Ühes 
inimrühmas, organisatsioonis, valdkonnas  kehtivate  
eetiliste väärtuste ja käitumisnormide kirjalik kogum, 
mida kõik sel esse rühma kuuluvad inimesed kohustuvad 
järgima.   
• Kutsealased väärtused on antud kutsealal tegutsemise 
(käitumise) standard, mis loob raamistiku moraalsete 
(eetiliste) hoiakute hindamiseks.
  
Isiklikud hoiakud    versus  
professionaalsed hoiakud
Kas need võivad erineda?
Moraalne pädevus tervishoius
 
 ......... see on inimese võime ära tunda enda tundeid ja 
emotsioone mis mõjutavad teatud situatsioonis ära tundma 
head ja halba, õiget ja vale,  
……… ja seejärel peegeldada ja väljendada neid tundeid selleks, 
et teha oma otsus ja tegutseda sellisel viisil, mis tooks kõrgeimal 
võimalikul moel kasu patsiendile 
Tervishoiutöötaja moraalne 
pädevus
   
See on patsiendi usaldus Sinu kui tervishoiutöötaja vastu, 
et Sa  tegutsed  patsiendi huvides tuginedes kutseala 
põhiväärtustele
See on kol eegi usaldus Sinu kui usaldusväärse 
kaastöötaja vastu, et sa tegutsed vastutustundlikult 
parimal võimalikul vi sil tugined kutseala põhivärtustele  
Tervishoiueetika põhiväärtused
• Inimväärikus
• Inimõigused
• Isikuautonoomia
• Heategemine
• Mittekahjustamine
• Õiglus 
Õenduseetika 
• Kutsealal kokkulepitud väärtuste ja 
põhimõtete kogum, mis on õendustöö 
aluseks ja millest õed lähtuvad tegeledes  
patsientidega, nende perekondadega ning 
oma kolleegidega tervisemeeskonnas 
     
(ICN 2005 – International  Council  of Nurses) 
Hoolimiseetika
• individualistlik lähenemine, mis põhineb 
vastutustundlikul suhtumisel teistesse 
inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. 
“Õenduseetika – 
see on nagu sisemine kompass”
Mis on õendus? 
Kas see on .....
• ....... kõrgtehnoloogilises haiglakeskkonnas  rakendatav  
täpselt planeeritud ülesannete täitmise protsess  
Või
• ....... inimese eest hoolitsemise protsess (caring  process )
    
Hoolitsus / hoolivus  on õenduse põhiolemus
( Leininger  1978,  Watson  1979) 
See …….
     
• .... on universaalne nähtus, mis mõjutab meie mõtlemist, tundeid ja käitumist 
(Benner 1989)
• .... on  kompleks  isikuomadustest, kli nilisest töösti list, lähenemisest isikutevahelisse 
koostöösse, motivatsioonitasemest, suhtumisest teistesse, aja kasutamise oskusest 
ja hoiakutest  (Morrison 1991)
• .... hõlmab enam, kui ainult teadmiste omandamist ja nende praktikasse 
rakendamist. Hoolivus nõuab empaatilist hoiakut patsiendi suhtes.  Hooliv  õde on 
see, kes on pühendunud patsiendiga tegelemisse ja tegutseb professionaalselt, 
tehes hoolikalt kaalutletud  valikuid  (Vanlaere & Gastmans 2007) 
Õendus, see on hoolitsuse filosoofia ja teadus 
(Watson 1979)
Hoolivus tuleneb eetikastandardist ning hõlmab tundlikkust ja tunnetuslikkust,  austust  ja lugupidamist, kõrget moraali ja eetilist 
vastutust . See on:  
• humanistlik -altruistlike väärtuste süsteem
• lootuse -usu mõjutamine
•tunnetuslikkus enda ja teiste suhtes
•abistamissuhte ja usalduse arendamine
•positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamise aktsepteerimine, julgustamine 
•teaduslikult tõendatud meetodite rakendamine otsuste tegemisel
•isikutevahelise õpetamise-õppimise edendamine 
•vaimse, füüsilise, sotsiokultuurilise ja hingelise keskkonna toetamine ja arendamine    
•inimlike vajaduste rahuldamise toetamine
Watson (1979, 1995)
Hooliva käitumise vi se on võimalik endas 
arendada, kuid 
 ..........see eeldab enda vaimset tasakaalu s.t 
tasakaalu väärtuste, eesmärkide ja uskumuste 
vahel nii iseenda sees, suhetes teiste inimestega 
kui ka suhtes nähtamatu ja loodusteadustega 
hoomamatu vahel (Watson 1998)
Õe eetikakoodeks
   Rahvusvahelise Õdede Nõukogu (ICN) 
eetikakoodeks on tegevusjuhend, mis 
põhineb ühiskondlikel väärtustel ja vajadustel 
   Rahvusvaheline Õdede Nõukogu kinnitas õdede 
rahvusvahelise eetikakoodeksi esimest korda 
1953. aastal. Käesolev ehk vi mane redaktsioon 
kinnitati 2005. aastal
               Eesti Õdede Liit     www.ena.ee
Õe eetikakoodeks
1. Õed ja elanikkond 
2. Õed ja õenduspraktika
3. Õed ja kutseala
4. Õed ja kaastöötajad
Õendusabi eetilised põhimõtted
   
   Õed osutavad õendusabiteenust
   üksikisikule, perele ja elanikkonnale ning 
teevad koostööd ja kooskõlastavad enda 
poolt pakutavad teenused sidusrühmade 
poolt pakutavate teenustega.
Õendusabi eetilised põhimõtted
Austada inimõigusi s.h
• kultuurilisi õigusi, 
• elu- ja valikute õigust, 
• õigust väärikusele,
• õigust õiglasele  kohtlemisele
Õendusabi eetilised põhimõtted
Õendusabi on lugupidav, olenemata 
• inimese  vanusest ja soost 
• sotsiaalsest staatusest ,
• rassist ja nahavärvusest, 
• kultuurist ja usutunnistusest, 
•  puudest ja haigusest,
• seksuaalsest suundumusest,
• kodakondsusest  ja poliitilistest vaadetest

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40