50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
182 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meritkass
Õppematerjali autor
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs
,,Tuletorni juurde" 1. Teose idee Virginia Woolf sai inspiratsiooni teose kirjutamiseks oma vanemate elust ning kirjutas teose, et mõista oma vanemate suhet (Samuti kuidas inimesed lähedase surma suhtuvad). Eesmärk oligi ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, et lapsed elaksid endiselt nö ,,kaitstud" lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi.
Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega. Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana. Marcel ei taha Albertinest Swanni tütrest loobuda. Teos räägib siis kuidas mees naist jälitab ja teda vangis hoiab jne. Teos lõppeb sellega et Marcel tunneb jälle seda lapsepõlve headusaja tunnet. Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks. Virginia alustas realistliku kirjandusega. Põõrangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan ,,Jacobi tuba" Romaanis ,, Kew Gardeles" nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal
Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased"
Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28. märts 1941 “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”, 1927) Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 1. osa, “Uks” Stiilinäited analüüsiks kuid sügavamalt juurdles ta tolle teise probleemi, rikaste ja vaeste üle, ning asjadest, mida ta iseoma silmaga iga nädal, iga päev, nii siin kui ka Londonis nägi, külastades isiklikult mõnd leske või
Virginia Woolf (1882-1941) Virginia Woolf (neiupõlvenimega Virginia Stephen) sündis 1882. aasta märtsis Londonis, viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat
Luigi Pirandellot. Tekkis 20.saj alguses. Vana realism ja kirjandusliku tetri traditsioonid olid oma aja ära elanud, teater sedais eesmärgiks luua uudne kunstiline maailm, kasutades senisest mitmekülgsemalt om spetsiifilisi väljendusvahendeid. Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid. Virginia Woolf (1882-1941)-Oli üks süvapsühholoogilise suuna juhtivaid kirjanikke. ,,Teadvuse voolu" esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus lähenemisviis ilmnes kõigepealt tema lühiproosas, näiteks novellis ,,Kew Gardens" (1919), kus esitatakse Londoni botaanikaaia külastajate jutukatkeid, seejuures lugejale ütlemata, kes on kõnelejad. Tema teose ,,Kirjutamata romaani" tegevus toimub vagunis
(Warren, 2018) 6 1.6 Chawtoni suvila 21. jaanuar 1805 tõi Austeni perre suured muudatused. Armastatud isa George Austen, kelle haiguse kulg oli üsna järsk, suri pere suureks šokiks. Intsident sundis Jane’i töö ajutiselt kõrvale jätma. Vennad aitasid proua Austenil ja kahel õel elukohta vahetada. Nad asusid algselt elama vend Edwardi juurde, kes daamidele hiljem lähedal asuvat Chawtoni suvilat pakkus. Selles majas tegi kirjanik oma loomingus suuri edusamme. Elu suvilas oli Jane’ile meelepärane. End mugavalt sisse seadnud, tundis Jane, et on võimeline tööd jätkama. Ema ja õde uskusid Jane’i töösse niivõrd, et võtsid endi õlule suurema osa tema majapidamistöödest, et Jane’il oleks rohkem aega kirjutada. (Warren, 2018) 1.7 “Mõistus ja tunded’’,“Uhkus ja eelarvamus’’, “Mansfield Park’’,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid