Kumu kunstimuuseum

Kl, Erika

Kumu kunstimuuseum (5)

Kutsekool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

4 HEA

KUMU KUNSTIMUUSEUM
Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone – uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.–1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006.
Uue muuseumihoone asukoha valik
1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima . Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti . 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine.
Arhitektuurikonkurss
1993.–1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet’i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi ( Kiasma ) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks.
Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise žürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest.
Ehituslugu
13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist.
Aastatel 1995–2001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel.
1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad.
1995.–1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Eesti Valitsusele pandi selles otsuses kohustus leida nii eelarvelisi kui eelarveväliseid vahendeid. Teatud määral seda otsust ka täideti, sest aastal 1995 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest.
2001. aastal töötati EV Rahandusministeeriumi ja EV Kultuuriministeeriumi poolt välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeem, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus , mis ka Riigikogu poolt 13. märtsil 2002 vastu võeti. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning käivitada ehitustegevus 2002. aastal. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris.
Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord – rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu.
2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu – KUnsti MUuseum.
Näitusepoliitika
Kumu ekspositsiooni ja kogumise programmilised põhimõtted tulenevad otseselt kolimisejärgselt muuseumi ees seisvatest arenguvõimalustest. Need peavad olema suunatud Eesti kunstiajaloo põhijoont markeeriva keskse muuseumiekspositsiooni puudumisest tingitud "mäluaugu" kreatiivsele sildamisele kaasaegse mõtteviisiga nii kunstiteaduses kui kultuuritööstuses. Kumu ekspositsioon peab üheaegselt kõnetama kunstipubliku erinevaid kihte – nii haritumat kui ka väheteadlikumat, vanemat ja nooremat , sise- ja välisturisti, koolilast ja tema õpetajat, huvilist ja spetsialisti. See peab täitma ühtaegu harivat, populariseerivat, "maadeavastuslikku" kui ka uurismuslikku funktsiooni. Keskse tähelepanu all on eesti kunsti omapära ning sidemeid teiste kunstikultuuridega regioonis. Kumu näeb oma rolli teatava sotsiaalse ja kultuurilise diskussiooniruumi loomises.
Kumu ekpositsioonistrateegia otsib võimalust väljuda modernistliku ja postmodernistliku muuseumi rangest vastandusest tegutsedes hübriidse, erinevatest identiteediplokkidest lähtuva töökeskkonnana. Kompleksne struktuur arvestab uute võimalike publiku kaasamise vormidega ning kunsti arenguperspektiividega. Vastavalt Kumuga seotud ootustele ja kogude spetsiifikale toimib muuseum korraga kolmes kulturoloogilises ajavööndis, mis on sageli oma põhiväärtustelt vastukäivad. Muuseumi ekspositsiooniprogrammis kolme korruse vahel jaotatud ekspositsioon hõlmab kunsti alates 18. sajandi algusest tänaseni. III korrusel esitatakse Eesti kunsti kuni Teise maailmasõjani, IV korrusel Nõukogude perioodi kunsti ning V korrusel kogudega dialoogi pidavat näituseprogrammi kaasaegsest kunstist.
Ruumiprogramm
Külastajate teeninduse ruumid
Külastajate teenindamine algab II korruse fuajeest, mis loob esimese mulje hoonest. Avaras fuajees (kokku 675 m2) paikneb muuseumi infopunkt ja pood. Garderoobides on 1488 kohta, tualettruumid on arvestatud 400 külastajale. Hoone I korrusel asub 260 m2 suurune fuajee koos garderoobiga, koosolekuruum, kohvik 40 külastajale. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik kuni 100 kohaga. Neid ruume saab kasutada ka ajal, mil muuseum on külastajatele suletud. Lisaks on hoones restoran 40 külastajale. Kuuendal korrusel on 37 kohaline katuseterrass. Katusekorrusele on kujundatud vaateterrass vaatega Kadrioru pargile ja lossile.
Näituseruumid
Näitusesaalid ja külastajaid teenindavad ruumid on arvestatud 400 külastajale. Ruumid vastavad kunstimuuseumidele esitatud rahvusvahelistele sisekliima ja turvanõuetele, samuti nüüdisaegsetele valgus– ning helitehnilistele nõuetele. Näituseruume on võimalik eraldada iseseisvateks osadeks, mis võimaldab korraldada üksteisest isoleeritud näitusi. Vahetatavate näituste saali pindalaga 870 m2 saab kasutada ürituste korraldamiseks. Selleks sobib suurepäraselt ka muuseumi siseõu oma terrasside, treppide ja pandustega. Siseõues on võimalik ka skulptuuride eksponeerimine.
Auditoorium
Muuseumi põhitegevust kunsti ja laiemalt kultuuri vahendajana toetab ka auditoorium (I korrus), kus on 246 istekohta, kaasaegsed heli-, video-, kino - ja valgussüsteemid ning hõlpsasti erinevateks vajadusteks kohandatav lava. Multifunktsionaalne saal sobib kunstisündmuste, kontsertide, tantsu- ja teatrietenduste, filmiõhtute ja ka tipptasemel teadus- ning ärikonverentside läbiviimiseks. Auditooriumis hakkavad toimuma nii kunstialased konverentsid- seminarid -diskussioonid kui teiste kultuurivaldkondade tippude etteasted. Oodata on põnevat filmi-, muusika - ja tantsuprogrammi.
Hariduskeskus
Teisel korrusel asuvad hariduskeskuse õpperuumid on varustatud moodsa info- ja videotehnikaga ning kõige vajalikuga kunstiga tegelemiseks (molbertid, värvid, graafikapressid, keraamika põletusahjud jpm.)
Hariduskeskus pakub:
* kunstiharidusprogrammid Kumu näituste põhjal lastele, noortele ja täiskasvanutele;
* muuseumikool: loengud , kunstistuudio, õpitoad, kunstiklubid lastele ja täiskasvanutele;
* kunstiprojektid Kumu näitusesaalides, ateljeedes, õueterritooriumil ja mujal ning nende põhjal koostatud näitused.
* Kunstiharidusprogrammides osalejad saavad õppida professionaalsete kunstnike ja kunstipedagoogide juhendamisel ning nende kasutada on keraamikaateljee, graafikaateljee, üldateljee ja auditoorium.
Raamatukogu ja arhiiv
Erialaraamatukogu on eelkõige mõeldud muuseumi oma teaduslike töötajate, aga ka teiste kolleegide teenindamiseks .
Koguhoidlad
Hoidlad on arvestatud muuseumi praeguste ja tulevaste kogude hoidmiseks. Hoidlate asukoht hoone keldris võimaldab hea ühenduse näituseruumide, näituste ettevalmistamise ruumide, laadimisruumi ja restaureerimise töökodadega. Hoidlates tagatakse nõuetekohane temperatuuri– ja niiskusrežiim.
Restaureerimistöökoda
Uues hoones on nüüdisaegsele tasemele vastav restaureerimisosakond, mis kindlustab praeguste ja tulevaste kogude restaureerimise ning säilimise. Vajalikud ruumid ja sisustus on ette nähtud maalide, graafika ja skulptuuride restaureerimiseks, samuti polükroomse puidu ja raamide restaureerimiseks. On olemas tööks vajalik keemialabor ja röntgeniaparaat. Ruumiprogramm ja varustatus tagab muuseumi kogude restaureerimise ja korrashoiu kõrgel tehnilisel tasemel ning vajadusel teenindab ka tellijaid väljastpoolt muuseumi. Projekteerimisel on kasutatud Soome Riikliku Kunstimuuseumi filiaalide Ateneumi ja Kaasaegse Kunsti Muuseumi Kiasma projekteerimisel saadud kogemusi.
Tööruumid ja töökojad
Siia kuuluvad laadimis- ja väljastamisruumid, mitmesugused laoruumid, töökojad, fotolaborid ning tööruumid. Need ruumid tagavad näituste ettevalmistamise ja komplekteerimise, kogude komplekteerimise ja korrashoiu, restaureerimise ja muud muuseumi toimimiseks vajalikud abistavad toimingud .
Administratiivruumid
Administratiivruumid tagavad muuseumi töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused.
Kumu arvudes

Ehitusalune pind 6430 m²
Krundi pindala 36 206 m²
Korrused 2 + 5
Hoone brutopind 23 910 m²
Hoone netopind 20 970 m²
Tehniline kelder 2 810 m²
Hoone kubatuur 123 200 m³
Ruumide arv 350
Parkimiskohtade arv 107 + 6 bussi
Autotunnel 120 m
Jalakäijate tunnel 83 m
Näituseruumid 5000 m2
Koguhoidlad 1700 m2
Tööruumid ja töökojad 1100 m2
Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2
Administratiivruumid 650 m2
Raamatukogu, arhiiv 370 m2
Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2
Restaureerimistöökoda 550 m2

.RTF Laadi alla originaalfail 5 lk · .rtf · 110 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

110 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Erika Kl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

KUMU - Referaat

KUMU KUNSTIMUUSEUM Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus (Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoone kavandas soome arhitekt Pekka Vapaavuori ja see ehitati aastatel 20022006. Muuseum paikneb 7 korrusel ja seal on 5000 ruutmeetrit näituste pinda. Kumu pidulikul avamisel 17. veebruaril 2006 osalesid teiste seas ka Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen. Külastajatele avati hoone 18.

Kunstiajalugu

doc

Eesti kunstimuuseumid

Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970

Kunstiajalugu

docx

Kunsti ajalugu kunstimuuseumid IV

D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum.........................................................................................................12 1

Kunstiajalugu

docx

Kunst

Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb

Kultuur

docx

Muuseumid

Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18

Informaatika

docx

Mõned Eesti muuseumid

Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased, äratasid tähelepanu välismaalgi. Esimese maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal.

Arvutid i

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused