Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kumu kunstimuuseum (5)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

KUMU KUNSTIMUUSEUM
Esmakordselt
oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil
spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline
hoone – uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.–1994. aastal
toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu
kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006.

Uue
muuseumihoone asukoha valik

1991.
aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima . Tallinnas pakuti
välja 11 võimalikku asukoha varianti . 5. detsembril 1991. aastal
otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone
Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone
ehitamine.

Arhitektuurikonkurss
1993.–1994.
aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline
arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu
Kumu kunstimuuseum #1 Kumu kunstimuuseum #2 Kumu kunstimuuseum #3 Kumu kunstimuuseum #4 Kumu kunstimuuseum #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Erika Kl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

KUMU - Referaat

KUMU KUNSTIMUUSEUM Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus (Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 1945­1991. Hoone kavandas soome arhitekt Pekka Vapaavuori ja see ehitati aastatel 2002­2006. Muuseum paikneb 7 korrusel ja seal on 5000 ruutmeetrit näituste pinda. Kumu pidulikul avamisel 17. veebruaril 2006 osalesid teiste seas ka Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen. Külastajatele avati hoone 18.

Kunstiajalugu
thumbnail
13
doc

Eesti kunstimuuseumid

Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone ­ 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970

Kunstiajalugu
thumbnail
13
docx

Kunsti ajalugu kunstimuuseumid IV

D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum.........................................................................................................12 1

Kunstiajalugu
thumbnail
60
docx

Kunst

Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb

Kultuur
thumbnail
40
docx

Muuseumid

Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.­15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.­17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18

Informaatika
thumbnail
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased, äratasid tähelepanu välismaalgi. Esimese maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) ­ seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal.

Arvutid i
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (5)

marjapuu23 profiilipilt
marjapuu23: kuna külastasite kumut?
18:11 08-10-2013
kerx profiilipilt
Kerli Loopman: Päris normaalne. :)
03:15 16-02-2009
kerten1 profiilipilt
kerten1: hästi tehtud
18:00 19-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun