Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põllumajandus aluste test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muld, lämmastik, huumus, herbitsiid, viljad, herbitsiidi, poorsus, umbrohutõrje, herbitsiidid, viljelus, viljavaheldus, kesa, ökosüsteem, väetised, taimekaitse, lasuvustihedus, mikroorganismid, haljasväetis, sõnnik, väetamine, bioloogiliste, mahepõllumajandus, tehnoloogia, mullaharimise, mehaaniline, puudusel, külvikord, kompost, süsteemseMulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side.
Toitainete tagastamise seadus- väetistega peab sama palju juurde andma toiteeelemente, kui me saagiga eemaldame. Viljavahelduse seadus- seda parem ja suurem on saak, mida õigemas järjekorras me kultuure järjestame. Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju Idanemiskk mõju seadus- saagikus sõltub olulisel määral idanemiskk tingimustest. GMO – taim, mis on muudetud herbitsiidi suhtes vastupidavamaks 3. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, mahe) Tava- 85% maaviljeelusest on tava. Tootmisviis, mida iseloomustab rohke toodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud- tootmisviis, kus kasut kõiki tehnoloogilisi võtteid, mis peaksid tagama samade koguste juures suurema saagi.
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Valgus Taimekasvuks oluline valguse spekter jaguneb kolmeks osaks: ultraviolet ,infrapunane-, fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus(FAR) Infrapunane kiirgus soodustab taimerakkude kasvu ja väljavenimist ning aitab taimel omandada kindalt kuju. Ultraviolettkiirgus mõjutab fotosünteesi vähe, aga väldib taimede väljavenimist FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus
Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised:
Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda. Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine. Kündmisega viiakse sügavamatesse mullakihtidesse palju haigusi ja kahjureid, mis seeläbi hävinevad ning mulda talvituma siirdunud taimekahjurid tuuakse maapinnale lähemale – hävitatakse lindude poolt või külmuvad. Tähtis on umbrohutõrje. Näiteks kartuli kasvatamisel on oluline kartuleid äestada, mis pidurdab umbrohtude kasvu. Enne kartuli maha panekust aga on vajalik põld eelnevalt künda ning kultiveerida korduvalt. See loob paremad tingimused ning vähendab umbrohtude levkut. Ka õige väetamine on tähtsal kohal. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta
Pisut vähem kasutatakse neid Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Euroopa riikide edetabeli lõpuosas on Taani, Rootsi ja Soome, kus kasutatakse taimekaitsevahendeid alla kahe kilogrammi haritava maa hektari kohta. Eestis kasutatakse pestitsiide veelgi vähem toimeaines tuleb meil haritava maa hektari kohta ca 200 grammi pestitsiide (A. Luik 2002). Suurema osa Eestis kasutatavatest pestitsiididest moodustavad herbitsiidid ja seda just teraviljakasvatuses, kus 80% kasutatavatest taimekaitsevahenditest moodustavad herbitsiidid. Herbitsiide kasutatakse suhteliselt palju ka köögiviljanduses, vähendamaks vaheltharimise kordi ja käsitsi kõplamist (A. Luik 2002). Pestitsiidid, sealhulgas ka herbitsiidid, on kallid ja nende kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonnakaitselisi probleeme. Seetõttu tuleks herbitsiidide kasutamist piirata. Üks võimalus vähendada pestitsiidide koormust keskkonnale, on
Seenhaiguste ja bakterite kasutamine.Vähe tegeliku tähtsusega tulemusi. Mehaaniline Kahjurite tapmine. Käsitsi või riistadega.Erimasinad kahjurite tapmiseks on vähe. Korjamine.Käsitsi või liimakärusid või püüniskäärusid. Püüdmine. Mitmesuguseid püüniseid, nagu hiirelõkse,liimivöösid jne. Kahjurite peletamine. Kasutatakse mitmesuguseid hirmutusvahendid samuti mitmesuguseid haisvaid või mõrusid määrdied. Umbrohutõrjevõtted jagunevad kaudseteks ja otseseks. Kaudse umbrohutõrje all mõistetakse ärahoidvat ja survetõrje-ubrohu puhaskülv (eelpuhastus ja järelpuhastus),sõnniku ja komposti õige valmistamine ja kasutamine,tühikute vältimine ja umbrohtude hävitamine väljaspool põlde,õigeaegne viljakoristus.Survetõrje-ratsionalne mullaharimine ja väetamine,optimaalne külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine
Eelpool nimetatud meetodid on ühtlasi ka ainukesed viisid, kuidas mahetootjad saavad umbrohuga võidelda. Tavatootjad saavad kasutada ka keemilist tõrjet, mida pritsitakse põldudele kas enne külvi või siis peale külvi ja enne kultuuride tärkamist. Külvi tulemusel ergutatakse taaskord esmalt umbrohud kasvama ning seejärel pritsimise tulemusel nad hävitatakse enne kui põhikultuurid jõuavad tärgata või kasvada teatud suuruseni. Taimekaitse kemikaalid, herbitsiidid, on kas kontaktsed- nad toimivad ainult selle taime pinnal, kuhu nad pritsitakse või siis süsteemsed, mis kanduvad edasi praktiliselt tervesse taime kohast, kus kemikaal taimega kokku puutub. Herbitsiide on nii üldhävitavaid, mis surmavad kogu taimestiku kui ka valiva toimega, mis on suunatud kindlatele taimedele. Üldhävitavate herbitsiidide levinuim toimeaine on glüfosaat.[1] 3.2 Putukatõrje Putukaid ilma kemikaalideta väga tõrjuda ei saagi, mahepõllunduses kasutatakse näiteks
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid Tabel 1. Tähtsamate toiteelementide ülesanded taimes, puuduse ja ülekülluse tunnused. TOITEELEMENT PUUDUS ÜLEKÜLLUS N - lämmastik vajalik Juurestik on väga tugev (otsib Lehtede ja võrsete kasv on kiire, eelkõige lehtede ja varte lämmastikku), võrsed on peened, noored lehed suured ja tumerohelised, kuid kasvuks, eriti kasvuperioodi lehed on väiksemad, alumised vanemad koed jäävad lõdvaks, varred kergesti algul, taimede kuivaines on lehed kahvatuvad, kasv lõppeb enneaegu. murduvateks. Juurestik on teda 0.5..
Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks Külvamine Monokülvikud(ainult seemned) Kombikülvikud (seemned+väetis) Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu Teraviljade kasvuaegne hooldamine Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, vigastab taime, et see kasvaks (orasäke) Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3
tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu
N puudus: taime kasv pidurdub, lehed peened, taim kahvatu, väheneb õite arv ja seemne saak. Üleväetamise puhul on taime kasv lopsakas, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi, teraviljad lamanduvad. Taimedes N 0,5-4%. ARENG: Taimedes P tunduvalt vähem 0,1-0,3%. P on paljude keerukate valkainete, fermentide, vitamiinide koosseisus. Soodustab taimede juurestiku arengut. P puudus: pikeneb kasvuperiood, viljad ei valmi, taime kasv pidurdunud või lakkab. P küllus: kasvuperiood lüheneb, teraviljadel seisukindlus parem. P üleküllus: saak valmib varem. SAAGI KVALITEET: K 0,4-1,6% taimedes. Soodustab sahhariidide sünteesi, H 2O tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni taime põuakindlus. K antagonist Ca ja Mg 10-20 x rohkem (13...17) Ca Mg K (1,3.....1,5)
• 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi :
Kui palju väetist on vaja kui otra on 90ha = 50t väetist 100kg väetist 4 555-x X=22kg/ha 100- 7,5 555 x X=42kg/ha K Taimede kasvutegurid -valgus -fotosüntees -soojus - +- 50c; opt umbes 200c -vesi -mulla omadused Õhustatus, pH jm. -toitained Toitained Mittemineraalsed · C,O,H üle 90% taime kuivainest -omastamine CO2, H2O Lämmastik · Allikad · Orgaanilise aine lagunemisel 30.90kg/ha vabanevad NH4 ühendid · Mikroorganismide poolt seotav N2 · 50-200kg/ha Peamiselt mügarbakterid · Sademetega mulda sattuv NO3 Tekkinud äikese ajal - 10-15kg/ha · Orgaaniliste väetiste lämmastik 1 tonn tahket sõnnikut umbes 5kg N (I aasal omastav 25%) · Mineraalväetiste lämmastik Koguste planeerimisel arvestada eelnevaga
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
7) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt. 4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega.
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu- nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50...
Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.
mis mõjutavad sama liigi isendite käitumist (nt. sugu-, kogunemis-, häire- ja jäljeferomoonid); · Repellendid on keemiliselt aktiivsed ained, mis omavad kahjuritele eemalepeletavat toimet; 5. Taimedest valmistatud pritsimisvedelikud, mida kasutatakse kahjurite vastu nt. küüslauk, sibul, võilill, tomat, nõges jne. Keemiline tõrje - Keemilist tõrjet kasutatakse siis, kui ükski teine tõrje ei toimi. Pestitsiidid - putukate tõrje. Herbitsiit - umbrohutõrje Fungitsiidid seenhaiguste tõrjevahendid. 6 Insektitsiidid putukate tõrjevahendid. Igapäevaselt kasutatakse seda mõistet aga kõikide loomse päritoluga taimekahjustajate vastu mõeldud preparaatide üldnimetusena; Mürke (parem mitte kasutada) kasutatakse kindlasti vastavalt juhendile. Väikesest pudelist võib saada suuri pindasid katta. 1
Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide mulda viimine. Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega. Rullimine – Selle eesmärk on tihestada mullapinda, parandada mulla ja seemnete vahelist kontakti ning tasandada maapinda. Äestamine – See on pinnale jäänud seemnete mullaga katmine, -mullakooriku hävitamine, tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. 2. TERAVILJADE AGROTEHNIKA Otsekülv – Tegemist on meetodiga, mille puhul mullaharimist ei toimu ning külvatakse otse maha. Tavapärane mullaharimine - Selle puhul toimib kõrrekoorimine, sügiskünd, libistamine, kultiveerimine ja külvamine. Minimeeritud mullaharimine – Kõrrekoorimine toimub enamasti sügisel või künnitakse madalkünniadraga kevadel. Seejärel külvatakse vili maapinda. Selle mullaharimise viisil pole mõtet teha kultiveerimist.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo).
õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. Keskmiselt viiakse 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga mulda 5 kg lämmastikku millest ca. 25% (1,25 kg) on omastatav esimesel aastal. Sõnnikul on arvestatav järelmõju ka 2. ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%)
saagi langust. Päeva pikkus on oluline tegur soja kasvatamisel. Sojauba on lühipäevataim ja suur enamus sorte võivad kasvada vaid 200-250 km eemal oma laiuskraadist. Tähtis on katkematu pimedusperiood. Sordiaretusega on suudetud luua sorte, 6 mis ei ole nii tundlikud päeva pikkuse suhtes ja on lühema kasvuperioodiga, sest pikapäevatingimustes kasvuperiood pikeneb veelgi. 3.2 Muld, väetamine Soja ei ole mulla suhtes eriti nõudlik, kasvab paremini keskmise raskusega muldadel, kui need ei ole happelised. Hapul mullal ei teki mügarbakteri mügaraid. pH 6-7 on sobiv, sest sellise mulla happesuse puhul on ka kaltsiumi ja magneesiumi omastamine normaalne. Mineraalväetistest soovitatakse 20:40:40 või 25:50:50 (NPK) kg/ha. N väetise andmine sojaoale harilikult vähendab mügarate moodustamist ja tulemuseks on väiksema koguse õhulämmastiku sidumine
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
annaabi.ee 
