Ajaloo mõisted (0)

Revolutsioon – kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele
Kontrrevolutsioon – revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele
Konservatism – demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele
Liberalism – poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine
Romantism – iseloomustab mineviku idealiseerimine , võõrdumus tegelikkusest ja individualism
Rahvuslus – ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele
Klassivõitlus – ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel
Merkantilism – rahvuslik mõtteviis, mille eesmärgiks on kaubanduse abil tugevdada rahvusriiki
Tööväärtusteooria – kauba vahetusväärtus sõltub primaarselt sellele kulutatud tööst
füsiokraatia – majandusteooria , mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest
poliitökonoomia -Majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest
konkurents – subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu
tööjaotus – spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise.
Turumajandus – arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus , konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena
utilitarism – positsioon eetikas , mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele
industrialiseerimine – sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine.
Urbaniseerimine – linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Plaanimajandus – majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile
marksism – sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, õpetus looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest
proletariaat – madala sissetulekuga sotsiaalne klass
sotsiaaldemokraatia – ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat
kommunism – täiuslik sotsiaalse võrdsuse ja õigluse ühiskond
sotsialism - vaadete süsteem, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku regulatsiooni eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada
anarhism – Ideoloogia, mille põhiselt peab olema võimuvaba ühiskond
Internatsionalism  - ideoloogia, mis peab tähtsaks rahvusvahelist (rahvaste vahelist) tegevust