FILOSOOF JOHN STRUART MILL (0)

Antsla Gümnaasium
ANNEMAI HARAK
12. klass
FILOSOOF JOHN STRUART MILL
referaat
Juhendaja : õpetaja
Peeter Lemats
Antsla 2015
Sisukord
Sisukord................................................................................................................................................2
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
Ülevaade elust ja ajastust......................................................................................................................4
Ülevaade loomingust............................................................................................................................5
ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.......................................................................................6
MÕTTEVABADUS ......................................................................................................................7
TEGEVUSVABADUS .................................................................................................................8
INDIVIIDID .................................................................................................................................9
Analüüs...............................................................................................................................................10
Kokkuvõte..........................................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13
Sissejuhatus
Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane , kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga.
Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism . Ta tegeles ka teadusfilosoofilise küsimusega falsifikatsiooni tingimustest.
Mill kirjutas üllatavalt mitmesugustel teemadel . Kõigi tema suur tekstide roll on kaitsta oma uut filosoofilist radikalismi ja intellektuaalset, moraalset, poliitilist ja sotsiaalsust.
Referaadis käsitlen John Stuart Mill'i vaateid mõtte- ja tegevusvabadusest ning põhilisi töid filosoofias ning filosoofi elu ja loomingut.
Elulugu
John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3-aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi.
1818 . aastal kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo , Joseph Hume 'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus , reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823. aastal asus Mill tööle Ida-India Kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes.
1826. aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830 kirjutas ta 5 esseed teemal "Some Unsettled Questions of Political Economy ". 1843. aastal kirjastati tema "System of Logic " ja 1845 kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused". 1851 . aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, aga abielu kestis vaid 6 aastat. Pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1961 "Considerations on R G").
Looming
Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham 'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
"parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll . Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus .
Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding , mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb olevat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas , et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem.
Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859 . aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? (Millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma soove ja plaane ühiskonnas ning millistel kaalutlustel on õigustatud sellise võimaluse kitsendamine?)
ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE
Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav , kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane.
Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi.
MÕTTEVABADUS

Mõttevabadus on üks inimõigustest: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev sõnavabadusest, mis on õigus oma seisukohti väljendada või levitada.
Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima.
Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast.
TEGEVUSVABADUS
Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest:

Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine , veenmine, suhetest hoidumine.

Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada , kui ühiskond seda vajalikuks peab.
Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda
huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud
sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste
huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult kõrtsist
koju sõita. Isegi kui tõesti midagi ei juhtu, oleks Mill'i arvates taoline tegu ikkagi lubamatu. Nimelt
ei oleks purjus inimene ohu tekkimise korral olnud võimeline adekvaatselt reageerima ning
osutunud siis teistele liiklejatele ohtlikuks. Sama lugu oleks ka kellegi teadmata tema sularaha
kasutamise ning hiljem tagastamisega. See oleks lubamatu, sest raha omanikul oleks vahepeal
võinud tekkida vajadus seda raha kasutada. Kuid samas on keelatud inimesel autoga sõita ilma, et tal oleks turvavöö peal. Selline olukord piirab inimeste vabadust positiivses mõttes ja kaitsteb nende
elusi.
INDIVIIDID
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on isend, üksikolend. Tavaliselt mõistetakse indiviidi all inimest kui üksikut teiste inimeste seas. Filosoofias mõistetakse indiviidi all mõnikord ka üksikut asja.
Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma.
Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip.

Analüüs
John Stuart Mill` i arvates peab mõttevabadus olema täielik. Olen sellega täiesti nõus. Igal inimesel on õigus mõelda, seda mida tema soovib. Iga inimene võib mõelda millest tahab ja kuidas tahab. Seda ei ole mitte kellegil õigus keelata või piirata. Ja kui inimene midagi teistest erinevalt mõtleb, siis ei ole kellegil õigust teda selle tõttu hukka mõista. Iga inimese jaoks on tõde just see, mida tema arvab tõde olevat. Keegi ei saa oma arvamust teisele peale suruda, olgugi, et see on tema jaoks tõde. Kindlasti on kõik oma elus ka sellega kokku puutunud, et inimesed hakkavad siiski oma arvamust ja mõtteid teistele peale suruma , olgugi, et igal inimesel on õigus oma mõtetele. Mõtete vahetamises ei ole midagi halba. Ei tohi aga teise inimese mõtteid maha teha. Muidu võib juhtuda, et inimene tõmbub endasse ja oma mõtteid enam teistega ei jaga. Kuid just mõtete jagamisel rikastuvad inimeste mõtted. Saadakse midagi juurde teistelt ja antakse midagi teistele vastu. Vastu võetakse vaid see informatsioon, mis on just vastu võtja arvates tõene. See, mis tõene ei ole, seda omaks ei võeta ja oma mõtete juurde ei liideta. On inimesi, kes ei ole enesekindlad ning nende mõttemaailma on väga kerge muuta ning suunata. Mõned inimesed suudavad sellist olukorda oma huvides ära kasutada. Eriti hästi saab mõjutada lapsi. Näiteks kui lapsevanemad räägivad mingil teemal, siis laps võtab selle ka endale, sest tema arvates on see tõde.
Indiviidiks ei pea Mill neid, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama. See väide, et tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees VÕI tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab, pean ma täiesti õigeks. Kui inimene tegutseb nii, et see võib kahju teha ainult temale, siis ei ole teistel õigus seda kritiseerida. Loomulikult on õigus inimestel temale nõu anda ja jagada soovitusi, kuid inimest keelata ei saa. Indiviid võib sellisel juhul teha, seda mida tema tahab, kui see ei puuduta mitte kedagi teist. Vastutab ta selliste tegudega vaid enda ees. Kui aga selle tegevuse tagajärjel kannatavad teised inimesed, siis on õigus seda inimest karistada. Näiteks, kui indiviid tarvitab alkoholi ja läheb auto rooli, selle tagajärjel juhtub õnnetus, mille tagajärjel saab kannatada süütu inimene, siis on õigus inimest karistada ja roolijoodik peab vastutama oma tegude eest. Kuid tihti näeme me enda ümber indiviide, kes ei julge oma tegude eest vastutada. Vastutusest hiilitakse kõrvale või selle eest põgenetakse. Põgenedes võib vastutusest kaudselt pääseda – see tähendab, et teised ei pruugi sellest teost küll teada saada, kuid indiviid jääb sellest igaveseks teadlikuks ja olenevalt teo raskusest võib see jääda tema mõtetesse edasi elama. Indiviidid ei ole need, kes ei suuda enda tegude eest vastutada. Näiteks on need lapsed, sest lapsi on väga kerge mõjutada ja lapsed ei anna endale veel aru, mida nad oma tegudega võivad saavutada. Samuti ei suuda enda tegude eest vastutada vaimse puudega inimesed. Nende mõtted ei ole selged ja nad võivad tihti hõljuda oma mõtetes kuskil hoopis kaugemal. Nende mõttemaailm on palju erinev tavainimeste mõttemaailmast. Neil on õigus mõelda seda, mida nad soovivad, kuid nende mõtete tagajärjel ei tohi kahjustada teisi inimesi.
Kokkuvõtteks, ma usun, et igal inimesel on õigus oma arvamusele, oma mõtetele. Teise mõtteid ei tohiks maha teha, sest selles ei saa kindel olla, et tema mõtted ei ole tõesed. Kuid kui mõtete tagajärjel tulevad sellised teod, mis kahjustavad teisi inimesi, siis on seda inimest õigus karistada. Kui aga indiviidi tegude tagajärjel ei saa kahjustada mitte keegi teine, peale indiviidi enda, siis ei ole ühiskonnal õigust teda kritiseerida. Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga .
Kokkuvõte
Kirjutasin oma referaadi John Stuart Mill'ist. Leidsin, et tema vaated sarnanesid üpris palju minu omadega. Mill oli kuulus utilitarist. Sõna ulitas on tulnud ladina keelest ja tähendab kasu. Ta oli veendunud, et kõige õigem käitumine on see, mis soodustab ühiskonna heaolu. Heaolu ehk õnn seisneb aga naudingutes. Ja on olemas kahte sorti naudinguid – kehalised- ja intellektuaalsed naudingud. Väärtuslikumad on just intellektuaalsed naudingud. Mill väitis, et
"parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täiesti vaba oma arvamustes. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama.
Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees VÕI tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill „ John Stuart Mill ”
http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.ht m „ John Stuart Mill: Overview ”, Colin Heydt
Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996
Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus . – Meos , I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998
Palviste J. – Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant , Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996
Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151
13