John Stuart Mill (1)

Q: Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi?

Vastus leiad õppematerjalist: John Stuart Mill

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi?

SISUKORD:

ELULUGU

LOOMING

KOKKUVÕTE

ANALÜÜS

ELULUGU
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane , üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism .
John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana . Juba 3-aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi.
1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo , Joseph Hume 'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus , reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus Mill tööle Ida-India Kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes.
1826 . aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830 kirjutas ta 5 esseed teemal "Some Unsettled Questions of Political Economy ". 1843 kirjastati tema "System of Logic " ja 1845 kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused". 1851 . aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, aga abielu kestis vaid 6 aastat. Pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women "), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government ").

LOOMING
Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham 'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
"parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll . Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus .
Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding , mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb olevat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas , et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem.
Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859 . aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? (Millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma soove ja plaane ühiskonnas ning millistel kaalutlustel on õigustatud sellise võimaluse kitsendamine?)
Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav , kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane.
Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud ( kollektiiv )? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi.
Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.
Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima.
Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist ; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast.
Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest:

Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine.

Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada , kui ühiskond seda vajalikuks peab.
Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma.
Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip.

KOKKUVÕTE
Kirjutasin oma referaadi John Stuart Mill` ist. Leidsin, et tema vaated sarnanesid üpris palju minu omadega.
Mill oli kuulus utilitarist. Sõna ulitas on tulnud ladina keelest ja tähendab kasu. Ta oli veendunud, et kõige õigem käitumine on see, mis soodustab ühiskonna heaolu. Heaolu ehk õnn seisneb aga naudingutes. Ja on olemas kahte sorti naudinguid – kehalised- ja intellektuaalsed naudingud . Väärtuslikumad on just intellektuaalsed naudingud. Mill väitis, et
"parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täiesti vaba oma arvamustes. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama.
Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees VÕI tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab.

ANALÜÜS
John Stuart Mill` i arvates peab mõttevabadus olema täielik. Olen sellega täiesti nõus. Igal inimesel on õigus mõelda, seda mida tema soovib. Iga inimene võib mõelda millest tahab ja kuidas tahab. Seda ei ole mitte kellegil õigus keelata või piirata. Ja kui inimene midagi teistest erinevalt mõtleb, siis ei ole kellegil õigust teda selle tõttu hukka mõista. Iga inimese jaoks on tõde just see, mida tema arvab tõde olevat. Keegi ei saa oma arvamust, teisele peale suruda, olgugi, et see on tema jaoks tõde. Kindlasti on kõik oma elus ka sellega kokku puutunud, et inimesed hakkavad siiski oma arvamust ja mõtteid teistele peale suruma , olgugi, et igal inimesel on õigus oma mõtetele. Sellest kui mõtteid vahetatakse , ei ole midagi halba. Ei tohi, aga teise inimese mõtteid maha teha. Muidu võib juhtuda, et inimene tõmbub endasse ja oma mõtteid enam teistega ei jaga. Kuid just mõtete jagamisel rikastuvad inimeste mõttes. Saadakse midagi juurde teistelt ja antakse midagi ka teistele vastu. Vastu võetakse vaid see informatsioon, mis on just vastu võtja arvates tõene. See, mis tõene ei ole, seda omaks ei võeta ja oma mõtete juurde ei liideta. On inimesi, kes ei ole enesekindlad ning nende mõttemaailma on väga kerge muuta, suunata. Ning mõned suudavad sellist olukorda ka oma huvides ära kasutada. Eriti hästi saab mõjutada lapsi. Näiteks kui lapsevanemad räägivad mingil teemal, siis laps võtab selle ka endale, sest tema arvates on see tõde.
Indiviidiks ei pea Mill neid, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama. See väide, et tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees VÕI tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab, pean ma täiesti õigeks. Kui inimene tegutseb nii, et see võib kahju teha ainult temale, siis ei ole teistel õigus seda kritiseerida. Loomulikult on õigus inimestel temale nõu anda ja jagada soovitusi , kuid inimest keelata ei saa. Indiviid võib sellisel juhul teha, seda mida tema tahab, kui see ei puuduta mitte kedagi teist. Vastutab ta selliste tegudega vaid enda ees. Kui aga selle tegevuse tagajärjel kannatavad teised inimesed, siis on õigus seda inimest karistada. Näiteks, kui indiviid tarvitab alkoholi ja läheb auto rooli, selle tagajärjel juhtub õnnetus, mille tagajärjel saab kannatada süütu inimene, siis on õigus inimest karistada ja roolijoodik peab vastutama oma tegude eest. Kuid tihti näeme me enda ümber indiviide, kes ei julge oma tegude eest vastutada. Vastutusest hiilitakse kõrvale või selle eest põgenetakse. Põgenedes võib vastutusest kaudselt pääseda – see tähendab, et teised ei pruugi sellest teost küll teada saada, kuid indiviid jääb sellest igaveseks teadlikuks ja olenevalt teo raskusest võib see jääda tema mõtetesse edasi elama. Indiviidid ei ole need, kes ei suuda enda tegude eest vastutada. Näiteks on need lapsed, sest lapsi on väga kerge mõjutada ja lapsed ei anna endale veel aru, mida nad oma tegudega võivad saavutada. Samuti ei suuda enda tegude eest vastutada vaimse puudega inimesed. Nende mõtted ei ole selged ja nad võivad tihti hõljuda oma mõtetes kuskil hoopis kaugemal. Nende mõtte maailm on palju erinev tavainimeste mõttemaailmast. Neil on õigus mõelda seda, mida nad soovivad, kuid nende mõtete tagajärjel ei tohi kahjustada teisi inimesi.
Kokkuvõtteks, ma usun, et igal inimesel on õigus oma arvamusele, oma mõtetele. Teise mõtteid ei tohiks maha teha, sest selles ei saa kindel olla, et tema mõtted ei ole tõesed. Kuid kui mõtete tagajärjel tulevad sellised teod, mis kahjustavad teisi inimesi, siis on seda inimest õigus karistada. Kui aga indiviidi tegude tagajärjel ei saa kahjustada mitte keegi teine, peale indiviidi enda, siis ei ole ühiskonnal õigust teda kritiseerida. Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga .

KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill „ John Stuart Mill ”
http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.ht m „ John Stuart Mill: Overview ”, Colin Heydt
Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996
Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus . – Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998
Palviste J. – Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant , Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996
Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marju848 Õppematerjali autor

john stuart mill

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill

Sarnased õppematerjalid

odt

FILOSOOF JOHN STRUART MILL

Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3

Filosoofia

doc

John Stuart Mill

John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."

Filosoofia

doc

John Stuart Mill

John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja

Ühiskonnaõpetus

odp

Esitlus J.S. Mill

Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond,

Filosoofia

doc

John Stuart Mill - mõtte- ja tegevusvabaduse teooriad

keelustamist; kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue

Filosoofia

docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

Siit tekib filosoofiline probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele. Ühelt poolt sunni puudumine ja teiselt poolt toimimine.(1) Inglise filosoof John Stuart Mill oli kuulus utilitarist, kes oli veendunud, et moraalselt õige on käitumine on selline, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Mill püstitas vabaduse probleemi järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.

Majandus

doc

Filosoofia vastused

1. kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle. See avaldub kahel kujul. 1. Seadusandlusena, seaduse rikkumine on karistatav, kuid ka seadusandlus peab olema õiglane. 2. ühiskonna võim avaldub ka ühiskondliku arvamusena- indiviidi saab mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, veenmise ja suhete katkestamise teel. Milli arvates on inimliku elukorralduse põhiprobleem, kuidas sobivalt tasakaalustada individuaalset sõltumatust sotsiaalse kontrolliga. 9.Kuidas Mill õigustab mõttevabadust? Milli järgi peab olema mõttevabadus täielik. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda 1. Tegudest mis puudutavad ainult indiviidi enda huve –ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke mida ühiskond võib teha- mõista hukka, anda nõu, hoiduda suhtlemisest. 2. mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees, teda karistatakse, kui ühiskond seda vajalikukus peab.

Filosoofia

doc

Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on vaid illusioon?

Tunnistades mõnd riiki ja ühiskonda iseseisvana, ei tähenda see veel seda, et seal vabadus ja võrdsus eksisteeriksid. Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on siiski vaid illusioon ning kas ühiskonna võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mill, et

Filosoofia

Rohkem sarnaseid