John Stuart Mill (0)

John Stuart Mill
20. mai 1806 - 8. mai 1873
Elulugu
John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja ) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi.
1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade – David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul , reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt avaldamist mitmes tuntud väljaandes.
Kolm aastat hiljem elas läbi terava kriisi, mille tagajärjel pöördus ta seni kindlalt isa ja Benthami poolt tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja inimese kujutlusvõimest. 1830 kirjutas viis esseed teemal "Some Unsettled Questions of Polical Economy ". 1843 kirjastati tema "System of Logic " ja kaks aastat hiljem kirjutas ta palju müügiedu saavutanud ja järgnevatel aastatel mitmeid kordi edukalt uuesti trükitud "The Principles of Political Economy". 1851 aastal abiellus Harriet Tayloriga, kellega kooselu kestis aga vaid kuus aastat, pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "On Liberty ", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism" ja kui Mill kaks aastat hiljem kandideeris parlamenti, ta sinna ka valiti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta aktiivset tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid nii surmanuhtlusest, naiste õigusest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformisest, Iirimaa küsimustes, orjusest kui representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government ").
Kuulsa utilitaristina oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
"parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll . Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane.
Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.
Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima.
Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest:

Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine , suhetest hoidumine.

Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab.
Poliitilise ökonoomika alused
Milli kuulsaimaks tööks majandusvaldkonnas oli "Poliitilise ökonoomika alused", millest sai pikkadeks aastateks raamat, mis võimutses lettidel monopoolses seisuses. Mill rajab oma põhiteooriad inimeste omakasule. Mill väidab, et
majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne ,
sest inimesed seda alati ei ole.
Mill tegi oma alustes mitmeid uuendusi endistesse arusaamadesse majandusest, samas on tema tulemused vägagi laialiulatuvad