Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

John Stuart Mill (0)

1 Hindamata
Punktid
John Stuart Mill #1 John Stuart Mill #2 John Stuart Mill #3 John Stuart Mill #4
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim33 Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

John Stuart Mill

Teise mõtteid ei tohiks maha teha, sest selles ei saa kindel olla, et tema mõtted ei ole tõesed. Kuid kui mõtete tagajärjel tulevad sellised teod, mis kahjustavad teisi inimesi, siis on seda inimest õigus karistada. Kui aga indiviidi tegude tagajärjel ei saa kahjustada mitte keegi teine, peale indiviidi enda, siis ei ole ühiskonnal õigust teda kritiseerida. Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga. 5. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill ,, John Stuart Mill " http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm ,, John Stuart Mill: Overview ", Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. ­ Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. ­ Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151

Filosoofia
thumbnail
26
odt

FILOSOOF JOHN STRUART MILL

..................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane, kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse

Filosoofia
thumbnail
2
doc

John Stuart Mill

John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille jär

Filosoofia
thumbnail
22
odp

Esitlus J.S. Mill

John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piir

Filosoofia
thumbnail
3
doc

Majandusmõtte areng

Majandusmõtte areng Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust. Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes. François Quesnay (4. juuni 1694­ 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg. 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust. Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud

Majandus
thumbnail
14
odt

Eetika: õige või väär

1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktil

Eetika
thumbnail
1
doc

John Stuart Mill - mõtte- ja tegevusvabaduse teooriad

John Stuart Mill Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole

Filosoofia
thumbnail
9
docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

Siit tekib filosoofiline probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele. Ühelt poolt sunni puudumine ja teiselt poolt toimimine.(1) Inglise filosoof John Stuart Mill oli kuulus utilitarist, kes oli veendunud, et moraalselt õige on käitumine on selline, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Mill püstitas vabaduse probleemi järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun