5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
118 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siim33
Õppematerjali autor
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism.
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond,
Siit tekib filosoofiline probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele. Ühelt poolt sunni puudumine ja teiselt poolt toimimine.(1) Inglise filosoof John Stuart Mill oli kuulus utilitarist, kes oli veendunud, et moraalselt õige on käitumine on selline, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Mill püstitas vabaduse probleemi järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust.
Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud. Thomas Robert Malthus FRS (14 February 1766 29 December 1834) oli Briti õpetlane, kes populiseeris majanduse teooriat rentimise kohta. John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli kuulsaim töö oli "Poliitilise ökonoomia alused" ("The Principles of Political Economy"). Mill rajas selles oma teooriad inimeste omakasule. Mill väitis, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad
Need on värv, heli, maitse, soojus/külmus lihtideed ümbruse vaatlusel tekkinud ideed(mõistus passiivne) keerulised ideed mõistuse poolt töödeldud lihtideed loomuliku õiguse teooria: loomulik seisukord võrdsuse seisukord, loodusseaduse piires, kus iga võim ja iga õigus on vastastikused. Loodusseadus mõistus, see on vajalik loomuliku õiguse tunnetamiseks Inimesed võiksid eksisteerida ilma pooliitikata, kuid mitte moraalsuseta JONH STUART MILL Inglise filosoof ja majandusteadlane Sündis 1806 aastal Londonis Juba 3 aastaselt hakaks isa Millile kreeka keelt õpetama .. 1826 aastal läbis Mill kriisi, peale mida, hakkas huvituma luulest ja kujutlusvõimetest 1851 aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, abielu kestis 6 aastat Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, Mõtted Iirimaa, orjus, hukkamine.... Looming: Mill ise pidas end sotsialistiks
lapsele koolikoha mitteandmist. Siis näib demokraatiast kui enamuse valitsemise põhimõttest järelduvat, et üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pagana pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Kuid nagu Mill ütleb, on siin viga selles, et rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Kuna me tegelikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid