Alfred Marshall (0)

Hiiumaa Ametikool
Anneli Veel
S16
TURUMAJANDUSETEOREETIKUD
ALFRED MARSHALL
Referaat
Suuremõisa 2016
Sisukord
Sisukord .................................................................................................................................................. 2
Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3
Elulugu .................................................................................................................................................... 4
Töö ja majandusalased ideed .............................................................................................................. 5
Olulisemad postulaadid ........................................................................................................................ 8
Kokkuvõte ............................................................................................................................................... 9
Kasutatud allikmaterjalid ..................................................................................................................... 9
2
Sissejuhatus
Valisin referaadi teemaks tuntumate turunduseteoreetikute hulgast inglase Alfred Marshal ’i, 
kelle kohta on eestikeelset materjali üsna vähe leida. Suure hulga inglisekeelse lektüüri luge-
mine ja tõlkimine oli huvitav väljakutse, samas pakkus uurimisalune tegelane parajal määral 
pinget. Alfred Marshall oli inglise üks oma aja mõjukamaid majandusteadlasi . Tema raamat 
“Principles of Economics ” (1890) oli Inglismaal pikka aega olulisim majandusõpik. Tema elulu-
gu ja maailmavaade on väga imponeerivad ja ilmselgelt väärib teema lähemat uurimist . 
Käesolevas töös annan lühiülevaate Alfred Marshal ’i eluloost ja püüan refereerida tema majan-
dusalaseid ideid, tema seisukohtade mõju ja tähtsust tänapäeva majanduses. 
Ta oli ka matemaatik , ajaloolane, riigimees ja filosoof.
3
Elulugu
Alfred Marshall (26. juuli 1842 – 13. juuli 1924) sündis Clapham’is 
(tol ajal Londoni äärelinn). Tema isa, John Marshal , soliidne 
keskklassi positsiooniga mees, töötas kassapidajana Inglise Kesk-
pangas  ja  pere  elas  suhteliselt  tagasihoidlikes  mugavustes.             
Marshalli isa oli keerulise iseloomuga, evangeelse usuvoolu 
pooldaja. Viktoriaanliku kombe kohaselt kavandas ta oma poja arengut ja soovis seda hoolikalt 
jälgida. Alfredist pidi saama vaimulik. Isapoolne jäik kontroll ja mahasurumine avaldas kest-
valt mõju Marshal ’ile. See väljendus kalduvuses hüpohondriasse, samuti tekkis tal hirm lais-
kuse ja jõudeelu ees. Vastukaaluks eelistas tegevusi, mis pakuks “puhast rõõmu”,  nagu näiteks 
matemaatika . Sealt pärinevad juured ja kogemused juba varases nooruses. Isa soovil oli tema 
haridustee planeeritud siduda anglikaani kirikuga kuid Marshall eelistas Oxfordi matemaatikat 
ja  Cambridge ’i. Ta oli oma põlvkonna üks parimaid matemaatika õpilasi Inglismaal. St. John 
College’is õppides paistis Marshall silma andeka matemaatikuna ja metafüüsika huvilisena. 
Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele. 
Kogu oma täiskasvanuea mõtles Marshal  ökonoomikast kui eraldi õppeainest, kuigi tema 
unistus eraldi ökonoomika teaduskonna avamisest, õnnestus alles 1903. aastal Cambridge’is.
Marshall valiti 1865. aastal St. John College Cambridge’i auliikmeks ja lektoriks moraalse tea-
duse alal sai ta 1868. 1885 sai temast poliitökonoomia professor Cambridge’is, kuhu ta jäi kuni 
oma pensionile minekuni (1908). Aastate jooksul suhtles ta paljude briti mõtlejatega, sealhul-
gas Henry Sidgwick, W.K. Clifford , Benjamin Jowett, William Stanley Jevons, Francis Ysidro 
Edgeworth , John Neville Keynes ja John Maynard Keynes. 
Marshall asutas Cambridge School’i, kus pöörati erilist tähelepanu mastaabiefekti teooriale ja 
kindla heaolu ökonoomikale. Pärast tema pensionile jäämist võtsid juhtimise üle Arthur Cecil 
Pigou ja John Maynard Keynes ( https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Marshall#Bibliography _
and_further_reading, 02.11.2016).
1877 . aastal abiel us ta Mary Paley’ga, kes oli tema endine õpilane ning üks esimestest naistu-
dengitest Cambridge’i haridusega ( http://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/
economics-biographies/alfred-marshall#B, 02.11.2016).
Marshall elas 81 aastaseks, jäädes kogu eluks Cambridge’i õppejõuks. 
4
Töö ja majandusalased ideed
Marshalli esikteos “Natura non facit saltum” ilmus 1880. aastal. Raamatu põhiideed võib tõl-
gendada järgmiselt: inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene 
oma heaolu parandada. Ainult siis, kui mingi sammu astumise piirtulu saab võrdseks selle 
sammu astumise piirkuluga, on tegemist tasakaaluasendiga ( https://et.wikipedia.org/wiki/Al -
fred_Marshall, 03.11.2016).
Marshall soovis ökonoomikat parandada matemaatilise rangusega, muutes seda ühtlasi rohkem 
teaduslikumaks. Aastal 1870 kirjutas ta väikese hulga kirjutisi rahvusvahelisest kaubandusest 
ja protektsionismi probleemidest. 
Marshalli põhiideed majandusmudelite ja meetodite kasutamisel olid järgmised:
 
• kasuta matemaatikat kui keelt, mitte kui eesmärki,
 
• kasuta matemaatikat niikaua, kui sa oled probleemi lahendanud,
 
• tõlgi inglise keelde,
 
• il ustreeri näidetega elust,
 
• kustuta matemaatika,
 
• kui neljas punkt ei õnnestu , kustuta kolmas. Viimast tegin ma tihti.
Marshal ’i peetakse neoklassikalise koolkonna rajajaks majanduses. Ta jõudis seisukohani ja 
väitis, nii ka tema järgijad, et ühest küljest on majandus heaolu uuring, kuid teiselt poolt on see 
üksikisiku, kes on tähtsam kui heaolu, uuring. Sellest lähtuvalt järeldati, et materjaalne heaolu 
on majanduse esmane eesmärk.
Marshall’i definitsioon:
Ökonoomika on inimkonna tavapärase äritegevuse uuring. Ta uurib tähelepanelikult seda 
osa üksikisiku ja sotsiaalse tegevuse sfääris, mis on kõige tihedamalt seotud ning sotsiaal-
set tegevust, mis on tihedalt seotud materjaalse heaoluga. Ta nägi, et ökonoomika kohus oli 
parandada materjaalset heaolu, kuid selline parenemine toimuks vaid sotsiaalsete ja poliitilisi 
jõudude koostoimel. Varasema sotsiaalse filosoofia mõjul kasvas välja huvi liberalismi, sotsia -
lismi, ametiühingute, naiste hariduse, progressi ja vaesuse vastu, mis kajastus tema hilisemas te-
gevuses ja kirjutistes. ( http://www.business-science-articles.com/b-a/economics/211-alfred-mar -
shall -definition-of-economics, 03.11.2016)
Tema ökonoomikaalaseid vaateid on tõlgendatud ja reklaamitud kui täpsustusi ja laiendeid 
sellistele majandusteadlastele nagu Adam Smith, David Ricardo, Thomas Robert Malthus ja 
John Stuart Mil . Marshall seadis fookuse klassikaliselt majandusökonoomia käsitluselt turu-
majandusele, populariseerides ja uurides selles inimese käitumist. Ta alahindas teatud muude 
5
majandusteadlaste panust nagu Léon Walras, Vilfredo Pareto ja Jules Dupuit ja ainult vastu-
meelselt on tunnistanud Stanley Jevons’i* mõjutusi.
Suur edu saatis Marshal ’i õpetusi ja põhimõtteid, mis pärinesid üllitisest “Principles of Eco-
nomics” (1890). Efektiivsed  skeemid  pälvisid tähelepanu ja olid eeskujuks teistele õpetajatele 
kogu maailmas.
Alfred Marshall oli esimene, kes arendadas välja nõudluse ja pakkumise mõisted. Graafikul 
(vt joonis 2.) kujutatakse nõudluse ja pakkumise kõverat, turu tasakaalu,  kauba koguse ja 
hinna suhet ehk hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis ning selle 
kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Seda mudelit rakenda-
vad majandusteadlased ka tänapäeval erinevates vormides, kasutades uusi erinevaid muutujaid 
näitamaks mitmeid teisi majanduslikke põhimõtteid. Marshal ’i skeem võimaldas visualiseeri-
da keerulised majanduslikud põhialused lihtsalt ja täpselt, kui varem oli neid ideid ja teooriaid 
võimalik seletada vaid sõnade abil. ( https://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Marshall#Works, 
03.11.2016) 
Price
Supply curve
Consumer
surplus
Equilibrium
Producer
Market price
surplus
Demand
curve
Joonis 2.  Marshall’i nõudluse 
ja pakkumise skeem
Equilibrium quantity
Quantity
Joonis 3. Ülejääkide pakkumise ja nõudluse skeem: 
tarbija (roosa) ja tootja (sinine)
By User:SilverStar - Own work , CC BY 2.5, https://commons .
wikimedia.org/w/index.php?curid=1450405
Marshall võttis kasutusele hinnaelastsuse printsiibi. Marshal ’i ülejääk  (vt joonis 3.) ehk pea-
voolu majandusteaduses nn majanduslik ülejääk (tuntakse ka kui kogu heaolu ülejääk)  viitab  
kahele seosele: tarbijate ülejääk (rahaline võit) on saadud tarbijatele, sest nad suudavad osta 
toodet hinnaga, mis on väiksem kui kõrgeim hind, mis nad oleksid nõus maksma. Tootjate üle-
jääk on summa, kui tootjad saavad müüa turuhinnaga, mis on kõrgem kui vähim, mille eest nad 
oleksid valmis müüma. See kasum on enam-vähem võrdne, kuna tootjad ei ole tavaliselt nõus 
müüma kahjumiga ja muutuvad ükskõikseks nul punkti hinna juures. ( https://en.wikipedia.org/
wiki/Economic_surplus, 03.11.2016)
* Wil iam Stanley Jevons (1835 – 1882), inglise majandusteadlane ja loogik.
6
Marshall’i kääride printsiip aitas selgitada nõudluse ja pakkumise ning kasumi ja tootmiskulude 
vahelist seost: tegu oleks justkui kahe teraga kääridega. Termini “väärtus” asendas ta mõistega 
“hind”. Kuigi mõiste “väärtus” on siiani kasutusel, on enamiku inimeste jaoks see sünonüümiks 
mõistele “hind”. (vt joonis 4.)
Publitsistika
1879 – The Economics of Industry (kaasautor Mary Paley Marshall)
1879 – The Pure Theory of Foreign Trade: The Pure Theory of Domestic Values
1890 – Principles of Economics
1919 – Industry and Trade
1923 – Money , Credit and Commerce
Joonis 4. Alfred Marshall’i ideekaart
kasutas uurimistöös fakte ja 
suurema koguse saab müüa
matemaatilisi figuure 
odavama hinnaga
huvitus majandusest 25-aastasena
luges John Stuart Mil ’i 
poliitökonoomia professor Cambridge’s 43-aastasena
pakkumine 
peegeldab 
teooriat, printsiipe
tutvustas kaasaegset mikroökonoomikat 48-aastasena
nõutud kauba 
tootmiskulusi
lõi mõisted 
õpetas Camebridge’is
“pakkumine” ja “nõudlus”
matemaatikat 9 aastat
pööras ökonoomika 
teaduseks
hinna määrab pakkumise 
õppis Camebridge’is
ja nõudluse 
matemaatikat
tasakaalupunkt
võrrelda pakkumise ja
nõudluse olulisust kahe teraga
kääride printsiibil
pani aluse empiirilise hüpotees -
testimise metoodikale kaasaegses
Alfred Marshall
majandusteadusesse 
1842-1924
vastandus marginalismi 
Me võiks mõistlikult arutleda,
pakkumine ja nõudlus
koolkonnale
kas see on ülemine või alu-
on väga olulised
mine kääritera, mis “lõikab” 
hinna paberil : kas väärtus on 
lühike periood
tõi majandusteadusesse 
reguleeritud kasuliku (tarbi-
lühi- ja pikaajalise 
jate nõudlus) või tootmisku-
pikk periood
perioodi mõiste
lude (pakkumine) poolelt*
pakkumise pool
võttis kasutusele 
on olulisem
elastsuse printsiibi
* Alfred Marshall, Principles of Economics, 8. toim. (London: Macmil an, 1920), lk 348
7
Olulisemad postulaadid
Riik saaks hakkama Shakespeare’i tööde väljaande 
trükkimisega, aga mitte selle loomisprotsessiga... 
Ma soovitan tungivalt , et riikliku osalust tootmis-
protsessides, mis nõuavad jätkuvat loovust ning 
omaalgatust, peaks esmalt käsitlema kui asot-
siaalset käitumist, sest see surub maha teadmiste 
ja ideede tekke, mis moodustavad kõige olulisema 
kollektiivse rikkuse vormi. (vt joonis 5.)
Iga ajastu poeedid ja sotsiaalreformistid on püüd-
nud oma kaasaegseid näha unistuste elu, va-
naaegsete lummavate lugude ja kangelaste võtmes . 
(vt joonis 6.) 
Kõik vastuolud ütlevad meile, et mida rohkem  Joonis 5. 
fi ltreerida ratsionaalseid uurimusi ja tõlgendusi, 
seda enam on meil võimalik õppida faktidest.
Tsiviliseeritud riikides üldiselt aktsepteeritakse nii 
kulda kui hõbedat või mõlemat rahana. 
(vt joonis 7.)
Kõige hoolimatum ja reeturlikum kõikidest teoree-
tikutest on see, kes väidab, et laseb faktidel ja 
numbritel enda eest kõneleda. (vt joonis 8.)
Joonis 6. 
Joonis 8. 
Joonis 7. 
8
Kokkuvõte
Alfred Marshall oli üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi, Cambridge’i koolkonna 
rajaja. Oli 1877-1881 Bristoli ja 1885-1908 Cambridge’i ülikooli professor. Lõi mitme väärtus-
teooria sünteesi ehk Marshal ’i kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise  toot -
misteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist 
ning neoklassikaline väärtusteooria, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra ta-
sakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. 
Tema hinnateooria oli sajandivahetusel laialdaselt käibel kogu maailmas. Oma tegevuse algus-
järgul pooldas vabakaubandust, hiljem soosis monopole, samastas need suurtootmisega. Pani 
aluse üldise heaolu käsitlusele, mis avaldas mõju paljude majandusteadlaste vaadetele. Ta oli es-
imene majandusteadlane, kes võttis kasutusse  Ceteris paribus* eelduse, mis hõlbustas kontsent-
reeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise 
perioodide mõiste ja see on jäänud tänapäevani neoklassikalise firmateooria oluliseks osaks. 
Marshal ’i meetodeid kasutasid analüüsiks tihti “uued” institutsionalistid, kes mõtlesid va-
nadest erinevalt ( https://et.wikipedia.org/wiki/Institutsionaalne_majandusteadus , 03.11.2016).
Marshall oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof.
Kasutatud allikmaterjalid
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia . 5. köide: MAAP -PAIR. Tallinn: Valgus, 1973
https://www.britannica.com/biography/Alfred-Marshal
http://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/economics-biographies/al -
fred-marshall#B
https://www.youtube.com/watch?v=QvPsbgXuD0I
http://www.wikiwand.com/en/Alfred_Marshal
* Ceteris paribus (ld), muidu võrdseil tingimusil; põhimõte tähendab, et teadusliku eksperimendi 
korral peavad võrdluseksperimendis olema peale uuritava suuruse kõik muud tingimused samad  9
mis kontrol eksperimendis.