Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID, TURUMEHHANISM (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas taolist rikkust võiks suurendada?
ÖKONOOMIKA
ÜLESANDED 1: MAJANDUSE 
PÕHIPROBLEEMID
TURUMEHHANISM
1
1. Tooge näiteid nimetatud teadustest:
1)  Loodusteaduste  hulka kuuluvad…..
2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad………...
3) Reaalteaduste hulka kuuluvad…………..
4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad ………...
2
1. Tooge näiteid nimetatud teadustest, vast. :
1) Loodusteaduste hulka kuuluvad: füüsika, keemia jm.
…..
2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad: filosoofia, 
sotsioloogia, ajalugu jm.………...
3) Reaalteaduste hulka kuuluvad: matemaatika , füüsika, 
bioloogia …………..
4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad:psühholoogia, 
ajalugu, filosoofia ………...
3
2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. 
Tõmmake sellele ring ümber

2.1.  Majandusteadus  on:
a) humanitaarteadus
b) tehnikateadus
c) täppisteadus
d) sotsiaal - ehk ühiskonnateadus
e) loodusteadus
4
2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. 
Tõmmake sellele ring ümber

2.1. Majandusteadus on:
a) humanitaarteadus
b) tehnikateadus
c) täppisteadus
d) sotsiaal - ehk ühiskonnateadus
e) loodusteadus
5
2.2. Majandusteadus uurib majandustegevust ja selle 
korraldamist

a) üksikindivi di tasandil
b) ettevõtte tasandil
c) majandusharu tasandil
d) kogu ri gi tasandil
e) kõikidel eel oetletutel tasanditel
6
2.2. Majandusteadus uurib majandustegevust ja selle 
korraldamist

a) üksikindivi di tasandil
b) ettevõtte tasandil
c) majandusharu tasandil
d) kogu ri gi tasandil
e) kõikidel eelloetletutel tasanditel
7
2.3. Majandusteaduse põhiprobleemiks on:
a) pi ramatud  ressursid  ja pi ratud vajadused
b) pi ratud ressursid ja pi ramatud vajadused
c) pi ramatud ressursid ja pi ramatud vajadused
d) pi ratud ressursid ja pi ratud vajadused
8
2.3. Majandusteaduse põhiprobleemiks on:
a) pi ramatud ressursid ja pi ratud vajadused
b) piiratud ressursid ja  piiramatud  vajadused
c) pi ramatud ressursid ja pi ramatud vajadused
d) pi ratud ressursid ja pi ratud vajadused
9
2.4. Ressursside nappus ehk  piiratus  :
a) kaob, kui majandusteadus areneb kõrgemale 
tasemele
b) on probleem ainult väikese sissetulekuga inimeste 
jaoks
c) hävitab peatselt kogu inimtsivilisatsiooni
d) eksisteerib alati ja igas ühiskonnas
e) on probleem ainult arenguriikide jaoks
10
2.4. Ressursside nappus ehk piiratus :
a) kaob, kui majandusteadus areneb kõrgemale 
tasemele
b) on probleem ainult väikese sissetulekuga inimeste 
jaoks
c) hävitab peatselt kogu inimtsivilisatsiooni
d) eksisteerib alati ja igas ühiskonnas
e) on probleem ainult arenguriikide jaoks
11
3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige 
ÕIGE/VALE ringiga.  Variandi  VALE asemele kirjutage õige

1) Majandusteadus uurib kaupade ja teenuste tootmist ning jaotamist
2) Majandusteadust võib nimetada ka valikuteaduseks
3) Mõistega homo economicus tähistatakse ainult mõtlevat inimest
4) Põhilised  tootmistegurid  on töö ja  kapital
5) Nappivate ressursside korral tehtavate valikutega kaasnevad alati 
loobumis - ehk  potentsiaalsed  kulud
6) Vajaduste pi ramatus tähendab, et inimeste vajadused on suuremad kui 
nende rahuldamise võimalused, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue
7) Vajadused on piiratud,  majandusressursid  aga piiramatud
8) Hüviste pi ratus tekib sellest, et nende loomiseks vajalikud  tootlikud  
ressursid on  eraomanduses ; kui nimetatud ressursid oleksid ri gi 
omanduses , ei oleks ka hüvised piiratud
12
3. Kas need väited on õiged või valed? Märkige 
ÕIGE/VALE ringiga. Variandi VALE asemele kirjutage õige
1) Majandusteadus uurib kaupade ja teenuste tootmist ning jaotamist, V(lisaks 
tarbimist ja vahetust)

2) Majandusteadust võib nimetada ka valikuteaduseks, Õ
3) Mõistega homo economicus tähistatakse ainult mõtlevat inimest, V (homo 
sapiens)

4) Põhilised tootmistegurid on töö ja kapital, V (lisaks maa ja ettevõtlus)
5) Nappivate ressursside korral tehtavate valikutega kaasnevad alati loobumis - 
ehk potentsiaalsed kulud, V ( alternatiivkulud )
6) Vajaduste  piiramatus tähendab, et inimeste vajadused on suuremad kui nende 
rahuldamise võimalused, rahuldatud vajadus tekitab kohe uue, Õ
7) Vajadused on piiratud, majandusressursid aga piiramatud, V (vastupidi)
8) Hüviste piiratus tekib sellest, et nende loomiseks vajalikud tootlikud ressursid on 
eraomanduses; kui nimetatud ressursid oleksid riigi omanduses, ei oleks ka 
hüvised pi ratud, V (hüviste piiratuse põhjus ressursside piiratus) 13
4. DISKUSSIOON
1) Majandusteadlased on uurinud, mis on rikkus. Mida Teie 
peate rikkuseks ja kuidas taolist rikkust võiks suurendada?
2) Miks tuleb inimestel majanduselus teha  valikuid  ehk 
majanduslikke otsustusi?
3) Tuletage meelde, mil iseid majanduslikke valikuid Teil tuli 
teha  eilse  päeva jooksul. Mil ised olid nende valikute alternati v 
- ehk loobumiskulud?
4) Kuidas võivad majandusteaduslikud teadmised meid 
abistada valikute tegemisel?
14
5. Täitke lüngad,  valides  õige variandi:
1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ……………
(efekti vsuse ja tasakaalu/konjuktuurikõikumistele)
2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on …….…………………
(marginalistid/J.M. Keynes )
3)(Mikroökonoomilises/makroökonoomilises)……………………
analüüsis tegeldakse majanduse  agregaat  - ehk kogunäitajate uurimisega
4) Mikroökonoomika ei uuri tavaliselt majanduse ………………….
(üksiknäitajaid/kogunäitajaid)
5) Majanduse kogu - ehk agregaatnäitajateks on näiteks ……………
(ettevõtte  majanduskasum /SKP/töötuse määr)
15
5. Täitke lüngad, valides õige variandi:
1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ……………
(efektiivsuse ja tasakaalu/ konjuktuurikõikumistele)
2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on …….…………………
(marginalistid/ J.M.Keynes)
3)(Mikroökonoomilises/ makroökonoomilises)……………………
analüüsis tegeldakse majanduse agregaat - ehk kogunäitajate uurimisega
4) Mikroökonoomika ei uuri tavaliselt majanduse ………………….
(üksiknäitajaid/ kogunäitajaid)
5) Majanduse kogu - ehk agregaatnäitajateks on näiteks ……………
(ettevõtte majanduskasum/ SKP/töötuse määr)
16
6.  Reastage   ajalises  järgnevuses majandusliku 
peavoolu  koolkonnad

•füsiokratism
keinsism
•merkantilism
monetarism
neoklassitsism
•klassikaline poli tökonoomia
17
6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku 
peavoolu koolkonnad: 

2. füsiokratism
5. keinsism
1. merkantilism
6. monetarism
4. neoklassitsism
3.  klassikaline poliitökonoomia
18
7. Vi ge vastavusse mõiste ja tähendus 
VÄIDE
TÄHENDUS
А.merkantilism
1. Majanduses  peavad leidma kasutamist peasja-
likult liberaalsed põhimõtted,  regulatsioon 
peaasjalikult  rahamassi muutmise abil 
B.füsiakratism
2. Majanduse riiklik reguleerimine  kogunõudluse 
mõjutamise kaudu  
C. klassikaline  PÖ 
3. Rikkuseallikaks on  kuld , raha, mil e  sissevool  riiki 
tagatakse kaupade väljaveoga pi ri taha
D.neoklassitsism
4. Hind kujuneb turul nõudluse ja pakkumise 
koostoimel, „nähtamatu käe“ toimel  
E.кеinsism
5. Rikkuse al ikaks on tootmine, peaasjalikult 
põl umajanduslik
F.monetarism
6. Liberaalse turumehhanismi ühendamine 
marginalismiga
19
7. Vi ge vastavusse mõiste ja tähendus 
VÄIDE
TÄHENDUS
А.merkantilism  
1. Majanduses  peavad leidma kasutamist peasja-
3
likult liberaalsed põhimõtted,  regulatsioon 
peaasjalikult rahamassi muutmise abil 
B.füsiakratism
2. Majanduse riiklik reguleerimine  kogunõudluse 
5
mõjutamise kaudu  
C. klassikaline  PÖ
3. Rikkuse al ikaks on kuld, raha, mil e sissevool 

ri ki tagatakse kaupade väljaveoga piiri taha
D.Neoklassitsism  
4. Hind kujuneb turul nõudluse ja pakkumise 
koostoimel, „nähtamatu käe“ toimel  
6                                      
                                        
                                        
               
E.Кеinsism
5. Rikkuse al ikaks on tootmine, peaasjalikult 
põl umajanduslik
2
20
F.Monetarism
6. Liberaalse turumehhanismi ühendamine 
1
marginalismiga
8.Reastage majandusmudeli koostamise loogilises järjekorras 
järgmised tegevused:

1) Prognoositakse järgmise aasta inflatsioonimäär
2) Tehakse hüpotees mudeli järeldustest rahapakkumise ja 
inflatsioonimäära seoste kohta
3) Kogutakse andmed viimaste aastakümnete rahapakkumise ja 
inflatsioonimäärade kohta
4) Kontrollimisel valeks osutunud hüpoteeside puhul muudetakse 
mudeli definitsioone ja sõnastatakse ümber eeldused ning probleem
5) Valitakse vahendid uuritavate nähtuste peamiste iseärasuste 
edasiandmiseks ja muutujate seoste kogumi loomiseks
6) Formuleeritakse teooria ning jätkatakse andmete kogumist 
7) Kontrollitakse prognoose, hüpoteese ja väiteid, võrreldes neid 
tegeliku majanduseluga
21
8.Reastage majandusmudeli koostamise loogilises järjekorras 
järgmised tegevused:

4) Prognoositakse järgmise aasta inflatsioonimäär
1) Tehakse hüpotees mudeli järeldustest rahapakkumise ja 
inflatsioonimäära seoste kohta
2) Kogutakse andmed viimaste aastakümnete rahapakkumise ja 
inflatsioonimäärade kohta
6) Kontrollimisel valeks osutunud hüpoteeside puhul muudetakse 
mudeli definitsioone ja sõnastatakse ümber eeldused ning probleem
3) Valitakse vahendid uuritavate nähtuste peamiste iseärasuste 
edasiandmiseks ja muutujate seoste kogumi loomiseks
7) Formuleeritakse teooria ning jätkatakse andmete kogumist 
5) Kontrollitakse prognoose, hüpoteese ja väiteid, võrreldes neid 
tegeliku majanduseluga
22
9. Täitke lüngad, valides õige variandi
1) Kui majandusanalüüsil li gutakse üksikult faktidelt 
üldisele ehk üksikosalt tervikule, kasutatakse ………...
(dedukti vset/indukti vset)
2) Teaduslikku, kuid tõestamata oletust mingi nähtuse, 
seaduspärasuse või muutujate seoste kohta nimetatakse 
……... 
3)  Majandusteooria  on väidete kogum 
……………………..seoste kohta majanduses
4) Teooria üldistusaste on …………………kui  mudelil
5) Mudeli kontrol imisel peetakse esitatud seoste kehtivuse 
pi savaks tõestuseks ka asjaolu, et neid ei ole võimalik 
konkreetse situatsiooni korral ümber lükata ehk 
23
…………….
9. Täitke lüngad, valides õige variandi
1) Kui majandusanalüüsil li gutakse üksikult faktidelt 
üldisele ehk üksikosalt tervikule, kasutatakse ………...
(dedukti vset/induktiivset)
2) Teaduslikku, kuid tõestamata oletust mingi nähtuse, 
seaduspärasuse või muutujate seoste kohta nimetatakse 
hüpoteesiks……... 
3) Majandusteooria on väidete kogum 
põhjuslike………..seoste kohta majanduses
4) Teooria üldistusaste on suurem kui mudelil
5) Mudeli kontrol imisel peetakse esitatud seoste kehtivuse 
pi savaks tõestuseks ka asjaolu, et neid ei ole võimalik 
konkreetse situatsiooni korral ümber lükata ehk 
24
falsifitseerida…………….
10. Lõpetage  laused :
Majanduses  osalejate   ratsionaalne  käitumine eeldab:
1) inimesed soovivad maksimiseerida…………………
2) ettevõtted püüavad maksimiseerida ………………….või 
minimeerida ………………...
25
10. Lõpetage laused:
Majanduses osalejate ratsionaalne käitumine eeldab:
1) inimesed soovivad maksimiseerida kasulikkust…
2) ettevõtted püüavad maksimiseerida kasumit...või 
minimeerida kahjumit………………...
26
11. Kas tegemist on positivistliku või normatiivse 
analüüsiga?

1) Kui kauba läbimüük suureneb, siis kasum kasvab
2) Eesti valitsus peab rohkem tähelepanu pöörama 
pensionäride majandusliku olukorra parandamisele 
3) Majanduslangus toob kaasa kogutoodangu languse
4) Parim majanduspoli tika on sel ine, mis maksimeerib 
majanduskasvu
27
11. Kas tegemist on positivistliku (P) või normatiivse 
(N)analüüsiga?

1) Kui kauba läbimüük suureneb, siis kasum kasvab, P
2) Eesti valitsus peab rohkem tähelepanu pöörama 
pensionäride majandusliku olukorra parandamisele, N 
3) Majanduslangus toob kaasa kogutoodangu languse, P
4) Parim majanduspoli tika on sel ine, mis maksimeerib 
majanduskasvu, N
28
29
ÜLESANNE 1.
30
AK 
R T 1
 AK2
A 0 24 
 
B 1 23
1
1
C 2 22
1 0,5
D 3 20
2 0,33
E
4 17
3 0,17
F
5 11
6 0,09
G 6 0 11 
31
ÜLESANNE 1.
32
33
ÜLESANNE 2.M RIIGIS TOODETAKSE TARBEKAUPU JA 
KAPITALIKAUPU. TABELIS ON TOODUD VÕIMALIKUD 
TOOTMISKOMBINATSI- OONID
TOOTMISKOMBINATSIOON
A
B
C
D
E
TARBEKAUBAD (ÜHIKUT)
0
10
20
30
40
KAPITALIKAUBAD
12
11
9
6
0
1) Joonistage tabeli andmete põhjal joonise teljestikku 
ri gi M TVK1
2) Kas ri gi M TVK  nihe  väljapoole on tõenäolisem 
tootmiskombinatsiooni B või D puhul?
3)  Kujutage  joonisel TVK abil olukorda, kui tarbekaupade 
toodang suureneks kõikides tootmiskombinatsioonides 
100%
4) Mida näitab graafikul tootmiskombinatsioon, kus 
tarbekaupasid valmistatakse 50 ÜH ja kapitalikaupasid 5 
ühikut
5) Miks ei vali riik M tõenäoliselt tootmiskombinatsioone A 
ja E?
6) Kas ri gi M TVK - d kajastavad kahanevaid, 
konstantseid või kasvavaid AK?
34
2
0    1
D
A
B
U
A
       8      1
LIK
A
IT
       6
P
A
K
0       2      4
0       10       20       30      40         50       60       70      80
                              TARBEKAUBAD
35
ÜLESANNE 2.M RIIGIS TOODETAKSE TARBEKAUPU JA KAPITALIKAUPU. 
TABELIS ON TOODUD VÕIMALIKUD TOOTMISKOMBINATSIOONID
TOOTMISKOMBINATSIOON
A
B
C
D
E
TARBEKAUBAD (ÜHIKUT)
0
10
20
30
40
KAPITALIKAUBAD
12
11
9
6
0
1) Joonistage tabeli andmete põhjal joonise teljestikku 
ri gi M TVK1
2) Kas ri gi M TVK nihe väljapoole on tõenäolisem 
tootmiskombinatsiooni B või D puhul?B (rohkem KK)
3) Kujutage joonisel TVK abil olukorda, kui tarbekaupade 
toodang suureneks kõikides tootmiskombinatsioonides 
100%
4) Mida näitab graafikul tootmiskombinatsioon, kus 
tarbekaupasid valmistatakse 50 ÜH ja kapitalikaupasid 5 
ühikut, võimatut tootmist
5) Miks ei vali riik M tõenäoliselt tootmiskombinatsioone A 
ja E?, sest need on monovariandid
6) Kas ri gi M TVK - d kajastavad kahanevaid, 
konstantseid või kasvavaid AK?, kasvavaid
36
2
0    1
D
A
B
U
A
       8      1
LIK
A
IT
       6
P
A
K
0       2      4
0       10       20       30      40         50       60       70      80
                              TARBEKAUBAD
37
ÜLESANNE 3
Kõrboja talu peretütred Juuli ja Maali on kaksikõed. Juuli 
kulutab  talgulistele lõunasöögi valmistamiseks 2 tundi ja 
majapidamistöödeks 3 tundi. Maali kulutab aga toidu 
valmistamiseks 3 tundi ja samadeks majapidamistöödeks 4 
tundi.
1) Nn absoluutne eelis toidu valmistamisel on ………….. ja 
majapidamistööde tegemisel …………….
2) Juuli majapidamistööde alternati vkulu on ……………ja 
Maalil ………..
3) Juuli peaks tegelema …………………… Maali aga 
……………………... 
38
ÜLESANNE 3
Kõrboja talu peretütred Juuli ja Maali on kaksikõed. Juuli 
kulutab talgulistele lõunasöögi valmistamiseks 2 tundi ja 
majapidamistöödeks 3 tundi. Maali kulutab aga toidu 
valmistamiseks 3 tundi ja samadeks majapidamistöödeks 4 
tundi.
1) Nn absoluutne eelis toidu valmistamisel on Juulil….. ja 
majapidamistööde tegemisel Juulil…………….
2) Juuli majapidamistööde alternati vkulu on 1,5 (3/2)
……………ja Maalil 4/3………..
3) Juuli peaks tegelema toitu…… Maali aga 
koristama ……………………... 
39
ÜLESANNE 4. TÄITKE LÜNGAD JOONISE PÕHJAL
---------  ostmine
HÜVISTE 
Kaupade ja teenuste
TURG
------------------------
A
B
KODU-
ETTEVÕ
EVÕTTED
MAJAPIDAMISD
D
C
TEGURITURG
-----------------
Ostetud 
TTvõiTF
müük
1) ---------------
2) ---------------
3) --------------
4) ---------------
40
Ülesanne 4 järg.
1) KM - d on hüvisteturgudel  ……………..( ostjad /müüjad) ning 
ressursiturgudel ………………..(ostjad/müüjad)
2) Ettevõtted on toodangu ehk kaubaturgudel 
…………………………….(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel 
……………………..(ostjad/müüjad)
3) Täitke joonisel punkti rjoontega tähistatud väljad
4) Ringkäigu  skeemil  kujutatud  ostjaid  võib nimetada ka 
……………(nõudjateks/pakkujateks) ning müüjaid 
………………….nõudjateks/pakkujateks)
5)  Voog  A-B näitab ………………..
6) Voog C - D näitab ……………...
7) Ettevõtted ostavad teguriturgudelt  ………………., sel eks et 
………………………..
8) Ettevõtte ostetavad tootmistegurid on ……………………..
41
Ülesanne 4 järg.
1) KM - d on hüvisteturgudel  ……………..(ostjad/müüjad) ning 
ressursiturgudel ………………..(ostjad/müüjad)
2) Ettevõtted on toodangu ehk kaubaturgudel 
…………………………….(ostjad/müüjad) ning ressursiturgudel 
……………………..(ostjad/müüjad)
3) Täitke joonisel punkti rjoontega tähistatud väljad
4) Ringkäigu skeemil kujutatud ostjaid võib nimetada ka 
……………(nõudjateks/pakkujateks) ning müüjaid 
………………….nõudjateks/pakkujateks)
5) Voog A-B näitab raha li kumist  ostjalt  müüjale…..
6) Voog C - D näitab raha li kumist ostjalt müüjale……………...
7) Ettevõtted ostavad teguriturgudelt  TF………………., sel eks 
et toota hüviseid (kaupu ja teenuseid)………………………..
8) Ettevõtte ostetavad tootmistegurid on töö, maa, 
kapital……………………..
42
ÜLESANNE 4. TÄITKE LÜNGAD JOONISE PÕHJAL
Hüviste ostmine 
HÜVISTE 
Kaupade ja teenuste
(D)
TURG
müümine (S)
A
B
KODU-
ETTEVÕ
EVÕTTED
MAJAPIDAMISD
D
C
TEGURITURG
Tootmis-
Ostetud 
faktorite
TTvõiTF
müük
1) maa-------
2) töö---------
3) kapital---------
4) ettevõtlus----
43

Document Outline

  • ÖKONOOMIKA
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • 7. Viige vastavusse mõiste ja tähendus
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • ÜLESANNE 2.M RIIGIS TOODETAKSE TARBEKAUPU JA KAPITALIKAUPU. TABELIS ON TOODUD VÕIMALIKUD TOOTMISKOMBINATSI-OONID
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
  • Slide 39
  • Slide 40
  • Slide 41
  • Slide 42
  • Slide 43
Vasakule Paremale
MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #1 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #2 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #3 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #4 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #5 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #6 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #7 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #8 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #9 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #10 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #11 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #12 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #13 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #14 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #15 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #16 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #17 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #18 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #19 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #20 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #21 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #22 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #23 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #24 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #25 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #26 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #27 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #28 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #29 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #30 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #31 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #32 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #33 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #34 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #35 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #36 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #37 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #38 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #39 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #40 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #41 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #42 MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID-TURUMEHHANISM #43
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor savvveljevva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Majanduse põhiküsimused
21
pdf

Majanduse põhiküsimused

Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus,

Majandus
Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..........................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Kommenteeritud vastused mikro ülesannete kogule TEEMA 1
4
pdf

Kommenteeritud vastused mikro ülesannete kogule TEEMA 1

12. d; esmajoones võrreldes palgatööga küll riski võtmist, kuid ka äriotsuseid (firma majandusvalikuid) ning uuendusi (innovatsioone); 13. d; piiratud ressursiks on kõik see, mida ei jätku kõigile soovijaile tasuta (0-hinnaga) jagamise korral; 14. b; valikute tegemisel piiratud ressursside tingimustes ilmnevad aga alati alternatiiv- e loobumiskulud; 15. c; teisisõnu tegeleb mikroökonoomika majanduse üksikosalejatega, üksikute turgudega jne; vastus a) makroökonoomika kirjeldus; 16. b; makroökonoomika uurides majandust kui tervikut pöörab erilist tähelepanu majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; vastused a) c) d) on mikroökonoomika uurimisobjektid; 17. b; ainukene vastus, kus viide majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; ülejäänud vastusvariandid viitavad seosele mikroökonoomikaga; 18. c; ainuke vastusvariant, kus vaadeldakse üksikut turgu; ülejäänud vastusvariandid on

Micro_macro ökonoomika
Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse-katse ülevaade
13
pdf

Enesekontrolli test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse-katse ülevaade

tehnloogia täiustamine Võimaliku tootmise piir võib nihkuda nullpunktist kaugemale või hoopis nullpunktile lähemale. Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga - tehnoloogia täiustamine ja ressursside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on võimeline tootma rohkem. Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega - kuna vajalikke tootmisressursse jääb vähemaks, kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise nullpunktile lähemale. Küsimus 18 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale? Valige üks:

Mikro ja makroökonoomika
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ­ ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga ­ arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlustabel - kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhl soovivad ja suudavad teatud perioodil osta

Majandusteaduse alused
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
11
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese,

Mikro- ja makroökonoomika
MINA JA MAJANDUS
36
doc

MINA JA MAJANDUS

Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Majanduse põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimuvad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Igapäeva elus ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev. RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE

Majanduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun