50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 43 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
savvveljevva
Õppematerjali autor
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus,
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..........................................................
12. d; esmajoones võrreldes palgatööga küll riski võtmist, kuid ka äriotsuseid (firma majandusvalikuid) ning uuendusi (innovatsioone); 13. d; piiratud ressursiks on kõik see, mida ei jätku kõigile soovijaile tasuta (0-hinnaga) jagamise korral; 14. b; valikute tegemisel piiratud ressursside tingimustes ilmnevad aga alati alternatiiv- e loobumiskulud; 15. c; teisisõnu tegeleb mikroökonoomika majanduse üksikosalejatega, üksikute turgudega jne; vastus a) makroökonoomika kirjeldus; 16. b; makroökonoomika uurides majandust kui tervikut pöörab erilist tähelepanu majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; vastused a) c) d) on mikroökonoomika uurimisobjektid; 17. b; ainukene vastus, kus viide majanduse kogu- e agregaatnäitajatele; ülejäänud vastusvariandid viitavad seosele mikroökonoomikaga; 18. c; ainuke vastusvariant, kus vaadeldakse üksikut turgu; ülejäänud vastusvariandid on
tehnloogia täiustamine Võimaliku tootmise piir võib nihkuda nullpunktist kaugemale või hoopis nullpunktile lähemale. Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga - tehnoloogia täiustamine ja ressursside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on võimeline tootma rohkem. Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega - kuna vajalikke tootmisressursse jääb vähemaks, kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise nullpunktile lähemale. Küsimus 18 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale? Valige üks:
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlustabel - kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhl soovivad ja suudavad teatud perioodil osta
kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal
ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese,
Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Majanduse põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimuvad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Igapäeva elus ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev. RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid