Piirideta maailm (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvusvaheliste suhete instituut
PIIRIDETA MAAILM
Referaat
Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia
Juhendaja : Vanemteadur Toomas Varrak
Tallinn 2015
SISUKORD
Sissejuhatus……………………………………………………………………………3
PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4
Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13
SISSEJUHATUS
Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele , innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei oleks riikidel ei edu ega head positsiooni maailmas. Maailm liigub üha enam globaliseerumise poole ehk teisisõnu lähenevad erinevad riigid aina rohkem üksteisele lähemale. Seetõttu võimegi rääkida tänapäeva maailmast, kui ilma piirideta maailmast, sest piiridel, kui sellistel, ei ole enam mingisugust tähtsust. Enam ei maksustata välismaa kaupu väga kõrgelt ega hoita tagasi välismaa ärimehi ning nende võimalikke investeeringuid riiki, et oma enda ettevõtteid üles upitada. Selle asemel on tänapäeval tähtis koostöö, igasuguste piirangute kaotamine ning innovatsiooni edendamine läbi tarkade investeeringute teadusesse, inimestesse, noortesse (kes on alati olnud iga riigi jaoks selle tulevik). Selle koha pealt mängivad suurt rolli nii riigid kui ka firmad (kes paljud oma suurustelt ning eelarvetelt on väikeriikide, nagu Eestiga võrdsed või isegi suuremadki) oma investeeringute, otsuste ja koostöödega.
Käesolev essee proovib analüüsida, mis on piirideta maailm ja kuidas me sinna oleme jõudnud. Essee autor kasutab teksti kirjutamisel põhiallikana R. B. Reichi raamatut „Piirideta Maailm“, millest on võetud essee jaoks mõtteid, mida essee autor proovib lahti seletada nii aktuaalsete näidete, kui ka loogiliste järeldustega. Käesolevas essees tuleb juttu avatud majandusest, innovatsioonist, erinevatest ettevõttevõrkudest kui ka probleemide leidmisest ning nende lahendamisest, mis tänapäeva maailmamajanduses aina suuremat rolli mängib, sest just see viib edasi innovatsioonini, mis on majanduskasvuks kõige olulisem. Ilma innovatsioonita pole edu, ilma eduta ei ole edasminekut ja kui ei ole edasiminekut, siis ei saa rääkida tänapäevasest ettevõttest või riigist, kes soovib maailmas silma paista. Tootmisest , kui eraldi seisvast vallast pole enam kasu, maailm on muutunud, tarbimisharjumused on teised ja läbi
mitmete suurte raputuste on inimesed tunda saanud, mida tähendab ületootmine. Maailm on muutunud mõneti väiksemaks, teisalt suuremaks . Sõltuvalt vaatenurgast. Me oleme jõudnud piirideta maailma.
PIIRIDETA MAAILM
Kui vanasti olid riigid oma turgu väga kaitsvad, kehtestades välismaa kaupadele kõrgemaid makse, kui omaenda riigis toodetud kaupadele, siis tänapäeval selline oma turu kaitsmine ei aita. Pigem viib ta riigist raha välja ning majandus hakkab langema. Tänapäeva majanduse edu saladuseks on võimalikult suur avatus ning inovatsiooni rahastamine ja selle edendamine. Mida avatum riik, seda tugevam majandus. Ameerika Ühendriigid , Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid on siinkohal heaks näiteks. Isegi kommunistliku Hiina riigipead said aru, et eduks majanduses on võimalikult suur avatus ning innovatsioon. Vaadates tänapäeval kommunistliku Hiinat võib julgelt väita, otsus avada Hiina välisinvestoritele oli hea valik. Praeguses maailmas on Hiina oma majandusvõimsus suuruselt ainult väiksem Ameerika Ühendriikide omast (prognooside kohaselt on varsti seda hoopis Ameerika Ühendriigid ning Hiinast saab maailma esimene majandus).
Innovatsiooni poolt saab hea näitena rääkida Euroopa riikidest, kui selle võimu kantsist. Loomulikult on USA-l ja teistel Aasia , Aafrika, Lõuna-Ameerika riikidel ka innovatsioon olemas. Küll aga paistab praegu olevat nii, et kuna töötlev tööstus on iseenesest juba Euroopa riikides (eelkõige Lääne-Euroopa riikides) kallis, siis just see ala, mis tugevdab ning suurendab majandust Euroopa riikides on innovatsioon. Euroopa riikide valitsused ja maailma suurfirmad nii Euroopast, kui ka kaugemalt investeerivad suuri summasid ülikoolidesse, haridusse, igasugustesse projektidesse, mis võivad ühel hetkel olla uuenduslikud ning selle läbi inimeste elu kergemaks teha selle juures. Iga päev mõeldakse välja midagi täiesti uut või patenteeritakse ära
uus asi, mis varem arvati olevat võimatu. Innovatsiooni puhul on just mõttetöö see, mis kõige kõrgemalt saab tasustatud ning mis ka kõige rohkem riigile, kus innovatsioon lokkab, kasu toob.
Lisaks, kui rääkida Euroopa riikidest on nende majandused väga avatud. Schengeni ruum, vabakaubanduslepped, ekspordi ja impordi lihtsustamine . Kõik see on see, mis on Euroopa riike isegi pärast oma hegemoonia kaotamist maailmas pärast I maailmasõda hoidnud üleval tipus , mistõttu teised riigid ( arengumaad , ning ka vähem arenenud riigid) vaatavad Euroopale , kui innovatsioonikantsile alt üles. Avatud majandus, kui selline sai suurema tõuke Euroopas pärast II maailmasõda, kui Euroopas loodi Euroopa Söe-ja Teraseühendus, mis hiljem muutus Euroopa Liiduks. Kaupade, tööjõu, kapitali ning ideede vaba liikumine on see, mis on teinud Euroopa riikidest ühe suure ilma piiranguteta avatud majandustsooni, kus tänu majanduse avatustele naudivad Euroopa riigid heaoluühiskonda, usaldust Euroopa riikide vastu, teiste riikide ning ühendustega suurt koostööd ilma konfliktideta, mis oleksid oma olemuselt sõjalised või siis agressiivsed. Olgugi, et äris, kui ka diplomaatias sellist asja nagu sõprus ei esine, on olemas ainult ühised huvid. Siis saab öelda küll, et sel juhul on Euroopa riikidel väga palju ühiseid huve teiste maailma riikide ning organisatsioonide suhtes. Praegusel hetkel on üks suur samm veel avatuma majanduse ning koostöö poole Euroopa riikidel Ameerika Ühendriikidega, kus mõlemad osapooled töötavad selle kallal, et luua Euroopa Liidu (Euroopa Liit on Euroopa riikide ühendus, mis on rohkem valdavalt majanduslik, kui et riik) ning Ameerika Ühendriikide vahel vabakaubandustsoon, mille tulemusena nende kahe suure maailmategija vahel puuduksid erinevad piirangud, kvoodid, mida tuleb järgida. Selle asemel järgitakse ühiseid reegleid, mille toimel mõlemad pooled saavad kasu ning Atlandi ookeani mõlemal poolel ollakse suurtes põhiküsimustes ühel ja samal meelel. Juhul kui läbirääkimised on edukad ning Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitakse vabakaubandusleping saab nendest kahest üks maailma suurim kaubandustsoon.
Tänapäeva piirideta maailmas on ettevõtlus arenenud nii kaugele, et ettevõtted on kasvanud nii suureks, et on tekkinud ettevõttevõrgud. Maailm on globaalsem ning seetõttu peavad ka ettevõtted selle jaoks midagi ette võtma (investeeringute, laienemiste, ülevõtmiste,
koondamiste näol). Sellepärast on tekkinud ettevõttevõrgud, mis on mitmesuguse kujuga, ja millele lisandub aja möödudes üha enam uusi vorme. Kõige tavalisemad neist on:
Iseseisev kasumikeskus. See võrk ellimineerib kesktaseme juhid ja delegeerib vastutuse tootearenduse ja läbimüügi eest vastavalt inseneri -ja turundusgrupile (probleemilahendajatele ja- äratundjatele), mille liikmete töö tasustamine on seotud sõltuvusse üksuse töö tulemustest. Strateegiline vahendaja peakorteris tagab finants - ja logistilise abi, ent jätab teatud piirini grupi enda otsustada, kuidas raha kulutada. Näide Eestist – nüüdseks rahvusvahelisse Orkla gruppi kuuluvad Kalev ja Felix (Orkla Groupi koduleht ).
Väljapoole pöörlevad partnerlused. Seda tüüpi võrgu korral toimivad peakorteris paiknevad strateegilised vahendajad nagu riskikapitalistid või ämmaemandad, toites probleemilahendajate ja- ülesleidjate gruppides tekkinud häid ideid (kui ideed turul tähelepanu pälvivad), gruppe iseseisvate ettevõtetena teele saates ja neis osanikeks jäädes. Maailmast ning ka Eestis on selles vallas esindatud sellised firmad, nagu ABB ja Ericcson.
Sissepoole pöörlevad partnerlused. Sedalaadi võrgus pärinevad head ideed väljaspool firmat tegutsevatest iseseisvatest probleemilahendajate ja- ülesleidjate gruppidest. Strateegilised maaklerid peakorteris ostavad ära parimad ideed või moodustavad partnerettevõtteid sõltumatute firmadega ja seejärel toodetakse, turustatakse ja reklaamitakse mingit ideed firma enda hästituntud kaubamärgi all. Sedalaadi võrk on laialt levinud arvutitarkvara tootjate puhul. Microsoft, Lotus , Dell, Apple , tänapäeval ka Google. Siinpuhul on hea näide Skype ostmine Microsofti poolt. Skype oli loonud uue lahenduse suhtlemiseks interneti teel ilma tasudeta (vajalik oli vaid Skypei tarkvara allalaadimine internetist ning arvuti, millel on olemas internetiühendus ja kõlarid koos mikrofoniga, videokaamera oli boonuseks), mis ideena ning ka praktikas rakendusena oli nii hea, et hiljem, kui Skype oli juba olnud mõnda aega iseseisev firma osteti ta ära maailma ühe suurim arvutitarkvara tootja Microsofti poolt väga suure summa eest. Kusjuures Skype ise jäi margina ning arvutitarkvarana ellu (isegi saab öelda, et kõige enam sai tehingust kasu Skype ise) ja selle asemel, et seda ära muuta või teha temast midagi teise nime all
kasutab Microsoft seda siiamaani ning antud rakendus toob nii emafirmale, kui ka Skypeile endale väga hästi raha sisse.
Litsentseerimine. Selle võrgu korral sõlmib peakorter iseseisvate firmadega lepinguid, millega lubab neil kasutada oma marginime , eriteavet, või aitab muul moel kaasa sõltumatu firma poolt pakutava tehnoloogia turunduse osas (s.t. leiab selle rakendamiseks sobiva probleemi). Strateegilised vahendajad võrgu keskmes hoolitsevad selle eest, et ükski litsentsiostja ei kahjustaks margi mainet kõikuva või madala kvaliteediga, ühtlasi pakkudes litsentsiostjatele mahulisi teenuseid nagu arvutipõhine elektroonne laoseisu arvestus või reklaam . Suurem osa omandusest ja vastutusest aga jääb litsentsi omandanud firmale. Üheks näiteks on frantsiisivõtt (Starbucks, Subway), mis on kõigi arenenud majandusega riikide puhul üheks kõige kiiremini arenevaks ettevõttevormiks, pakkudes nüüdseks kõikmõeldavaid teenuseid tuludeklaratsioonide täitmisest ja raamatupidamisteenusest kuni hotellimajutuse (Radissoni hotelliket; Hiltoni hotellikett), kondiitritoodete , toidukaupade, trüki - ja kopeerimisteenuste, tervishoiu ja jõusaalini. Eestis on väga heaks näiteks Subway, kes tuli Eesti turule 2013. aastal jõudes eelnevalt leida endale inimesed Eestis, kes olid leidma, haldama ning turustama Subway firmatooteid Eesti turul. Praegusel hetkel on Subway toidukohad avatud Tallinnas, Peetri alevikus (Rae vallas Harjumaal ) ning Keila linnas (Harjumaal), samuti on olemas plaanid laieneda (Subway Eesti Facebooki koduleht).
Puhas vahendamine . Kõige enam detsentraliseeritud võrgus sõlmivad strateegilised vahendajad iseseisvate ettevõtetega lepingu nii probleemide lahendamiseks ja ülesleidmiseks kui ka tootmiseks. Sedalaadi võrk on ideaalne ettevõtetele, mis peavad olema võimelised kiireks suunamuutuseks.
Robert B. Reich tõi välja ka selle, et mingi riigi kodanike elustandard sõltub üha suuremal määral nende panusest maailmamajandusse. See sõltub üha vähem sellest, mida nad omavad-valdavalt neile kuuluvate firmade kasumitootlusest. See tähendab seda, et enam ei ole oluline, et firma oleks oma, selle asemel on tähtis firma tootlus ekspordi näol maailmaturul. Edukuse aluseks on võime läbi lüüa maailmaturul ehk võime müüa olenemata riigist ning
riigikorrast, olgu selleks siis kas Hiina, Venemaa või hoopis Lõuna-Aafrika vabariik. Riigikord , tema geograafiline asukoht või seal räägitav keel ei mängi mingit rolli. Selle asemel on vajalik edu aluseks oma kauba sinna müümine ekspordi näol (sealne rahvas peab nägema toodetavas kaubas endale tarvilikku asja ning olema nõus seda ka ostma). Ekspordi olemasolul panustab ettevõttes tegutsev isik maailmamajandusse, kuna välismaal ostetud kaubahinnas on juba sees töötaja töötasu ning vaev asja tegemiseks, mida mujal müüakse ning millega on panustatud firma tootlikkusse, millega omakorda panustab firma maailmamajandusse. Ning kui maailmajandusel läheb hästi, siis läheb ka ettevõttel hästi. See omakorda tähendab ka riigile paremat majandust, sest riigi tulud pärinevad firmadelt, kes maksavad oma töötajatele (riigi jaoks maksumaksjatele) tasu, mille hiljem omakorda maksude näol riik saab kätte. Ühesõnaga on tegu ühe suure ringiga.
Siinkohal tasub ära mainida, et panustamine mingi riigi kodanike poolt maailmamajandusse on tänapäeval tihedalt seotud probleemide lahendamisega, nende väljaselgitamisega ja hiljem ka strateegilise vahendamisega seotud oskused suurenevad kogemuste läbi. Tehes inimene õpib. Sama käib ka ettevõtete kohta. Ja mida suuremad kogemused ning vajalik know -how on olemas, seda edukamad on ettevõtted maailmas (tänu oma töötajatele). Üheks väga heaks näiteks siinpuhul, kellel on väga head probleemi lahendajad, nende väljaselgitajad ja kelle strateegilise vahendamisega seotud oskused on suurenenud kogemuste läbi on Coca - Cola kompanii, kes on suutnud oma toodet jooki nimega Coca-Cola müüa üle kogu maailma. On saavutatud selline olukord, kus olenemata riigist või maailmajaost on võimalik osta jooki Coca-Cola, lisaks on ettevõte oma reklaamidega peaaegu igal pool esindatud. Olgu see siis Jamaica saarel või siis Lõuna-Korea vabariigis, Egiptusest kuni Eestis asuva väikese külapoeni. Igal pool on võimalik näha Coca-Colat nii joogi, kui ka reklaami näol. Probleemiga tegelejad on oma tööd antud firmas ütlemata hästi teinud.
Raamatus „Piirideta maailm“ toodi ka välja see, et välismaalastele kuuluv firma, mis sõlmib ameeriklastega lepingu keeruliste probleemide lahendamiseks või väljaselgitamiseks, on ameeriklaste jaoks palju kasulikum kaup, kui ameeriklastele kuuluv firma, mis samal eesmärgil palkab välismaalasi (antud raamatus oli põhifookuses USA). Ei ole vahet selles, kust firma
pärineb, vaid tähtis on tema valik keeruliste probleemide lahendamiseks või väljaselgitamiseks. See on seletatav sellega, et just probleemide selgitamine ning nende lahendamine ongi tänapäeva maailmas need asjad, mis toodavad raha nii riikidele, kui ka ettevõtetele, sest just tänu neile toimub innovatsioon, mis on tänapäeva majanduse alus. Eelnevalt sai juba kirjutatud, et ainult tootmisest enam ei piisa, selle asemel, et olla edukas on tarvilik lisaks müügile ka uuendusmeelsus ning inimeste murede lahendamine, mis omakorda viib asjade ostuni ning parema eluni. Innovatsioon on just see ja ilma milleta on tänapäeval riikidel oht jääda maha teistest nii palju, et oma arengult ollaksegi arengumaad. Arenenuid maid eristabki tänapäeval kõige rohkem vähem arenenud maadest probleemide väljsaelgitamine ning nende lahendamine. Kogu töötlev tööstus on liikunud aregnumaadesse, kus on odavam tööjõud , madalamad maksud , tootmiseks soodsamad tingimused. See jätab nende riikide jaoks, kus tööjõud on kallis ja maksud suured, võimaluse arendada edasi innovatsioonisektorit. Igas suuremas arenenud riigis on olemas ülikoolilinnakud, tehnoloogiapargid, inovatsioonihällid, kus kogu raha ning edu nende riikide jaoks pärit on. Ameerika puhul on selleks kohaks Räniorg, Saksamaal Müncheni piirkond, Itaalias tema põhjapoolne osa. Ja kui nendes kohtades sõlmivad välismaalastele kuuluvad firmad lepinguid, kus lepingutes keeruliste probleemide lahendamiseks või väljaselgitamiseks valitakse näiteks ameeriklaste teenused, siis see ongi sellel juhul ameeriklaste jaoks hea kaup, sest kogu rahastus tuleb ju neile. See omakorda on suuremas plaanis hea Ameerika Ühendriikidele. Tänapäeval on just innovatsioon edu ja parema finantsseisu aluseks.
Eestis on innovatsioon eelkõige esindatud arvutitarkvara ning küberkaitse valdkonnas. E-riik, e-kodanik ja igasugused uued arvutitarkvara lahendused. Need on Eestis need valdkonnad, mis kõige rohkem riigile kasu toovad ning mida kõrged riigiesindajad (eriti Eesti Vabariigi President Toomas Hendrki Ilves) Eesti, kui uudse ning hea investeerimise kohana maailmas julgelt ära kasutavad. Skype, TaxiPal, TransferWise on ainult mõned tuntumad näited Eestist alguse saanud fimadest , mis on maailmas tuntud ning laialdaselt kasutatavad. Kui veel vaadata andmeid Eesti kohta maailma innovatsioonitabelis, siis 2014. aastal oli Eesti 24. kohal, kusjuures Euroopa riikide seas oli koht veelgi kõrgem, tervelt 15. koht (Roon, M.; ERR). Lisaks on Eestis
NATO küberkaitsekeskus (NATO küberkaitsekeskuse koduleht). Seegi näitab Eesti kõrget taset infotehnoloogiavaldkonnas.
KOKKUVÕTE
Piirideta maailmas on väga olulised majanduse avatus ning innovatsioon. Tänapäeva majanduse edu saladuseks on võimalikult suur avatus ning inovatsiooni rahastamine ja selle edendamine. Mida avatum riik, seda tugevam majandus, mida kõrgem innovatsioonitase, seda tugevam majandus.
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on ka ettevõtted laienenud ülemaailmseks. Selleks, et saavutada kogu maakera hõlmavat haaret on ettevõtted rajanud erinevat tüüpe ettevõttevõrke. Iseseisev kasumikeskus, väljapoole pöörlevad partnerlused, sissepoole pöörlevad partnerlused, litsentseerimine, puhas vahendamine on suurmead näited nendest, mida tuntud firmad kasutavad eri kujudel maailmas, nagu näiteks Coca-Cola, Subway, Microsoft.
Kodanike panustamine maailmamajandusse, mis on omakorda seotud probleemide väljaselgitamise, nende lahendamise ning strateegilise vahendamisega seotud oskused suurenevad kogemuste läbi. Tehes inimene õpib. Sama käib ka ettevõtete kohta. Ja mida suuremad kogemused ning vajalik know-how on olemas, seda edukamad on ettevõtted maailmas ja seda rohkem ka ettevõtetes töötavad inimesed panustavad maailmamajandusse. Tähtis on tabada ära see, mida inimesele või mingile piirkonnale, kui erladi seisvale ühikule on tarvis või siis peab leidma põhjused, miks peavad tarbijad just seda kaupa ostma.Kui need asjad on tehtud, siis müüakse kaup välismaale ekspordi näol ära, mis omakorda, toob riigile, kust firma on pärit kasumit. See omakorda aitab maailmamajandust, sest tänapäeva globaalses maailmas on nii iga kodanik, kui ka iga ettevõte osa maailmamajandusest ilma milleta majandus kui selline ei toimiks.
Piirideta maailma puhul tuleb välja ka see, et välismaalastele kuuluv firma, mis sõlmib näiteks ameeriklastega lepingu keeruliste probleemide lahendamiseks või väljaselgitamiseks, on ameeriklaste jaoks palju kasulikum kaup, kui ameeriklastele kuuluv firma, mis samal eesmärgil palkab välismaalasi. Just probleemide väljaselgitamine ning nende lahendamine ongi tänapäeva
maailmas need asjad, mis toodavad raha nii riikidele, kui ka ettevõtetele, sest just tänu neile toimub innovatsioon, mis on tänapäeva majanduse alus. Innovatsioon viib elu edasi.
Eesti on innovatsioon on kõige tihedamini seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Sellel alal oleme kõrgelt hinnatud. E-riik, e-valimised, Taxipal on vaid mõned näited, mis paistavad silma nii kodus, kui ka mujal. Praeguse seisuga paistab infotehnoloogiasektor maailmas silma suurenemise ja laienemisvõimalustega, mida just lähemas tulevikus läheb kõigil arenenud riikidel tarvis. Eesti, kui riik, kes on alles natukene rohkem kui 20 aasta eest endale tagasi saanud oma iseseisvuse paistab olevat panustanud arvutitarkvara ja küberjulgeoleku edendamisega õigele teele, mille läbi tulevikus võib ka Eestist hea musternäide teistele maailmariikidele saada ning läbi selle ka omakorda nii sõprade, kui ka kaugemate riikide seas kõrgelt hinnatud olla. Piirideta maailmas on võimalused suured ja igaühel on võimalus selles kaasa lüüa.
KASUTATUD KIRJANDUS
NATO küberkaitse koduleht. Kättesaadav:
https://ccdcoe.org/contacts.html , 20. veebruar 2015.
Orkla Groupi koduleht. Kättesaadav:
http://www.orkla.com/About-Orkla/Orkla-Foods , 18. veebruar 2015.
http://www.orkla.com/About-Orkla/Orkla-Confectionery-Snacks , 18. veebruar 2015.
Reich, R. B. (1993) Piirideta maailm. London: Simon & Schuster Ltd. Tõlge eesti keelde: Mart Trummal (1997). Tartu: Fontese Kirjastus, trükikoda Ühiselu .
Roon, M. (2014) „Eesti tõusis maailma innovatiivsete riikide edetabelis koha võrra“. uudised.err.ee 21.07.2014. Kättesaadav:
http://uudised.err.ee/v/majandus/f8784077-0636-4a1d-bd7e-24087a41f721 , 19. veebruar 2015.
Subway Eesti Facebooki koduleht. Kättesaadav:
https://www.facebook.com/SubwayEesti/info?tab=page_info , 20. veebruar 2015.